Puitkarkass PUR vahuga

[T25]

Sisemine pool on parem pool
Seestpoolt:
- 2xehitusplaat
- aurutõke
- puitkarkass / soojustus (pole vahet kas vill või EPS või midagi kolmandat)
- ehitusplaat
- EPS
- krohv
Küsimus on põhimõttes "ilma tuulutusvaheta umbne puitkarkassil tarind"

Minu väljapakutud tarindis oleks väljas soojustust rohkem ja karkassi vahele sisse ca 1/3 välisest soojustusest. Põhiline, et karkass jääks võimalikult soojustusest sissepoole sooja. Siis ei tohiks karkassiga midagi juhtuda. Kui aus olla, siis igatepidi võttes on karkassi tegemine ja soojustamine paras jama, kuna võib mädanema minna. Kriitiline koht on näiteks see, kus karkass toetub vundamendi peale. Mul garaazil ei ole vundament soojustatud ja seestpoolt läheb vundament härma praeguste ilmadega, nurkadest just. Vundamendi ja karkassi vahel on küll spets vundamendi ja vöö vahele mõeldud lint( icopal ), kuid ma pole kindel, mis seal seina sees toimuda võib külmadega ilmadega. Kindel on see, et karassi tehes on palju külmasildasid, igasugu nurgikud jms, mis karmi külmaga härma lähevad ja niiskust koguma hakkavad. Sealt hakkab karkassi mädanemine pihta.

[xxx111]

See tarind töötab ilusti...

Iga mees (naine) teeb endale sellise tarindi nagu ise soovib (või usaldab projekti ja teeb selle järgi)
Mina avaldan vaid arvamust ning tean, et ise teatud asju ei projekteeriks (ka tellija nõudmisel mitte) ega ehitaks

[tabarabarap]

Vahuga on see, et endale tehes, tea , et tulevikus midagi seal renoveerida pea võimatu. Üldjuhul uurivad seda vahtisolatsiooni eramuehituses need kes ei julge kivivilla katsuda.

Karkassmaja puhul tasuks teha see sein ikkagi nii, et ka kütteta olukorras seina isolatsiooniomadused säiliks. Ei tasu teha eeldusega, et sundvent on surmani taga. Selles osas on kivivill kuldne materjal, saab ka ilma aurutõkketa läbi, ja tuuletõkkeks lihtsalt teistsuguste omadustega kivivill.

[T25]

Vahuga on see, et endale tehes, tea , et tulevikus midagi seal renoveerida pea võimatu. Üldjuhul uurivad seda vahtisolatsiooni eramuehituses need kes ei julge kivivilla katsuda.

Karkassmaja puhul tasuks teha see sein ikkagi nii, et ka kütteta olukorras seina isolatsiooniomadused säiliks. Ei tasu teha eeldusega, et sundvent on surmani taga. Selles osas on kivivill kuldne materjal, saab ka ilma aurutõkketa läbi, ja tuuletõkkeks lihtsalt teistsuguste omadustega kivivill.

Vastupidi, vill vajab korralikku aurutõket ja tuuletõket. Ainuüksi korraliku tuuletõkke tegemine on paras peavalu. Lisaks veel seda ,et tuuletõke on tihedam kui vill ise ja seega on ju tihedam kiht väljaspool, mis iseenesest juba vale. Rääkimata veel sellest, et rottidele ja hiirtele meeldib villas pesitseda ning mainida võiks ka seda, et vill koosneb peenikestest kiududest, mis aja jooksul võivad puruks minna ja vill vajub kokku. Kokkuvõttes - peno seina, tuugalt vahuga kinni ja kogu lugu, erinevalt villast, mis vajab tuuletõket, teipe , aurutõkkeid jne jne.

[tabarabarap]

Vastupidi, vill vajab korralikku aurutõket ja tuuletõket. Ainuüksi korraliku tuuletõkke tegemine on paras peavalu. Lisaks veel seda ,et tuuletõke on tihedam kui vill ise ja seega on ju tihedam kiht väljaspool, mis iseenesest juba vale. Rääkimata veel sellest, et rottidele ja hiirtele meeldib villas pesitseda ning mainida võiks ka seda, et vill koosneb peenikestest kiududest, mis aja jooksul võivad puruks minna ja vill vajub kokku. Kokkuvõttes - peno seina, tuugalt vahuga kinni ja kogu lugu, erinevalt villast, mis vajab tuuletõket, teipe , aurutõkkeid jne jne.

Sa oled vist oma elus teinud ainult välipeldikule põranda, ära rohkem peale võta ja lase kuskile makroflexi

[T25]

Vastupidi, vill vajab korralikku aurutõket ja tuuletõket. Ainuüksi korraliku tuuletõkke tegemine on paras peavalu. Lisaks veel seda ,et tuuletõke on tihedam kui vill ise ja seega on ju tihedam kiht väljaspool, mis iseenesest juba vale. Rääkimata veel sellest, et rottidele ja hiirtele meeldib villas pesitseda ning mainida võiks ka seda, et vill koosneb peenikestest kiududest, mis aja jooksul võivad puruks minna ja vill vajub kokku. Kokkuvõttes - peno seina, tuugalt vahuga kinni ja kogu lugu, erinevalt villast, mis vajab tuuletõket, teipe , aurutõkkeid jne jne.

Sa oled vist oma elus teinud ainult välipeldikule põranda, ära rohkem peale võta ja lase kuskile makroflexi

Ja mis ma valesti ütlesin? Tuuletõke on tihedam, kui vill, see on ju silmaga vaadates ja käega katsudes selge. Keerab seina "hingamisreziimi" tuksi. Vill koosneb ülipeenikestest kiududest, mis pidevalt purunevad, eriti kui näpid või keegi selles jalutab( hiired, rotid). Aja jooksul vajub vill kokku, kuni lõpuks ei jää sest midagi alles. Sellepärast on ka jutud, kus räägitakse, et vill vajub ajapikku ära( villakiud purunevad pidevalt ja vill vajub oma raskuse all kokku). Õhk on villatolmu täis paigaldamise ajal, mis siis ongi seesama purunenud villakiu tükid, mis õhus mõnusasti ringlevad ja endale sisse hingad, kui maski ees pole. Kokkuvõttes suhteliselt vastik ja ebameeldiv ehitusmaterjal, mida on ürpiski raske korrektselt paigaldada, kuna vajab eriti head tuuletõket ülalt, alt , vasakult, paremalt , eest ja tagant.

[Rein Sa]

Arvad, et peno hiired läbi ei näri? Tuleb õige vill seina panna, mitte rulli keeratud vill. Mul välisseinas oli juba 20 aastat, võtsin suvel tuuletõkke maha ja polnud midagi ära vajunud, panin veel kihi juurde.

[tabarabarap]

Ja mis ma valesti ütlesin?

Üsna puusse ja sa ei ole tuuletõkkevilla ja kivivilla ise katsunud/kasutanud ja ei oma aimu ehitusfüüsikast või nende materjalide omadustest.

Sulle tuleb üllatusena, aga seinad ja materjalid ei hinga neil ei ole kopse jne . Loeb materjali veeauru läbilaskvus ja meie kliimas sobib , kui see takistus on sisemistes kihtides suurem. Siseruumide niiskuskoormust iseloomustab sise- ja välisõhu veeauru osarõhkude või õhu veeaurusisalduste erinevus. Sellest võid aru saada , et hingamise asemel liigutab veeauru läbi konstruktsiooni rõhkude vahe konstruktsiooni sise - ja välisküljel.

Lihtsalt mõistetavad materjalid ehitusfüüsikast:
https://old.taltech.ee/public/p/projekt ... lamees.pdf
https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... 3%a4st.pdf

Sõrestik osb (teibitult, vuugid täidetult), vill, tuuletõke, tuulutsvahe ja fassaad toimib siin suurepäraselt , anna ka läbimõeldud ventilatsioon peale ja toimib veel paremini. Kivivill on ajas kujupüsiv (ajas mõeldakse siin min 50 aastat) , samuti ei tekita ta sellist tolmu nagu sa kirjeldad. Selle hind on odav, transport lihtne ja ka paigaldamine on lihtne ja jäägid on ökoloogilised.

Veeauru läbilaskvus μ
osb3 sert otsi μ http://www.repal.ee/wp-content/uploads/ ... tsioon.pdf
suvaline kivivill otsi μ https://www.rockwool.ee/tooted/tooted/e ... jasuurused

Seevastu EPS paigaldamine vahuga (vaht ei ole ajas püsiv, võrreldes kivivillaga) võib hiljem konstruktsiooni mängimisel tekitada isolatsioonis lekkekohti , eps töötlemisel ei teki ökoloogiline jääk vaid tekib mikroplastik jne jne. Sama vahuga isoleerimisel , ehitusjääk ei ole ökoloogiline, ehitusvigasid väga raske parandada. Kõike võib muidugi teha , ei pea ehitama ise ega ka endale

[Urmas]

Kivivill on ajas kujupüsiv (ajas mõeldakse siin min 50 aastat) , samuti ei tekita ta sellist tolmu nagu sa kirjeldad. Selle hind on odav, transport lihtne ja ka paigaldamine on lihtne ja jäägid on ökoloogilised.

Viskan kevadel metsa alla ja jaanipäevaks on vihmaussid sellest kompostmulla hunniku teinud? Ja mis nende ökoloogiliste jääkidega peale hakata? Näiteks meie jäätmejaam seda sodi vastu ei võta.

Seevastu EPS paigaldamine vahuga (vaht ei ole ajas püsiv, võrreldes kivivillaga) võib hiljem konstruktsiooni mängimisel tekitada isolatsioonis lekkekohti , eps töötlemisel ei teki ökoloogiline jääk vaid tekib mikroplastik jne jne.

Sooh ja millegipärast meie jäätmejaam võtab vastu EPS-i jääke. Minu teada lähevad EPS-i jäägid ümbertöötlemisele ja taaskasutusse.

[tabarabarap]

Viskan kevadel metsa alla ja jaanipäevaks on vihmaussid sellest kompostmulla hunniku teinud? Ja mis nende ökoloogiliste jääkidega peale hakata? Näiteks meie jäätmejaam seda sodi vastu ei võta.

Pane juurde ja siis natuke veel, ei saa sellest aru. Saab jätta jäätmejaama mis võtab vastu ehitusjääke, aga võib juhtuda, et villa liigiti eraldi ei koguta, suuremates seda siiski tehakse.

Kui leiad selle vihmaussi kes kivi/klaasi sööb oled elus hästi hakkama saanud. Mida teha jääkidega on tooteinfos tavaliselt kirjas.

Kivivilla kiud on ökoloogiline jääde, sisuliselt kivipuru. Suuremad tükid saab taaskasutada väiksemates kohtades, väiksemad võib kasutada lahtise kihina puistevilla all, vahelagede heliisolatsioonis jne. Villajääke ostetakse kokku , suurema koguse jääke võtab tagasi tehas taaskasutuseks. Villatükke on kerge liigiti koguda. Villajääk keskonnas ei kujuta keskkonnale ohtu.

Sooh ja millegipärast meie jäätmejaam võtab vastu EPS-i jääke. Minu teada lähevad EPS-i jäägid ümbertöötlemisele ja taaskasutusse.

Tõsi , aga loe läbi ja pane tähele sõna "mikroplast" , sa ei noki kõiki pudenenud teri ehituselt kokku (väiksemaid osi on raske koguda) , fassaadide juures pääseb seda puru üsna ohtralt loodusesse, see ei ole mineraalne ega ökoloogiline jääde, loodused ei lagune. EPS jääk keskonnas kujutab keskkonnale ohtu nagu iga teine plastik.

[RainT]

Illustratiivne pilt...
Aga Sa võta nüüd ise kätte ja otsi kõigi kasutatavate materjalide tehn parameetrid (nt dif takistus ning lamda), vali temp / niiskus väljas ja sees ning teosta vastavad arvutused
Ühtlasi arvesta, et need on ideaaltingimused so siin ei arvestata mingeid lekkeid

Kui sissepoole, kipsi alla aurutõke panna, siis ehitusfüs toimiks?

[Äärenurk]

Ei toimiks. See sisemine OSB juba ongi aurutõke, kui vuugid teipida. Ära tuleb jätta välimine OSB. Võis siis juustuks puurida.

[T25]

http://www.greenbuildingforum.co.uk/new ... onID=16097

Anyway, studwork with insulation between is prime thermal bridge - really poor practice. A substantial layer of insulation across either the inner or outer face of the sheathed studwork easily cures the bridging. Best on the outboard face, for reason given above.

Having sheathed the exterior with OSB, is v easy to EWI over it externally. Note, no internal vapour or airtightness layer, no need for battened service void, just plasterboard straight onto the studwork, electricians free to make holes in it as convenient.

If you put enough insulation outboard, then the timer is always on the warm side of any condensation. If it did by some remote chance get wet, it would then dry.

[xxx111]

Mida eelneva postitusega öelda tahetakse?

[abe]

Lihtsalt üks mõte: kuigi füüsikaseadused kehtivad üle maailma samaväärselt, peab ikkagi ehitamisel arvestama lokaalsete olude ja ehitise eesmärkidest. Mis sobib Tampas, ei sobi Tamperes. Mis sobib sauna, ei sobi külmhoonesse.

[T25]

Mida eelneva postitusega öelda tahetakse?

Et väline soojustamine on kõige parem variant. Sellega peaks vist kõik nõus olema. Välispidiselt soojustatud sein ei vaja mingeid kilesid ja aurutõkketeipe jms jura.

Lihtsalt üks mõte: kuigi füüsikaseadused kehtivad üle maailma samaväärselt, peab ikkagi ehitamisel arvestama lokaalsete olude ja ehitise eesmärkidest. Mis sobib Tampas, ei sobi Tamperes. Mis sobib sauna, ei sobi külmhoonesse.

Soovitasin lihtsalt välispidiselt seina soojustada ja unustada kiled jms jura. Kui karkassi vahel on vill ja villa peal tuuletõke, mis on tihedam, kui vill ise, siis see on järelikult juba iseenesest ehitustehniliselt vale. Karkassipostid on mõnusad külmasillad ka veel pealekauba. Kokkuvõttes tundub kehvapoolne sein olema.

[xxx111]

Et väline soojustamine on kõige parem variant. Sellega peaks vist kõik nõus olema. Välispidiselt soojustatud sein ei vaja mingeid kilesid ja aurutõkketeipe jms jura.

Soovitasin lihtsalt välispidiselt seina soojustada ja unustada kiled jms jura. Kui karkassi vahel on vill ja villa peal tuuletõke, mis on tihedam, kui vill ise, siis see on järelikult juba iseenesest ehitustehniliselt vale. Karkassipostid on mõnusad külmasillad ka veel pealekauba. Kokkuvõttes tundub kehvapoolne sein olema.

Ära enam peale võta...

[Urmas]

Paljude jänkide osariikide majaehitustraditsioonidega võib pühkida p..t, neid pole meie oludes mõtet tsiteerida. Sellesmõttes võiks T25-le lajatada eel-eelviimase hoiatuse hoiduda oma propagandistlikust jurast.

Kunn24, ära nüüd ole tige T25 peale, sest tema ei ole süüdi interneti olemasolus ja kogu maailma info/pläma kerges kättesaadavuses. Seoses info/pläma köögilaua taga kättesaadavusega on inimestel tekkinud soov õppida võõrkeeli. See, mida T25 loeb ja siia postitab, kuulub rohkem funktsionaalse lugemisoskuse ja loetust arusaamise valdkonda.
Üks asi, mida ma kahjatsen vist ka surivoodil, on see, et omal ajal koolis käies õppisin võõrkeelt(inglise) õpetaja jaoks. Ma ei jõua ennast selles suhtes ära kiruda- loll, mis loll ja vanust arvestades lausa vana loll.

[Urmas]

Ei toimiks. See sisemine OSB juba ongi aurutõke, kui vuugid teipida. Ära tuleb jätta välimine OSB. Võis siis juustuks puurida.

Kas toekamatest materjalidest(fibo , columbia, aeroc jms) seinte puhul sisekrohv toimib aurutõkkena? Kui ei, siis millise valemi järgi toimub niiskusrežiim eelmainitud seinakonstruktioonis kui välisseina on paigaldatud soojustuseks peno, mis on paigaldatud ikka väga õhutihedalt ehk paigaldus on tehtud EPS tootejuhendi järgi? Küll viimistlenud eramuid, kus EPS on õhutihedalt paigaldatud või välisseina paigaldatud lausa fooliumiga kaetud EPS(ei mäleta nime) vuugid vinge teibiga hermeetiliseks tehtud ja sellelel omakorda roovitus mingi viimistluse jaoks.

[T25]

Urmas, Kunn24-l pole põhjust tige olla, sest ma postitasin noppeid ehitustehnilise kuldreegli kohta - nimelt soojustada tuleb VÄLJASTPOOLT. Usun , et kõik sellega nõustuvad. Välise soojustamise korral, kui puitkarkass või palk või kivi jääb sooja, põhimõtteliselt toatemperatuuri juurde, siis pole ju erilist ohtu selle seina mädanemiseks, vettimiseks vms hirmsaks asjaks. See kilemajandus oli mujal maailmas 50 a tagasi aktuaalne, eks meile jõuavad asjad ikka viitega kohale. Küllap jõuab kohale ka see, et kile tuleks prügikasti visata ja sein õigesti ehitada.

[T25]

Ei toimiks. See sisemine OSB juba ongi aurutõke, kui vuugid teipida. Ära tuleb jätta välimine OSB. Võis siis juustuks puurida.

Kas toekamatest materjalidest(fibo , columbia, aeroc jms) seinte puhul sisekrohv toimib aurutõkkena? Kui ei, siis millise valemi järgi toimub niiskusrežiim eelmainitud seinakonstruktioonis kui välisseina on paigaldatud soojustuseks peno, mis on paigaldatud ikka väga õhutihedalt ehk paigaldus on tehtud EPS tootejuhendi järgi? Küll viimistlenud eramuid, kus EPS on õhutihedalt paigaldatud või välisseina paigaldatud lausa fooliumiga kaetud EPS(ei mäleta nime) vuugid vinge teibiga hermeetiliseks tehtud ja sellelel omakorda roovitus mingi viimistluse jaoks.

Läbi krohvi või kipsplaadi difusiooni teel liikuv aur on tühine. Halb on aga see, kui on reaalselt õhku läbi laskvad praod. Sealtkaudu liigub soe õhk, mis kannab endas palju niiskust( võrreldes difusiooni teel läbi seina mineva niiskusega), seina sisse ja võib seal jama kokku keerata. Sellepärast räägitaksegi, et justnimelt ÕHUTÕKE on väga oluline. Ja hea oleks, kui sein saaks nö "hingata" ka sissepoole, sest võib tekkida olukordasid, kuis aur liigub väljast sissepoole( näiteks paned kondi tööle suvel kuumaga) ja kui kile on ees, siis kile taga jookseb vesi sirinal.

[Urmas]

See, et kondiga jahutamisel peab veevoolamise takistus asuma väljapool, haakub külmkambri näitega.

Ja mida siis peaks ikkagi meie kliimas tegema?
Mul tekkis üks OT mõte kunn24 kirjutatuga. Seoses avatuse ja igatsugu uudiste lugemisega on mul väga suured dilemmad ega suuda lahendust leida. Lugedes-kuulates Gretakese juttu, siis nii edasi jätkates saame meie kliimavöötmes paari aasta pärast 2x banaanisaaki ja uskudes loomakaitsjate juttu, et liha on pähh, siis oleks see nagu vahva. Näiteks, oi kui palju hoiaks kokku loodusresursse talveriiete tootmise arvelt. CO emissioon väheneks vist 90%. Gretakese arvates on see halb. Miks? Kui palju kulub ressursse talvejopede tootmiseks ja kui palju linasest materjalist suspede tootmiseks. Vahe on tohutu. Ei tea, mida selle alles jääva loodusressurssidega peale hakata? Eks lohutan ennast sellega, et Elon Musk teab. Tema tahab viia inimkonna Marsile, kus ei ole inimese seni normaalseks eksisteerimiseks mitte midagi, isegi mitte vajaliku koostisega õhku inimese elus olemiseks, sealsetest temperatuuridest parem ei räägigi. Kus kuradi peest võetakse kõik see vajalik inimkonna ümberasustamiseks ja seal eksisteerimiseks vajalik ressurss? Vist ikka planeedilt Maa! Ei saa aru, miks Musk taolise idee propageerimise pärast ei istu juba ammu vastavas kinnises asutuses, vaid on lausa rikkaim inimene planeedil Maa?

Teemasse kah, mida meie tingimustes on ikkagi rohkem vaja? Kas pigem soojustada ja suvel normaalsete toatingimuste jaoks aknad lahti hoida või leiutada mingi Põhjamaade 2in1?

[T25]

Teemasse kah, mida meie tingimustes on ikkagi rohkem vaja? Kas pigem soojustada ja suvel normaalsete toatingimuste jaoks aknad lahti hoida või leiutada mingi Põhjamaade 2in1?

Soojustada VÄLJAST ja sisse mitte paigaldada KILET. Siis võid kondi suvel käima lükata, kui liiga palav on, midagi ei juhtu. Kondentsi ei teki pindadel, mis on võimelised niiskust imama. Kui takistust ei ole, siis niiskus aurab välja. Küll aga tekib kondents edukalt kilel, sest kile ei ole võimeline niiskust imama. Ja kui seesama kile takistab niiskusel ka sisse poole välja auruda( suvel, kuid kondi käima lükkad), siis ongi seina sees ideaalsed tingimused, et seened saaksid kasvama hakata.

[T25]

Õhk (kui jätame mõttes temast veeauru ära) ei kondenseeru soojustusse isegi siis, kui väljas -30 C. Samas reaalses õhus on ikkagi ka veeaur, seega hakata aurutõkke puhul eraldi ajama õhutõkke juttu, on täielik paukpadrunitega paugutamine ehk sogamine.

Difusiooni teel liikuv aur läbi kipsi, krohvi vms seinamaterjali, mis on veel auru tõkestava värvi all, on tühine, võrreldes sellega, mis juhtub , kui on õhulekked ja õhk vuhiseb näiteks pistikupesa kaudu( kehvasti tihendatud) kipsi taga olevasse villa sisse. Oluline on justnimelt õhutõke, sest pragude kaudu liikuv õhk kannab palju niiskust, erinevalt siis difusioonist.

[T25]

Kondentsi ei teki pindadel, mis on võimelised niiskust imama. Kui takistust ei ole, siis niiskus aurab välja. Küll aga tekib kondents edukalt kilel, sest kile ei ole võimeline niiskust imama.

Kondensi tekkel on oluline pinna soojusjuhtivus, sest auru kondenseerumisel eraldub soojust, vee jäätumisel samuti. Muus osas annan alla, ma ei jõua vastuseks nii palju trükkida, kui T25 toota .

Klaas, metall, kile on siis ilmselt head soojusjuhid. Samuti ei ima nad ka niiskust. Puit ei juhi nii hästi soojust, samas imeb niiskust päris hästi. Härmatist näen garaazi nurgas( seespool) vundamendi peal praeguste ilmadega. Nurgad pididki kõige paremini maha jahtuma. Viskasin väljast poolt vastu vundamenti lund soojustuseks ja selle tulemusena härmatis vähenes, kuid päris ära ei kadunud.