On tarvis krohvida nõuka ajal ehitatud maja, krohvitud, aga krohv on kohati lahti ja vajab parandusi. Seinad osaliselt punane kärgtellis ja osaliselt silikaat. Enamik seinu saab penoga soojustatud, aga osad on vaja lihtsalt krohvida. Jutt siis välisseintest.
Nüüd on seoses sellega rida küsimusi:
- Mis krohvi on selleks kaheksakümnendatel enamasti kasutatud ? Vajadusel teen pildid, aga minu silmis tegu nö tavalise krohviga, kas kasutati enamasti ainult tsementi või pandi ka lupja hulka ja mis sellest lubja sisaldusest üldse praegu sõltub ?
- Kas selle krohvimiseks sobib Silikaadi Krohvisegu ?
- Kas selle seguga võib parandada kohti, kust vana krohv on ära kukkunud ? Mõtlen siin just liitekohti vana ja uue krohvi vahel. Kas peaks terve seina üle tegema või tohib "jupitada" ?
- Silikaadi Krohvisegu kohta on vähe juttu ka nende enda lehel. Kas seda peaks ka peale krohvimist paar päeva niiskena hoidma ?
Tänud vastuste eest ette !
Krohvimisest
-
Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Krohvimisest
Mina ei ole muidugi mingi krohvija, aga sellise kuumaga krohvida ei maksa ja pärast tasub igatahes niisutada pidasid, sest muidu segu lihtsalt kuivab seina, ega kivista.
Re: Krohvimisest
Seda küll, praeguste ilmadega seda teha ei saa.
Aga näide: osa seinast on paljas tellis ja osal on nõukaaegne krohv peal, mis on kinni ja haamriga toksides ära ei tule. Kas võin nüüd krohvida nii, et esimese kihina tasandan need ilma krohvita kohad vana krohviga tasaseks, lasen ära kuivada ja siis krohvin teise kihina kogu seina üle ?
Ja veel: mis asi on sisseviskekiht ?
Aga näide: osa seinast on paljas tellis ja osal on nõukaaegne krohv peal, mis on kinni ja haamriga toksides ära ei tule. Kas võin nüüd krohvida nii, et esimese kihina tasandan need ilma krohvita kohad vana krohviga tasaseks, lasen ära kuivada ja siis krohvin teise kihina kogu seina üle ?
Ja veel: mis asi on sisseviskekiht ?
-
vuuk
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1820
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 93 korda
Re: Krohvimisest
Tere
Teoorias on kolmekihilise krohvimise kohta kirjas järgmiselt:
1. Sisseviskekiht
2. Täitekihid
3. Viimistluskiht
Mina omal ajal olin sel alal iseõppija ja vaatasin vanemate meeste pealt, kuidas asi käib. Teooriat lugesin alles palju aastaid hiljem koolis ehitusala õppides. Päris nii nagu teoorias, pole seda tööd teinud, aga kummalisel kombel krohv seisab igal pool seinas.
Toimin kiviseinte krohvimisel järgnevalt:
1. Mõõdan üle krohvitava aluspinna sirgsuse, kõveruse, loodsuse. Seda teen võimalikult pikade loodide, lattide või laseri abil;
2. Ettevalmistustööd - vana lahtise krohvi või muude osade eemaldamine, aluspinna karestamine, armeerimine, niisutamine, (nakke saavutaniseks) juhtliistude paigaldamine, et nurgad sirged saaksid;
3. Kui kõverus ületab 1...3 cm, viskan sisse lohukohad, suuremad augud, et algne pind oleks võimalikult ühtlane. Väga kõvera aluspinna korral on seda saanud teha mitu korda, enne kui olen asunud terve seina krohvimisele.
4. Vajadusel niisutan imavuse vähendamiseks seinapinadasid.
Hindan kogemuslikult pinna suuruse, mida ette võtan. Parem, kui korraga terve sein. Aga alati see pole mõeldav, kuna seinad võivad olla suured. Jätkukoha planeerin siis sinna, kus see oleks võimalikult väike, näiteks avade juures. Jätkukoha ilusaks saamine on üks keerulisem teema. See tuleb kogemusega.
Viskan seinale kelluga ühtlase 5...10mm kihi.
5. Kui sisseviskekiht on alustanud tardumist, tõmban pika latiga seinapinna võimalikult sirgeks ja siledaks. Seda tuleb teha õigel ajal. Liiga vara tehes kukub krohv seinast. Hiljaks jäädes on pärast tööd rohkem
6. Olenevalt vajadusest teen ühe või mitu täitekihti. Seda võib teha kas kelluga visates või liibiga seina määrides. Silun, sirgestan krohvikihti pika latiga ja aegajalt loodiga sisenurkade vertikaalsust ning sirgjoonelisust kontrollides.
7. Viimaks silumiskit ja silumine. Kui põhikiht (täitekiht) alustab tardumist. Tavaliselt algab suuremate seinte puhul tardumine erinevates kohtades erineval ajal. Väga oluline on ajastamine. Parasniiske seina puhul ühtlase kihina samadest materjalidest seinu krohvides on töö lihtsam. Paraku niisuguse aluspinnaga seinu tuleb harva ette, mis lisab tööle keerukust.
Töö kiiruse ja ühtlasi kvaliteetse pinna võti peitub õiges ajastamises. See oleneb paljudest teguritest: seinamaterjalid, aluspinna niiskuse (imavus) ühtlikus, temperatuur, õhuniiskus, segu omadused...
Segu olen valmistanud varasematel aegadel sideainest, täiteainest, plastikaatorainest ja veest. Viimasel ajal on krohvitööd tulnud ette vähem. Kasutanud olen valmissegusid. Vahet pole.
Silikaadi krohvisegu on põhimõtteliselt lubitsement-mört, milles sideaineks tsement ja plastifikaatorina toimib lubi.
Ei näe küll põhjust, miks ei peaks see sobima teemaalgataja seina krohvimiseks.
Jutt sai pikk. Loodan, et soovijad leidsid vastused oma küsimustele.
Teoorias on kolmekihilise krohvimise kohta kirjas järgmiselt:
1. Sisseviskekiht
2. Täitekihid
3. Viimistluskiht
Mina omal ajal olin sel alal iseõppija ja vaatasin vanemate meeste pealt, kuidas asi käib. Teooriat lugesin alles palju aastaid hiljem koolis ehitusala õppides. Päris nii nagu teoorias, pole seda tööd teinud, aga kummalisel kombel krohv seisab igal pool seinas.
Toimin kiviseinte krohvimisel järgnevalt:
1. Mõõdan üle krohvitava aluspinna sirgsuse, kõveruse, loodsuse. Seda teen võimalikult pikade loodide, lattide või laseri abil;
2. Ettevalmistustööd - vana lahtise krohvi või muude osade eemaldamine, aluspinna karestamine, armeerimine, niisutamine, (nakke saavutaniseks) juhtliistude paigaldamine, et nurgad sirged saaksid;
3. Kui kõverus ületab 1...3 cm, viskan sisse lohukohad, suuremad augud, et algne pind oleks võimalikult ühtlane. Väga kõvera aluspinna korral on seda saanud teha mitu korda, enne kui olen asunud terve seina krohvimisele.
4. Vajadusel niisutan imavuse vähendamiseks seinapinadasid.
Hindan kogemuslikult pinna suuruse, mida ette võtan. Parem, kui korraga terve sein. Aga alati see pole mõeldav, kuna seinad võivad olla suured. Jätkukoha planeerin siis sinna, kus see oleks võimalikult väike, näiteks avade juures. Jätkukoha ilusaks saamine on üks keerulisem teema. See tuleb kogemusega.
Viskan seinale kelluga ühtlase 5...10mm kihi.
5. Kui sisseviskekiht on alustanud tardumist, tõmban pika latiga seinapinna võimalikult sirgeks ja siledaks. Seda tuleb teha õigel ajal. Liiga vara tehes kukub krohv seinast. Hiljaks jäädes on pärast tööd rohkem
6. Olenevalt vajadusest teen ühe või mitu täitekihti. Seda võib teha kas kelluga visates või liibiga seina määrides. Silun, sirgestan krohvikihti pika latiga ja aegajalt loodiga sisenurkade vertikaalsust ning sirgjoonelisust kontrollides.
7. Viimaks silumiskit ja silumine. Kui põhikiht (täitekiht) alustab tardumist. Tavaliselt algab suuremate seinte puhul tardumine erinevates kohtades erineval ajal. Väga oluline on ajastamine. Parasniiske seina puhul ühtlase kihina samadest materjalidest seinu krohvides on töö lihtsam. Paraku niisuguse aluspinnaga seinu tuleb harva ette, mis lisab tööle keerukust.
Töö kiiruse ja ühtlasi kvaliteetse pinna võti peitub õiges ajastamises. See oleneb paljudest teguritest: seinamaterjalid, aluspinna niiskuse (imavus) ühtlikus, temperatuur, õhuniiskus, segu omadused...
Segu olen valmistanud varasematel aegadel sideainest, täiteainest, plastikaatorainest ja veest. Viimasel ajal on krohvitööd tulnud ette vähem. Kasutanud olen valmissegusid. Vahet pole.
Silikaadi krohvisegu on põhimõtteliselt lubitsement-mört, milles sideaineks tsement ja plastifikaatorina toimib lubi.
Ei näe küll põhjust, miks ei peaks see sobima teemaalgataja seina krohvimiseks.
Jutt sai pikk. Loodan, et soovijad leidsid vastused oma küsimustele.
Re: Krohvimisest
Tänud, vuuk, see oli mehe jutt.
Üks küss: kas sisseviskekihil lased enne täitekihi tegemist täielikult ära kuivada ?
Üks küss: kas sisseviskekihil lased enne täitekihi tegemist täielikult ära kuivada ?
-
vuuk
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1820
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 50 korda
- On tänatud: 93 korda
Re: Krohvimisest
Tavaliselt mitte.
Selleks võib olla vajadus siis, kui krohvikihi kogupaksus läheb liialt suureks või muul põhjusel ei taha krohv nakkuda.
Selleks võib olla vajadus siis, kui krohvikihi kogupaksus läheb liialt suureks või muul põhjusel ei taha krohv nakkuda.