Ehitusfoorum

Asi siis selles, et tahaks väljastpoolt soojustada maja. Maja on kivimaja 8 korteriga. Lugesin foorumist, et soojustatakse penoga nt. Aga mis oleks selline mõistlik soojustamise viis, et korterid ikka soojemaks ka muutuks, aga samas päris miljoneid maksma ei läheks.
Ja kui soojustada nt ainult esimesel korrusel olevad korterid (maja on kahekordne), kas see ka muudab vähemalt esimese korruse korterid soojemaks või tuleb teha ikka terve maja?
Ja veel - kui maja välisfassaadis on mõra, kas selle tohib/on mõttekas makroflexi täis lasta, et vähendada tuule ja/või niiskuse sattumist korterisse?
Sai palju küsimusi, aga palun seletage lollile

kõigepealt uuri kas see mõra ei ole süvenev ja ohtlik maja kandekonstruktsioonidele. Kui ohtu pole põruta vahtu niipalju kui soovid. Fassaadi paksus võiks alata 200 mm ja rohkemgi. Väga tähtis, et akende, uste ümber oleks kvaliteetne külmasildadeta lahendus. See kas tasub soojustada alumist või ülemist korrust on sinu enda soov, kuid normaalsed inimesed soojustavad kogu maja. kui palju miljoneid läheb töö maksma sõltub sinu pädevusest kas jagad ehitusest ja hindadest midagi. Kui ei jaga võta konsultandiks usaldusväärne spetsialist.

100-150mm peno ümber ja krohv peale.Hetkel vist kõige odavam lahendus. Tüübeldada ja avade ümbruste soojustamisele tuleks siis tähelepanu pöörata.Olen teinud 7 a peno fassaade.

Kysimus siis selline, et on FIBO plokis maja, 200 plokk. Ei tahaks eriti seda nõmedat peno ja krohvi panna, kas see kui ma soojustaks maja väljast 50+50 kivivillaga, paneks tuuletõkke ning voodrilaua peale ning seest teeks sama moodi et paneks 42 karkassiga villa ja kipsi..... kas see mis ma teeks oleks mõistlik või isegi piisav soojustus..... Ette tänades

50x150 immutatud vertikaalid,seina ja puidu kokkupuutepind olgu isoleeritud!Isover KL35/37 150mm, 50x50 horisontaalselt, isover vill, VKL13 VÕI RKL20(viimasepuhul kasutada distantspukse) tuuletõke- sulgeda hermeetiliselt ümberringi, 25x75 tuulutusroov,seejärel vooder.Veendu,et voodri kinnitus ei läbistaks tuulutusroovi. Selliselt saad E väärtuseks mingi 20kWh/m2.

Tahaks teada kirjutas:Kysimus siis selline, et on FIBO plokis maja, 200 plokk. Ei tahaks eriti seda nõmedat peno ja krohvi panna, kas see kui ma soojustaks maja väljast 50+50 kivivillaga, paneks tuuletõkke ning voodrilaua peale ning seest teeks sama moodi et paneks 42 karkassiga villa ja kipsi..... kas see mis ma teeks oleks mõistlik või isegi piisav soojustus..... Ette tänades

Miks see peno "nõme" on? Või pidasite silmas penu+krohv fassaad kui selline Teile ei meeldi? Pange siis penu + voodrilaud. Seest aga krohvige.

Vaatasin et siin parajasti teema üleval. Minul ka fassaadi soojustamine käsil, minul küll tegemist eramaja juurdeehitusega ja ka 20-ne. Tahtsin soojustamiseks mõistlikku hinnaga lahendust. Soovitati panna 100-ne peno aga kuna vana maja puit voodriga siis tahtsin ka uuele osale puit voodrit. Panin peno 5x150 karkassi vahele, aga nüüd kripeldab et kas vooder tasub, või on mõistli panna kohe peno vastu või peaks karkassile lõõma peale veel liistud et peno ja voodri vahele jääks õhuvahe.

mul on sama küsimus: kaheksa korteriga kivimaja fassaadi soojustus. tõsi küll, alustama peaks ilmselt energiaauditist, et näha, kas või kus üldse soojustamise järele kisendab. (katus on meil uus ja jääpurikaid talvel pole.)
aga kui, siis kas peno või vill? üks ehitaja ütleb, et kas vill või mitte midagi; teine, et villa võid ju panna, aga peale läheb krohv ja värv, mis ikkagi on umbne ning selle kalli, aga umbse lahenduse asemel tuleb peale passida, et majale õhuaugud jääksid ning siis võib juba odava penoga ka teha. aga õhuaugud võivad välisseinas ju olla, toas on ikkagi tädikesed katnud need tapeedi või millegi toekamaga. kus on tõde ja mis materjalidele küsida hinnapakkumisi? räägiti ka midagi mingist imelisest "teistmoodi penost" nimega silver...

KõikOnRahul kirjutas:50x150 immutatud vertikaalid,seina ja puidu kokkupuutepind olgu isoleeritud!Isover KL35/37 150mm, 50x50 horisontaalselt, isover vill, VKL13 VÕI RKL20(viimasepuhul kasutada distantspukse) tuuletõke- sulgeda hermeetiliselt ümberringi, 25x75 tuulutusroov,seejärel vooder.Veendu,et voodri kinnitus ei läbistaks tuulutusroovi. Selliselt saad E väärtuseks mingi 20kWh/m2.

no täiesti uskumatu, mis möla oskab mõni mees targa näoga välja ajada. et paned fibo seinale 150mm villa ja veel soojustust läbivad prussid ja garanteerid 20 kWh/m²a? passiivmaja vastav näitaja on 15 kWh/m²a ja selle jaoks on Eesti tingimustes vaja seina 350...400mm soojustust, rääkimata katusest, põrandast ja mis kõigetähtsam avatäidetest. lisaks õhupidavus.
ja siis targutab veel kruvide kohta, no naera ribaseks, hea et tilk püksi ei tulnud

mari öö kirjutas:mul on sama küsimus: kaheksa korteriga kivimaja fassaadi soojustus. tõsi küll, alustama peaks ilmselt energiaauditist, et näha, kas või kus üldse soojustamise järele kisendab. (katus on meil uus ja jääpurikaid talvel pole.)
aga kui, siis kas peno või vill? üks ehitaja ütleb, et kas vill või mitte midagi; teine, et villa võid ju panna, aga peale läheb krohv ja värv, mis ikkagi on umbne ning selle kalli, aga umbse lahenduse asemel tuleb peale passida, et majale õhuaugud jääksid ning siis võib juba odava penoga ka teha. aga õhuaugud võivad välisseinas ju olla, toas on ikkagi tädikesed katnud need tapeedi või millegi toekamaga. kus on tõde ja mis materjalidele küsida hinnapakkumisi? räägiti ka midagi mingist imelisest "teistmoodi penost" nimega silver...

energiaaudit annab tõepoolest soovitusi (sõltuvalt kes teeb, mõnel rohkem, mõnel vähem, Eesti Energia omast tuleks suure kaarega mööda käia).
kui palju soojustust katusele pandi? kui seal juba koonerdati, siis pole mõtet seinaga ka üle pingutada.
see ehitaja oma umbsuse jutuga on lihtsalt ehitaja, aga mitte insener. see ehitaja ventileerigu oma maja läbi seinakonstruktsiooni.
odavaim lahendus on kindlasti tavaline fassaadi eps 60 ja õhekrohvisüsteem. kui diffusioonist läbi konstruktsiooni rääkida, siis vill, villa peale mineraalkrohv ja mineraalvärv ehk iga välimine kiht on väiksema aurutakistusega kui eelmine. mõlemad süsteemid muudavad praeguse olukorra oluliselt õhutihedamaks.
maja muutub tõepoolest õhutihedamaks, aga selleks ongi freshpilud akendes või freshklapid seintes (neid ei saa ükski mammi kinni tapeetida ). kuna ilmselgelt ei ole teil plaanis saavutada ülihäid tulemusi, siis ma ei hakka rääkima teemal õhutihe maja ja suure soojatagastuseg avent.agregaat.
rääkides akendest, kas need on vahetatud? vanade akendega pole mõtet hakata fassaadiga üldse pusima ja uued aknad kindlasti soojustuse tasapinda.
eps silver on võrreldes tavalise epsiga ~10% soojapidavam, muud imet ei olegi.

Chef kirjutas: kui diffusioonist läbi konstruktsiooni rääkida, siis vill, villa peale mineraalkrohv ja mineraalvärv ehk iga välimine kiht on väiksema aurutakistusega kui eelmine.

Ehk siis vill on aurutihedam kui mineraalkrohv ja värv .

rokikas kirjutas:

Chef kirjutas: kui diffusioonist läbi konstruktsiooni rääkida, siis vill, villa peale mineraalkrohv ja mineraalvärv ehk iga välimine kiht on väiksema aurutakistusega kui eelmine.

Ehk siis vill on aurutihedam kui mineraalkrohv ja värv .

ei ole auritihedam, aga antud kontekstis töötav lahendus, mille puhul on täidetud Künzeli fassaaditeooria nõuded.

Tervist!
Vaatasin, et siin teema juba käib ja mõtlesin ka nõu küsida. Mul on tegemist kahekordse kivimajaga, mille teine korrus on peale ehitatud puidust.
Plaan on panna 150 peno ja krohv peale.
Küsimus siis selles, et kas teise korruse (puidust) võib ka väljastpoolt penoga üle laduda või on vaja panna ikka vill.
Hiljem plaanis muidugi mõlemad korrused ka seestpool soojustada.
Ja siis veel selline küsimus, et kas peno võib kasutada ka mõlemal korrusel seestpool?

Ette tänades.

Võib.

no täiesti uskumatu, mis möla oskab mõni mees targa näoga välja ajada. et paned fibo seinale 150mm villa ja veel soojustust läbivad prussid ja garanteerid 20 kWh/m²a? passiivmaja vastav näitaja on 15 kWh/m²a ja selle jaoks on Eesti tingimustes vaja seina 350...400mm soojustust, rääkimata katusest, põrandast ja mis kõigetähtsam avatäidetest. lisaks õhupidavus.
ja siis targutab veel kruvide kohta, no naera ribaseks, hea et tilk püksi ei tulnud [/quote]

krdi komme see on teisi halvustada! jumal oled või, et ei eksi? Esiteks, kust tead, et tüüp vastas fibost kirjutajale. teiseks tüüp kirjutas, et panna 150+50 villa. selge, et tüüp ei oleks pidanud pakkuma nii eufoorilist energiakulu, tervikut teadmata. aga säärased
krdi targutajad mulle ka ei meeldi. ah et tilk püksis - laku panni...