Probleem fassaadilahendusega

[mõistmatu]

Tere, seinakonstruktsioon seestpoolt väljapoole on järgmine: palk, saepuru, tep plaat ja krohv. Mure on selles, et krohv on poolenisti ära kukkunud, pragusid täis, on nähtavale tulnud seinast traadid, mis on roostes juba. Mis oleksid võimalused fassaadi paranduseks? Sooviks maja seinad uuesti ära krohvida, kuid siis peab vana krohvi maha saama enne või saab kuidagi segu/krohvi vms parandada enne uut krohvi kihti? Tep plaati ei tahaks maha kiskuda, tundub liialt suur ettevõtmine.

Ehk on kellegil mõned ideed, mida ette võtta.

Ettetänades!

[vuuk]

Saab muidugi hea tahtmise korral seda seina ära parandada.
Aga ei maksaks väga loota, et need praod aja jooksul parandatud seintesse uuesti ei tule.
Tuleks mõelda, et alati on pragude tekkel olnud mingisugune põhjus. Kui põhjust ei likvideeri siis tagajärg tuleb uuesti.
Teisalt niisugune olemasolev fassaadilahendus ei ole tänapäevases mõistes kuigi soojapidav. Eemaldades TEP-plaadid ja asendades need kaasaegsema soojustusmaterjaliga, on küll palju suurem, aga märksa tulemuslikum ettevõtmine.
Selle väite kinnituseks, kui huvitab, siis soojustamiseteemalist teooriat olen kogunud järgnevale lehele:
http://www.vuuk.ee/seinasoojustamine.html

[Kalvis]

Jep, avariiparanduse teed krohviseguga ära (ehituspoodides müügil), see ei peagi jääma ilus, peaasi et tuul tep plaadi sisse ei pääseks.
Vahepeal kogud raha ja siis tõmbad palgini paljaks ja paned uue soojustuskihi kaasaegsete materjalidega.

[mõistmatu]

Oh krt küll:D see on küll üks jube töö siis, vahepeal mõtlesin et ehk saaks hetke krohvi ära parandada seguga, siis 100mm peno peale ja uus krohv, kui on võimalik nii, aga seljuhul jääksid tuulekastid naeruväärselt väiksed vist.
Kui siiski uus krohvikiht peale panna, on ju ka võimalus et ei teki pragusid kohe uuesti?
Sest maja tegelikult on soe, muidugi ei saa võrrelda 200mm villaga soojustatud seinaga.

[Kalvis]

Palk kannab praegu põhiosa soojusest ja saepuru ning tep plaat aitab lisaks. Ajab kuidagi asja ära.
Kui soovid tulevikus head lahendust siis tep ja saepuru maha, sest asemele tuleb 2-3 korda parema soojustusega materjal, kui saepuru või tep plaat. Ka on palkseina külge hea kinnitada uut soojustust, tep plaat on ohtlikult nõrk vahtplasti liimimiseks. Ja selline maja ei lähe paksuks, tõenäoliselt jääb sama paks kui oli enne, kuid soojapidavus on tõusnud kordades.

[mõistmatu]

Laadisin pildid ka üles siia, ehk on abiks minu aitamisel

http://fotoalbum.ee/photos/slynks/sets/1394173

[vuuk]

1. Eemaldada lahtine krohv ja puru.
2. Liigselt niiskust imavad pinnad eelnevalt niisutada. Soovitav paigaldada seina äärde maha vineeri või muu tahvel, millelt on pärast hea maha kukkunud segu üles korjata.
3. Nõrgale aluspinnale soovitavalt mitte tugevamargiline krohvisegu.
Näiteks võiks sobida lubitsement-mört 5:5:1, kus on 5 osa Silikaadi lubiliivsegu, 5 osa keskmise fraktsiooni ehitusliiva ja 1 osa tsementi.

segumaterjalid.jpg (44.47 KiB) Vaadatud 6574 korda

4. Sügavamad augud ( sügavus üle 15mm) enne täita. Selleks sobib paksem mört, ( pärrast korralikku segamist seisab kellu peal 20...30mm kõrguse tordina)
5. Sisseviskekiht parajalt vedela seguga. 5....15 mm sügavune kiht visata sisse. Oodata, kuni mört seinas parajal määral tardub. Tõmmata see üle sirge latiga, (alt- üles, diagonaalis üht-pidi ja teistpidi)
6. Visata või määrida kelluga või liibiga segu lohkudesse juurde. Siluda veel pika latiga. Korrata seda toimingut kuni saab enam-vähem sirge pind.
7. Passida peale parajat aega, alustada silumisega sealt, kus kihi paksus on parajalt tardunud. Kui segu kipub alla kukkuma või pragunema, siis seal piirkonnas on silumiseks aeg liialt varajane.
8. Sisse tuleb visata nii suur piirkond, kui meister jõuab ära siluda. Kui krohvitav seinaosa on liialt suur, siis kogu selle pinna korraga sisse viskamisel kuivab see kiiremini, kui jõuad siluda. Siis tuleks aluspinda kas vastavalt niisutada või sisse visata mitmes jaos, vastavalt kuidas jõutakse siluda.
9. Pärast silutud pinna tardumist kantakse peale pritsimise teel viimistluskiht. Seda tehakse krohvipritsiga. Kodusel teel, krohvipritsi puudumisel saab ligilähedase krohvifaktuuri luuaga pritsides või läbi paraja sõela visates. Selleks sobib vedelam segu. Tunde järgi proovida ja olemasoleva pinnaga võrrelda. Ilmselt peaks pritsimiseks sobima hapukoorest veidi paksem segu.
10. Parandatud krohvfassaadile ühtlasema tooni saamiseks tuleks see mingisuguse "hingava" fassaadivärviga üle võõbata.
11. Hea algus on pool võitu.

[Urmas]

... 3. Nõrgale aluspinnale soovitavalt mitte tugevamargiline krohvisegu.
Näiteks võiks sobida lubitsement-mört 5:5:1, kus on 5 osa Silikaadi lubiliivsegu, 5 osa keskmise fraktsiooni ehitusliiva ja 1 osa tsementi...

Kas sellel aastal juba hilja ei ole viidatud materjalidega parandusi hakata tegema?

[vuuk]

... 3. Nõrgale aluspinnale soovitavalt mitte tugevamargiline krohvisegu.
Näiteks võiks sobida lubitsement-mört 5:5:1, kus on 5 osa Silikaadi lubiliivsegu, 5 osa keskmise fraktsiooni ehitusliiva ja 1 osa tsementi...

Kas sellel aastal juba hilja ei ole viidatud materjalidega parandusi hakata tegema?

Jah, sellel aastal ilmselt aeg selleks juba liialt hiline. Aga atra seada on ka õige aeg talvel, ehkki küntakse sügisel ja kevadel.
Krohvisegu enne kivistumist ja kuivamist läbi külmumine tähendab krohvisegukihi kahjustumist ja see ei saavuta normaaltingimustes kivistumisel võrreldavat tugevusklassi. Kui külmub vahetult peale krohvimist, siis suure tõenäosusega tuleb pärast üles sulamist kas osaliselt või täielikult seinast lahti. Lubja baasil segude puhul ei saa ka tähelepanemata jätta, et lubi kivistub võrreldes tsemendiga palju aeglasemalt ja selle normaalseks karboniseerumiseks on vaja temperatuuri üle +10 kraardi.

[fgh]

Puht huvist. Oskab keegi öelda kas lubisegu korral aitavad ka külmarohud? Jääkarhu ja muud mis tsementsegule mõeldud. ?

[Külaline]

Puht huvist. Oskab keegi öelda kas lubisegu korral aitavad ka külmarohud? Jääkarhu ja muud mis tsementsegule mõeldud. ?

Ei oska nende külmarohtude mõjust lubitsemendile öelda, aga ühel objektil oli kogemus, kus fibo laotud seda "külmarohu" lisandiga. Enne krohvimist kiviga vuuke üle käies tundus midagi olevat imelik ehk osad vuugid pudidesid kahtlaselt. Pärisin aru seal olevatelt üldehitajatelt, et miks nii pudisev vuuk. Vastus oli, et kasutati külmakindluse lisandit, aga minu arvates tegi see lisand asja hullemaks. Kui lõpptulemusena pudisev vuuk lugeda külmakindlust parandavaks omaduseks, siis sel juhul aitas küll.

Urmas

[mõistmatu]

Suur aitäh kasutajale Vuuk nii detailse õpetuse eest.! Eks siis kevadel hakkan tegelema selle asjaga.

Kui keegi oskaks pakkuda mingisuguse umbkaudse summa, millega teeks ära selle töö, siis võib privaatsõnumina kirjutada, olen huvitatud neist pakkumistest,
asukohaks on Rakvere linn. Endale tundub see ülejõu hetkel, puuduvad kogemused selles vallas.

[Koduseinad OÜ]

Kas kellelgi on vedelemas mõnda tükki TEP-plaati? Tahaksin näidiseks. Veloxi plaati nähes valdab paljusid äratundmisrõõm, et see ja vana TEP-plaat. Hea oleks näidata, et nad siiski väga erinevad tooted.

[külaline.]

Maja seest välja on palk - tep-plaat - krohv. Nüüd soov panna majale voodrilaud. Seisame probleemi ees, kas tep-plaat maha kakkuda või mitte?! Üks variant on see, et võtame tep-i maha, soojustame villaga, peale tuuletõke jne... Teine variant on lihtsalt krohvitud tep-plaadi peale lüüa tuuletõke ja voodrilaud. Kuna palk on seest "paljas" ja mingit katet sissepoole ei tule, kas villa kasutades see "tolm" palgi vahelt tuppa ei imbu? Samas maja külm ei ole, et otseselt sellepärast villa panema peaks. Kuna aga krohv on pragunenud ning pole nii ilus väljanägemiselt, siis sellepärast paneksime voodrilaua. Palun nõu!

[Urmas]

Maja seest välja on palk - tep-plaat - krohv. Nüüd soov panna majale voodrilaud. Seisame probleemi ees, kas tep-plaat maha kakkuda või mitte?! Üks variant on see, et võtame tep-i maha, soojustame villaga, peale tuuletõke jne... Teine variant on lihtsalt krohvitud tep-plaadi peale lüüa tuuletõke ja voodrilaud. Kuna palk on seest "paljas" ja mingit katet sissepoole ei tule, kas villa kasutades see "tolm" palgi vahelt tuppa ei imbu? Samas maja külm ei ole, et otseselt sellepärast villa panema peaks. Kuna aga krohv on pragunenud ning pole nii ilus väljanägemiselt, siis sellepärast paneksime voodrilaua. Palun nõu!

Sinu jutus on kerged vasturääkivused(minu jaoks). Ega see tep-plaat mingi eriline soojustusmaterjal nüüd küll ei ole ja ise võtaks selle kohe kindlasti maha ning asendaks korraliku villaga kui nagunii läheb suuremaks fassaadi ümbertegemiseks. Eelmisel sajandil ühe teise riigi alluvuses ja riigikorra ajal lihtsalt polnud midagi muud saada.
Nüüd vasturääkivusest- maja on üldiselt soe, aga kardad villaebemete sattumist siseruumidesse läbi palgivarade? Eks see mõiste "soe" või "pole külm" on ka väga subjektiivne, kellele on normaalne umbes +18 kraadi, kellele on paras miinimum +24 kraadi.
Kui oled maja väljast sellest jamast puhtaks kraapinud, saad ju väga edukalt kõik varad igaks juhuks uuesti üle takutada ja pärast pole "villatolmuga" mingeid probleem ning kes pärast seda villa seal seina vahel ikka raputamas hakkab käima, et tolmu peaks tekkima.
Ja ära unusta paigaldamast näriliste võrku alla serva!

[Kalvis]

Rohke valikuvabadus.
1. Tep-plaat minema, piisavalt hea karkass, vill vahele, tuuletõke, distantsliist ja voodrilaud. Lollikindel lahendus
2. Kui õnnestub mingi imega läbi teppplaadi kinnitada karkass siis võib sinna vahele ka villa panna, tuuletõke, distants ja voodrilaud. Oleneb muu soojustuskihi paksusest kui palju villa oleks vaja. Kuid ma ei usu sellise karkassi kinnitamisvõimalusse. Tep plaat ise mingi eriline soojustusmaterjal ei ole.

[rokikas]

Eks see mõiste "soe" või "pole külm" on ka väga subjektiivne, kellele on normaalne umbes +18 kraadi, kellele on paras miinimum +24 kraadi.

Aga mõlemal juhul on talvel soe vaid siis kui piisavalt kütta!
Soojustamine mõjutab seda kütuse (raha) kogust mis kulub selleks.