Tere teadjamehed!
Probleem on selles, et maja soojakadude katmiseks kulub liialt palju energiat. Aastas kulutasin 6 tonni kütteõli ca 220 m2 pinna kütteks, see on ca 66000 kWh/kütteperioodil.
Maja seinakonstruktsioon seest väljaspoole on: krohv, gaaskukeroon-väikeplokk-20 cm, õhkvahe- 5 cm, gaaskukeroon-väikeplokk-20 cm, krohv. Arvutasin soojapidavuskonstandi ja sain selleks K=0,69. hea oleks K=0,28, See tähendab, et seinte soojapidavus peaks olema ca 2,5 korda suurem.
Olen tänulik mõne hea praktiku näpunäite eest, et milliseid materjale võiks antud välisseinte soojustamiseks kasutada? Hea meelega võtaks ühendust ka mõne tegijamehega, kel on varasemast ehitusanaloog ette näidata. Maja asub Tartu linnas.
Parimal moel soojustus
-
Taastaja
- külaline
Õhu asemele pandi vanasti klaasvatti. Kas see õhuvahe ei jahutagi seda seina maha? Tuul keerab sees ringi ja välimisest plokikihist pole tolku midagi. Ehk pole vuugidki peenrasse tehtud ja tekitavad külmasildasi, või üldse nii kehvalt tehtud, et tuul läbi puhub. Sihuke kahes kihis plokksein ja hea, kui vuugid veel nihkes, peaks ikka paremini sooja pidama.
-
Mures mees
- külaline
Tänan kirjutamast ja kommenteerimast. Maja müüja teadis rääkida, et maja ehitamise ajal (1981-1988) jäeti projektijärgi olemapidav mineraalvatt panemata, nüüd on seal lihtsalt õhkvahe. Maja välisseinte vaatlemisel võib julgelt öelda, et maja on halvasti ehitatud: palju külamasildu, vuugid tõenaoliselt mittekorrektsed jne., maja läbipuhumine tuule poolt on kindlustatud, mingist tuuletõkkeplaadist ei räägi üldse-seda lihtsalt ei ole.
Ootan ikka ettepanekuid kuidas ca 350 m2 välisseina siis parimal moel soojustada?
Ootan ikka ettepanekuid kuidas ca 350 m2 välisseina siis parimal moel soojustada?
-
Taastaja
- külaline
Eks väljastpoolt ole need tavalised soojustamise viisid olemas. Paksuks see sein kipub ju minema ja kas seda üldse soojaks saab, kui see õhuvahe sinna seina sisse jääb? Augutäited (aknad,uksed)pea siis vast samuti väljapoole tooma või annab paled korralikult ära soojustada? Hea oleks muidugi mingi nipiga see õhuvahe soojustust täis pudistada.
Ja kas tavalised ehitusmehed seda pähklit üldse katki hammustavad? Teie ju finantseerite, siis peaks ikka pädeva spetsialisti poole pöörduma, et tulemus kindel saaks.
Ja kas tavalised ehitusmehed seda pähklit üldse katki hammustavad? Teie ju finantseerite, siis peaks ikka pädeva spetsialisti poole pöörduma, et tulemus kindel saaks.
;)
Kui hinnas kokkuleppele jõuda siis võime ette võtta. Kas selisel moel soojustatud sein ka ilus jääb on iseasi. Tegu pole siis muinsuskaitse all oleva objetiga? Soovitan peno, sest 5cm villa ei anna muhvigi ja nii tuleb sein veel paksem. Penoga saad nii soojustuse kui tuuletõkke. Krohv/puit/metall?
-
Kalvis
- külaline
raske juhus. Uuri välja, kas välimise gaaskukerooni ploki peal on kandvaid asju. Teiseks, kas õhuvahe kahe plokikihi vahel on absoluutselt õhutihe.
Ei oska paremat nõu anda, kui võtad maha välise gaaskukeroonkihi. Pooled plokid peaksid olema tulevikus kuskil kasutatavad.
Ja ehitad sisemise plokikihi peale:
a) 15-20 cm vahtplastkihi, mille krohvid
või:
b) 15-20 cm villakihi, selle peale tuuletõke ja siis välisvooder.
Eriti selle vahe täitmisse ei usu. Esiteks on vahe väike, isegi kui sinna õnnestuks sisse puhuda puistevilla või vahtplastipuru, on kihi paksus väike. Teisalt, kui vahe on täitmata ja sealne õhk pääseb kasvõi väikesest avausest vabalt välja siis maja soojustus võrdub vaid sisemise väikeploki kihi paksusega.
Ei oska paremat nõu anda, kui võtad maha välise gaaskukeroonkihi. Pooled plokid peaksid olema tulevikus kuskil kasutatavad.
Ja ehitad sisemise plokikihi peale:
a) 15-20 cm vahtplastkihi, mille krohvid
või:
b) 15-20 cm villakihi, selle peale tuuletõke ja siis välisvooder.
Eriti selle vahe täitmisse ei usu. Esiteks on vahe väike, isegi kui sinna õnnestuks sisse puhuda puistevilla või vahtplastipuru, on kihi paksus väike. Teisalt, kui vahe on täitmata ja sealne õhk pääseb kasvõi väikesest avausest vabalt välja siis maja soojustus võrdub vaid sisemise väikeploki kihi paksusega.
Tegin kiire arvutuse ja sain kirjeldatud hoone soojapidavuse teguriks hoopiski 0,37. Asi poleksi nii hull, kui piire tuult peaks.
Et saavutada normide kohast (eramutele) soojapidavust peaksid lisama 10 cm soojustust. Kuna penol ja klaas/kivivillal on soojapidavus tegurid praktiliselt samaväärsed, ei ole vahet mida kasutada.
Kui valite penoplast soojustuse, siis laske peno paigaldada kahes 5cm kihis, omavahel nihkes, kusjuures, mittemingil juhul ei tohi penoplasti plaate paigaldada pätsikestega (need tekitavad samasuguse tuulekoridori nagu teil praegu 2 tuhaploki vahel on) vaid täispind ühendusega, või kui sein on liiga kõver, siis olgu kogu plaadi perimeeter liimmördiga kaetud (tihendatud). Üks soovitus õhekrohviga katmisel - armeeringukiht (enne struktuurkrohvi) tehke enamkäidavates tsoonides kahekordne (paksem), sest muidu ei julge jalgratastki seina vastu toetada.
II-variant on siis klaas/kivivill+tuuletõke+õhutusvahe(puitvoodrilaua puhul)+voodrilaud.
Mõlema variandi korral peab olema tagatud tuule läbipääs konstruktsioonidesse. Seestpoolt on vaja olemasolevatele krohvitud seintele lisada aurutõke, kas siis tavaline kile uute kipsplaatseinte alla, või aurukindla värviga värimine, või krohvimine polümeerkrohviga (Maroko krohviks kutsutakse - Tartus tegeleb sellega A.Haava tänaval asuv kauplus-nime ei mäleta, mingi õkovärk oli)
Jõudu!
Et saavutada normide kohast (eramutele) soojapidavust peaksid lisama 10 cm soojustust. Kuna penol ja klaas/kivivillal on soojapidavus tegurid praktiliselt samaväärsed, ei ole vahet mida kasutada.
Kui valite penoplast soojustuse, siis laske peno paigaldada kahes 5cm kihis, omavahel nihkes, kusjuures, mittemingil juhul ei tohi penoplasti plaate paigaldada pätsikestega (need tekitavad samasuguse tuulekoridori nagu teil praegu 2 tuhaploki vahel on) vaid täispind ühendusega, või kui sein on liiga kõver, siis olgu kogu plaadi perimeeter liimmördiga kaetud (tihendatud). Üks soovitus õhekrohviga katmisel - armeeringukiht (enne struktuurkrohvi) tehke enamkäidavates tsoonides kahekordne (paksem), sest muidu ei julge jalgratastki seina vastu toetada.
II-variant on siis klaas/kivivill+tuuletõke+õhutusvahe(puitvoodrilaua puhul)+voodrilaud.
Mõlema variandi korral peab olema tagatud tuule läbipääs konstruktsioonidesse. Seestpoolt on vaja olemasolevatele krohvitud seintele lisada aurutõke, kas siis tavaline kile uute kipsplaatseinte alla, või aurukindla värviga värimine, või krohvimine polümeerkrohviga (Maroko krohviks kutsutakse - Tartus tegeleb sellega A.Haava tänaval asuv kauplus-nime ei mäleta, mingi õkovärk oli)
Jõudu!
Külaline