Ehitusfoorum

Tere!
On aeroc classic 200 tehtud majakarp, plaanis oli panna sissepoole 150mm puitkarkassil mineraalvillast soojustus.., kas on õige?

Mures rohkem kastepunktiga, hakkab tõenäoliselt peaegu kogu plokkseina läbi külmutama kui 150mm villa sissepoole panna.
Samas võttes näiteks aeroc 500, tal ka ju teoreetiliselt külmub osa plokist täitsa läbi ja kastepunkt on siis järelikult ploki sees.

Väljapoole ulatub vundamendi sokkel seinast 100mm, plaan kindlasti fasaaditellis või mingi muu fasaadiplaat telliskiviimitatsiooniga.

Et viia kastepunkti veel väljapoole mõtlesin välja plokkseinale paigaldada Isover RKL 31 villa ja vajadusel sisesoojustus viia 100mm peale.
Äkki on kellegil muid ideid kuidas sellist seina soojapidavaks saada, penot kindlasti ei soovi.

Kõike parimat!

Tere. Hämmastab, kui inimene teab probleemi tõsidust (lisan juurde veel antud seina läbipuhumine) ning ikka soovib sellist lahendust. Peno väljas, mis tema probleemid välistab ei ole vastuvõetav! Ei saa aru. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Penole ja villale lisaks on teisigi soojustusmaterjale.

Oled sa tutvunud näiteks SPU tootevalikuga?
http://www.spu.ee

Tere. Nimekirja võib veel täiendada: vahtklaas, lambavill, tselluvill, kork, põhk, puitkiud, pilliroog, mineraalvaht, aerogeel, kookos, polüeteleen. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sellist maja ei soojustata seest vaid väljast. Tutvu klassikaliste soojustus võtetega.

Külaline kirjutas: On aeroc classic 200 tehtud majakarp, plaanis oli panna sissepoole 150mm puitkarkassil mineraalvillast soojustus.., kas on õige?

Vale.

Tere taas, tänud vastuste eest!

Plokid on tuulepidavalt paigaldatud( valgus ei paista läbi), ka püstvuugid on korralikult täidetud.
Seest soovisin seepärast soojustada, et katuseaaluse põrand toetuks otstest puit karkassile, mille vahel oleks ka see soojustus.

Peno jätaks endiselt välja, üritan majas võimalikult vähe "plastmassi" kasutada.
kas RKL 31, paksusega 75 või 100mm väljapoole paigaldatuna lahendaks probleemi ja sissepoole siis 100mm mineraalvill panna.

Sein siis väljaspoolt sissepoole: Fasaadiplaat, tuulutusvahe, RKL 31 plaatvill ( paksus 75 või 100mm), 200 Aeroc, 100mm vill postide vahel, aurutõke, distansliist, puitvooderdis.

Koolitarkust - sellejagu mis sisse plaanid, pane välja.

Külaline kirjutas:Tere taas, tänud vastuste eest!

Plokid on tuulepidavalt paigaldatud( valgus ei paista läbi), ka püstvuugid on korralikult täidetud.
Seest soovisin seepärast soojustada, et katuseaaluse põrand toetuks otstest puit karkassile, mille vahel oleks ka see soojustus.

Peno jätaks endiselt välja, üritan majas võimalikult vähe "plastmassi" kasutada.
kas RKL 31, paksusega 75 või 100mm väljapoole paigaldatuna lahendaks probleemi ja sissepoole siis 100mm mineraalvill panna.

Sein siis väljaspoolt sissepoole: Fasaadiplaat, tuulutusvahe, RKL 31 plaatvill ( paksus 75 või 100mm), 200 Aeroc, 100mm vill postide vahel, aurutõke, distansliist, puitvooderdis.

Mis "plastmassil" häda on?

no mõni lihtsalt ei saa aru , kui kõiki soojustust sisse ei tohi panna siis äkki panen pool . Ainus lahendus on soojustus kõik välja , vahelae talade jaoks sae viimasesse ploki ritta avad ning asi on lahendatud

Tere.
Muret teeb rohkem peno toksilisus, tulepidavus, või mis iganes muud plastiku negatiivsed omadused. Lisaks peno on samas hinnaklassis nagu klassikalised vill lahendused ja tehniliselt ta pole soojapidavam kui teised mineraalsed villad( va PUR laminaat), niiet väga kerge on loobuda penost hetkel:)

Seina sisse avade tegemise jätab hetkel viimaseks variandiks, mul olude sunnil teen nn topeltseinaga maja( kuna ehitan enamvähem üksi ja oli vaja kiiruga nn katusega karp valmis saada ennem talve ja sisu tuleb nagunii kõik puidust) Ehk on plokist karp millel on oma raskus ja millele toetuvad sarikad.Teise korruse põrand ja muu seespool asuv toetub omaette karkassile ja keset maja jookseb kandev massiivne kivimüür, ehk hetke olukorras sisemisele eraldi puitkarkassile on lihtsam laetalasid toetada kui hakata auke tegema välisseina, seepärast tekkis see mõte seespool asuv karkassivaheline ruum täita villaga...

Tegelikult saan sisemise karkassi viia päris õhukeseks - 50mm paksuseks, kuhu toetuks sobilik tala, ankurdatuna lisaks veel seina külge. See lahendus pakuks piisavalt tuge laetaladele.

Ehk siis kokkuvõttes, sisse jätaks 50mm villa, nende vahel oleks 200 Aeroc ja välja 100mm villa, peab nüüd teada saama, ega see variant väga paha poleks:P, kui see ei sobi siis ei jäägi muud üle, kui kogu 150mm soojustus välja ja seintesse augud laetaladele saagida.

Laetalad toetatakse kandvale seinale, milleks on sul aeroc. Aerocisse on käkitegu laetaladele auke saagida. Mine osta poest harutoosi puur (see väiksem mis on just laetala laiune) ja hoolitse et võimsam trell oleks. Ja igaks juhuks pikem meisel kandilisemaks tagumiseks (seda läheb rohkem sodi kaapimiseks vaja kui käsitsi mõne konaruse mahalöömiseks). Kui tahad väga kaunilt lõigata siis vukssaega saad täpselt saagida (oluline on põhi, küljed lased vahtu täis). Ma olen sedasi laetala uke teinud isegi betooni, fibo oli täiesti kiirtöö.
Villa pane välja rohkem niipalju kui vaja, 200 aeroc ja vähemalt 150 mm villa, soovitavalt 200. See on igati õige lahendus.
Villa saad aastaringi väljapoole pigaldada.

Lagi pole hoonel mitte ainult piirdekonstruktsiooni elemendiks. Lael enamasti ühtlasi jäigastav funktsioon. Vastasel korral võib tulemuseks olla kaardimaja. Kas seda olulist nüanssi on ikka antud juhul kiire ehitamise tempos silmas peetud?

Hoone karp mõõtude ja katuse lahendusega on just sellised kus traditsiooniline vahelae sidusus maja karbi tugevduseks pole väga määrav.Aga kui peab kogu soojustuse väljapoole paigaldama siis tuleb konstrukstioonis muudatused, ehk sisse ei tule eraldi karkassi vahelae toetuseks, viib vahelae talad läbi seina.
Lisaks sellega peab sisemise aurutõkke( alumiinium foolium) kinnituse natukene teistmoodi lahendama, karkassi peale on seda tõenäolisemalt tunduvalt lihtsam paigaldada kui otse Aeroc seinale, aga see probleem ka lahendatav, teibitavate kohtade juurest klabritega kinni ja distantsliist peale, distants liistude vahelt saab elektri vedada ja distants liistude peale puitvooder.

see juhtum on nüüd küll ehtne näide sellest, miks on vajalikud ehitusload ja sellega kaasnevad spetsialisti poolt tehtud/kontrollitud projektid.

Tuleks vist kohalikku omavalitsust teavitada, et ehitatakse ilma projektita maja. Võtavad ehk midagi ette.

Tegemist on foorumiga kus arutatakse mingil teemal ja otsitakse esitatud probleemile lahendust kaaskodanuke abiga, siin ei tohiks olla oluline kas teemaalgataja teeb mingit asja seaduslikult või mitte:P
Tänapäeval saab ehitusloa lihtsalt põhi arhidektuursete vaadete eest ja piisab mõnest lõikest jne, antud juhul ongi selline juhtumiga tegu´- luba ehitada täiesti olemas:) Paljud tegelased löövad pool aastat enne loa valmimist kopa maase, isegi see on tagantjärgi vaadades "korrektne"

Arvutasin siin seina soojapidavust lihtsustatul meetodil ( ei arvesta aknaid, silluseid, võimalikke läbiviike, kinnitusi jne). Kui seda maja soojustada 150 villaga siis U arv on ca 0,18 ( natuke alla lubatud normi 0,20). 200mm villga, nagu Kalvis soovitas panna, saaks juba U arvuks 0,14- see juba peaks üsna hea olema.

Lg uudo, ole hea ja ütle mis on antud seina tehnilises lahenduses valesti mille järele postitasid?

parandan ennast. see näitab ilmekalt konstruktiivse projekti hädavajalikkust, kuna külalisel ei paista olevat halli aimugi mida ta teeb.eriti mehaanika-alaste teadmiste puudumine võib lõppeda kurbade tagajärgedega.
selle vastu ma ei vaidle, et ka ebaseaduslikult on võimalik täiesti korrektne hoone püsti panna, aga see eeldab ikkagi mõningast tervikpilti antud valdkonnas, mida siis siin foorumis natuke parema tulemuse saavutamiseks viimistletakse.

Annan igakjuhuks mõningad lähteandmed, et saaksid veel uuesti proovida, mis siis on valesti?
Hoone( Saun) on välismõõtudega 8x6m, katusekalle ca 10, hoone kõrgus on kõrgemast kohast 6m ja madalamast punktist 4m.
Seinad armeeritud üle 3 rea, viimases kolmes kihis iga kiht, müürlatt on 200x100, sarikaid 400mm vahega, lisaks hoone keskele tuleb massiivne kivimüür toetamaks 2 korrust.

huvitav, kiire joonis näitas mulle, et katuse kalle on 34 kraadi, võibolla saan geomeeetriast jutu järgi valesti aru. õigesti aitaks aru saada väike skeem.

Tänud tähelepaneku suhtes:P, aga siiski küsimus endine mis on valesti?Eelmised andmed olid kiiruga peast võetud. Õiged andmed on siiski 8,77mX6,2m, kõrgus 4,3m ja 5,1m(katuse kalle on pikima mõõtme suunas) vabandan.

seni teadaolevate andmete põhjal on minu meelest valesti see, et lagi on arvestatud kandekonstruktsioonides mitteosalevaks. võibolla kui sa selgitaksid, miks sa arvad, et su konstruktsioon on kujupüsiv, muudaksin oma meelt.

Kui katus pole lamekatus, on vajalik sarikate sidumine. punkt.