Pöördemoment akutrell/kruvikeeraja valikul

[SpeedLink]

Küünarnukk ei talu kruvikeerajaga töötamist ja ostan endale akuga kruvikeeraja. Kas ost tuleks sooritada pöördemomenti silmas pidades?
Näiteks Makita 14,4V akutrelli pöördemoment on 36/20 Nm, Boschi 14,4V akutrell-kruvikeeraja pöördemoment vaid 30/15 Nm, kuid Makita on odavam.

[Külaline]

Küünarnukk ei talu kruvikeerajaga töötamist ja ostan endale akuga kruvikeeraja. Kas ost tuleks sooritada pöördemomenti silmas pidades?
Näiteks Makita 14,4V akutrelli pöördemoment on 36/20 Nm, Boschi 14,4V akutrell-kruvikeeraja pöördemoment vaid 30/15 Nm, kuid Makita on odavam.

mine poodi ja proovi oma küünarnuki peal järgi. mõlemad teevad oma töö ära

[fgh]

14.14V mudeleid ei tasu üldse vaadata.

Akud kallid, lisa aparaate sama akuga kasutada ei saa, jõudlus jne

[A.S.]

Kui rahakott kannatab, võta mingi 50+ Nm keeraja.

[mkubi]

Tere

Kui kruvikeerajat vaja asendada ja puurimist on vähe, siis on parim vaadata 10,8V aparaate. Ja küünarnukile on parem, kui on löökkruvikeeraja. See ei vääna kätt, kui kruvi või polt vms saab viimast pingutust. Hinnad muidugi on kallimad löökkruvikeerajal. Miinuseks on, et puurimiseks tuleb osta teistsugused puurid selleks. Muidu Milwaukee on kõige jõulisem, siis dewalt ja bosch makitaga. 18V on eelis, et hiljem saab osta juurde näiteks relaka, ketassae, trimmeri, muruniitja või tolmuimeja nende akude peale (makita puhul).

[tainas]

Võimalusel eelista harjavaba mootorit, nende jõud on suurem, neid ei kõrveta ülepingutamisel läbi.

Pöördemomendi puhul tea, et suurem tähistab jõudu, mis rakendub siis, kui "täiskiirusel vastu seina panna" ehk kui saad täiskiiruselt nt rauapolti kusagile hooga kinni keerata. Väiksem number pöördemomendi näitamisel tähistab "aeglast jõudu", millega nö veel vaikselt lasta saad. Enamik tööst toimub aeglaselt meelitades, seega pöördemomendi väiksem number on olulisem.

10,8 V tööriistad sulle vast parimad, kui oled senini harjunud kruvikat kasutama. Löögiga kruvikeeraja on mürarikas, aga väga võimekas.

[ifffff]

Pöördemomendi puhul tea, et suurem tähistab jõudu, mis rakendub siis, kui "täiskiirusel vastu seina panna" ehk kui saad täiskiiruselt nt rauapolti kusagile hooga kinni keerata. Väiksem number pöördemomendi näitamisel tähistab "aeglast jõudu", millega nö veel vaikselt lasta saad. Enamik tööst toimub aeglaselt meelitades, seega pöördemomendi väiksem number on olulisem.

ÄH?

Päris lolli juttu pole mõtet ajada. Suurem momendi nr on 1 käiguga väiksem 2 käiguga päästik põhjas.

[NLS]

Praaegu on 10,8V tööriistad ka üsna samade näitajatega kui 14,4V tööriistad. Käes aga mugavamad ja kergemad. PS täna ja homme on taivosteris kõik Bosch tööriistad 20 prosa soodsamad ka soodushindadest. Näiteks selle komplekti koos tarvikutega saad kätte siis 95,20 euriga: http://taivoster.ee/toode/tooriistad/ak ... -tarvikut/

[A.S.]

ÄH?

Päris lolli juttu pole mõtet ajada. Suurem momendi nr on 1 käiguga väiksem 2 käiguga päästik põhjas.

Makita enda toodete juures kirjutab küll, et väiksem momendi number on saadud väiksemal kiirusel tööd tehes. Suurem number on saadud suurematel pööretel justnimelt "vastu seina pannes".
https://makita.ee/tool/46780/DHP480RMJ.html
Vii hiirekursor momendi numbri juures ! märgi peale.
 

[rundll]

no eks oleneb kui suurtest kruvidest jutt käib. tõenäoliselt saab koduses tingimustes 10.8v hakkama. Aga kui tuleb vajadus keerata 180mm kruvi (tõenäosus muidugi üli väike), tekivad problemid. Võibolla keegi võiksgi jagada kogemusi kuidas need 10.8v masinad suuremate kruvidega käituvad, kus on piir jne. Arven et kuni 60mm kruvid ei ole üldse küsimus.

[Külaline]

Ei, ei saa need 10,8 V akudega (ka löögiga) isendid suurte kruvidega hakkama. "Nutavad" tööd tehes ja aku üsna ruttu tühi.

[NLS]

Ei, ei saa need 10,8 V akudega (ka löögiga) isendid suurte kruvidega hakkama. "Nutavad" tööd tehes ja aku üsna ruttu tühi.

Rääkisin võrdlusest 14,4 voldistega mida esimeses postis mainiti.
Ilmselgelt 18 voldistega ei kõlba neid võrrelda ja polegi mõeldud "suurte kruvide jaoks". Samas mingi 4x50 kruvide jaosk on täitsa okei.

[mkubi]

Aga jutuub on täis teste nende trellidega.

[ifffff]

ÄH?

Päris lolli juttu pole mõtet ajada. Suurem momendi nr on 1 käiguga väiksem 2 käiguga päästik põhjas.

Makita enda toodete juures kirjutab küll, et väiksem momendi number on saadud väiksemal kiirusel tööd tehes. Suurem number on saadud suurematel pööretel justnimelt "vastu seina pannes".
https://makita.ee/tool/46780/DHP480RMJ.html
Vii hiirekursor momendi numbri juures ! märgi peale.
 

Lugesin läbi. See on mingi uus müügimeeste lähenemine asjale vist. Vanasti kirjutati tööriistale juurde erinevad pöördemomendid erinevatel käikudel. Nüüd vist siis on kombeks kirjutada pöördemomendi pehmeks väärtuseks trelli pöördemoment ja kõvaks pöördemomendiks trelli järsul peatamisel saadav inertsmoment+mootori pöördemoment.

Loodame et varsti ei leia me automüügikuulutustest pöördemomendi väärtusi mida annab rattasse tekitada kohapeal piirajasse laskmisel ja siis järsul siduri vabastamisel.

[A.S.]

Lugesin läbi. See on mingi uus müügimeeste lähenemine asjale vist.

Inimestele lihtsalt meeldivad hästi suured numbrid, on ju uhke tunne küll kui sama raha eest "rohkem saad". Seega on paljude toodete puhul selle "numbrivärgiga" tõesti juba täiesti jaburaks mindud. Hiljuti uurisin suurendavate (nõgus)peeglite näitajaid ja ei saanudki aru, mida need 5x...15x tähendavad, suurendust igatahes mitte.
 

[SpeedLink]

Kas teie välja toodud seadmetega 6mm kuuskantpeaga betoonkruve ka sisse keerata annab?

[Külaline]

Milline võiks olla minimaalne pöördemoment, kui oleks tahtmine seadmega ka 6mm betoonikruve (kuuskantpeaga) sisse keerata?

siis võiks olla suurema võimsusega lööktrell

[Külaline]

Milline võiks olla minimaalne pöördemoment, kui oleks tahtmine seadmega ka 6mm betoonikruve (kuuskantpeaga) sisse keerata?

siis võiks olla suurema võimsusega lööktrell

Löögiga (täristajaga) ei soovita betoonikruve sissekeerata.
Teraskruvi materjal on rabe ja suur oht on kruvid purukeerata, betoon ei veni.
Kusjuures kruvipead lendasid minema nädala jooksul pärast paigaldust. (Sadu kruve väljavahetanud.)
Võtaks betoonikruvide jaoks tugevama asja: https://makita.ee/tool/46780/DHP458Z.html
Sellisega saab ka 8mm kruve vabalt betooni lasta. Näiteks karkassivööd vundamendile.
ping

[Külaline]

Löögiga (täristajaga) ei soovita betoonikruve sissekeerata.
Teraskruvi materjal on rabe ja suur oht on kruvid purukeerata, betoon ei veni.
Kusjuures kruvipead lendasid minema nädala jooksul pärast paigaldust. (Sadu kruve väljavahetanud.)
Võtaks betoonikruvide jaoks tugevama asja: [td]https://makita.ee/tool/46780/DHP458Z.html[/td]
Sellisega saab ka 8mm kruve vabalt betooni lasta. Näiteks karkassivööd vundamendile.
ping

Essve kruvid ala 500 tk 12 sed läksid makita löögiga betooni nagu võisse ja ükski ei purunenud ja pole ka aeg neid söönud. A ju sa neid tuhandetes rohkem ehk lasknud

[Kruvi keeraja]

Essve müüb korralike kruve.
Janere toodangust on mul aga oma arvamus, sealt julgeb ainult naelu osta, need on lollikindlad. Janere kruvidega julgen ainult ajutisi ja vähe vastutusrikkaid konstruktsioone kinnitada. hind on muidugi ka odav, sellepärast vähemalt pool Lõuna-Eestit nendega ehitab.

Aga näiteks SFS intec konstruktsiooni kruve ei lubagi tootja löökkruvikaga kinnitada

[rundll]

12mm betoonikruvi muidugi paras kunst pooleks keerata. Eks mingi protsent ikka läheb, 6mm puhul rohkem, 12 puhul vast kaduvväike osa.

[SpeedLink]

Uurisin Sormati betoonkruvide kohta infot ja dokumentatsioonis seisab, et 6mm kruvi installatsioonil nõutavaks väändemomendiks on 12. Kirjade järgi suudab sisuliselt iga akutrell sellist pöördemomenti toota.

Küll aga polnud mainitud, kas löökfunktsiooni kasutamine on sissekeeramisel lubatud.

[Külaline]

Uurisin Sormati betoonkruvide kohta infot ja dokumentatsioonis seisab, et 6mm kruvi installatsioonil nõutavaks väändemomendiks on 12. Kirjade järgi suudab sisuliselt iga akutrell sellist pöördemomenti toota.

Küll aga polnud mainitud, kas löökfunktsiooni kasutamine on sissekeeramisel lubatud.

Ja kui ava on kas halvasti puuritud või puhastatud ja kruvi sissekeeramine on raskendatud siis täristajaga ei tunneta väändemomenti. Täristajaga on lihtne saavutada väändemomendiks 100. (Karu läheb ka mesipuusse kui jõud on taga.)
Kui puitu betooni külge kruvida siis purunenud poldi pea jääb tavaliselt oma kohale ja eemalt pole võimalik liite olukorda hinnata.
Kui kinnitada metalli siis ülekeeratud poldi pea tuleb mingi aja pärast ära.
Hästi on näha seda pärast esimest külma ööd, metallkruvi tõmbub külmaga kokku ja mõraga pea hüppab ära. Põrandasse keeratud poldi pea hüppab oma esialgsest asukohast 10-20cm eemale.
Murdub tavaliselt umbes 10mm peast altpoolt sest poldid on tehtud erinevast materjalist (terasest keermeosale on pehme pea külgekeevitatud) ja murdub keevituse alt.
ping

[Külaline]

Ja kui ava on kas halvasti puuritud või puhastatud ja kruvi sissekeeramine on raskendatud siis täristajaga ei tunneta väändemomenti. Täristajaga on lihtne saavutada väändemomendiks 100. (Karu läheb ka mesipuusse kui jõud on taga.)
Kui puitu betooni külge kruvida siis purunenud poldi pea jääb tavaliselt oma kohale ja eemalt pole võimalik liite olukorda hinnata.
Kui kinnitada metalli siis ülekeeratud poldi pea tuleb mingi aja pärast ära.
Hästi on näha seda pärast esimest külma ööd, metallkruvi tõmbub külmaga kokku ja mõraga pea hüppab ära. Põrandasse keeratud poldi pea hüppab oma esialgsest asukohast 10-20cm eemale.

kui sul on 60 -ne betoonkruvi , siis millimeetri kaupa võttes on sul vähemalt 61 võimalust iga kruviga p*se kukkuda ja seda olenemata väändemomendist ning tõenäosus kasvab vastavalt betoonkruvide arvule mida sa oma elus pead kuskile betooni keerama ning keeramisel rakendatavale jõule, ilmastikuoludele ja agu libedusele. selise süvateaduri elu tundub suht masendav ja ei suuda ette kujutada seda ängi iga kinnitusvahendi kasutamisel (mis kõik juhtuda võib)

laskem lõdvemaks elu ei ole nii keeruline

[Külaline]

Ilma kärrita betoonikruve lasta ei kujuta lihtsalt ette!
On proovitud ka tavalise akuga, aga otsikuid läheb nagu leiba ja ranne hakkab valutama.
Kõik sellised raskelt minevad kinnitusvahendid keeratakse lõõgifunktsiooniga , velje mutrid jne.