Kipsist vs aeroc100 siseseintena

T25
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 389
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Kipsist vs aeroc100 siseseintena

Lugemata postitus Postitas T25 »

Ma mõtlesingi seda, et paneel on vajunud oma kaalu all vastavasse asendisse. Lumekoormus saaks kõne alla tulla viimasel korrusel. Mul on 2 korrus. Loomulikult võib juhtuda, et kõigil on vannituba sarnaselt siseseinaga tuugalt kinni ehitatud, aga siis jaguneb lumekoormus kõigi korruste vahel võrdselt ja tõenäoliselt läbipaine jääb väga väikeseks. Samuti keldrikorrusel ei ole vannituba ning kuna seal siseseina ei ole, mis toetuks praktiliselt jäigalt maapinnale/vundamendile, siis jätkuva tala olukorda praktiliselt üldse ei tekikski. Paneelmaja lamekatuse korral tuulekoormus pole ka eriti arvestatav. See on muidugi minu arvamus ja ma võin rängalt eksida. Ise pabistan paneelmaja armatuuri pärast, et puuriga pihta ei läheks ja roostepesa ei tekitaks. Võtsin rendist masina, millega sai välja peilida armatuuri asukohad niivõrd kuivõrd. Masin näitas, et kaitsekiht on ka väga õhuke neil paneelidel, kohati tundus, et armatuur on 0,5 cm sügavusel . Eks see masin ka päris täpne ei ole. Vannituba lammutades panin tähele, et armatuur roostetas selle koha peal juba päris uninasti, kus kanalisatsiooni püstak läbi läks.

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Kipsist vs aeroc100 siseseintena

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Vahelagedele mõjub MUUTUVKOORMUSENA kasuskoormus - kortermajadel NORMATIIVNE 2,0 kN/m2 (200 kg/m2) ja ARVUTUSLIK 2,0 x 1,5 = 3,0 kN/m2 (300kg/m2).
Aga kipuks arvama, et seal silded jäävad 6m kanti ja siinkohal pole eriti probleeme.
Samuti arvaks, et vannitoa seinad ei jää keset paneeli (kus läbipaine suurim).
Olen üsna veendunud et siinkohal probleeme ei ole.

Küll aga võib väga vabalt olla probleem kaasaegsetes eramutes kus tihitipeale sildavad katust ainult välisseintele toetuvad puitfermid mis üsna suure sildega.
Ütleme nii, et kui tegemist on avalike hoonetega siis need on kõik ekspertiisikohustuslikud ja seal üsna kiiresti viidatakse, et "palun andke sellele ja teisele lahendus".
Just eramajade puhul võib näha noh just mitte kõige õnnestunumaid lahendusi.
Ja siin tuleb VÄGA tihti välja just see - projekti tellija ainukesed kriteeriumid:
1. Et saaks ehitusloa
2. Võimalikult odav
Aga - minu hinnangul ei ole siin projekteerijale midagi ette heita...
On võimatu midagi projekteerijale ette heita kui tellija lähteülesandeks on need eelpool viidatud 2 punkti ja ta on töö vastavalt lähteülesandele teinud...

Ma ei väida mitte midagi muud kui seda, et kui keegi tahab nö "kindel olla" siis võiks korra konsulteerida

huviline333
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 05 Mai 2020, 15:28
On tänanud: 2 korda

Re: Kipsist vs aeroc100 siseseintena

Lugemata postitus Postitas huviline333 »

Küsiks veel soovitusi, et kuidas vaheseina siduda fermidega? Sellest vist ei piisa, et vaid välisseintega ja omavahel armeerida (aeroci puhul siis)? Tegemist 290 kõrguse seinaga.
Kas vastab tõele, et aeroc100 puhul on pigem keeruline teha kaabeldust jms?
Vabandan ette, kui küsimused veidi asjatundmatud :)

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Kipsist vs aeroc100 siseseintena

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Ükski küsimus pole üleliigne...
Ei julge anda soovitusi kui pole näinud projekti (sildeid, seinte asukohti, seinte paigutust jms).
Võta julgelt ühendust projekti koostajaga ja küsi nõu...
Ühtlasi küsi miks projekteerija on projekteerinud seina mille saledus ületab lubatavat numbrit 27 (kui sein on toetusega alt ja ülalt) so kõrgus 2900 / paksus 100 = 29.
Kõikide kandekonstruktsioonidega ühendused (sh nii kandeseinad kui katused / laed) peavad olema "elastsed" so võimaldama deformatsioone.

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1400
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 39 korda
On tänatud: 73 korda

Re: Kipsist vs aeroc100 siseseintena

Lugemata postitus Postitas vuuk »

Katusefermide üldises paigaldusjuhendis on nõue, et fermid ei tohi toetuda vaheseinale (kui projektis pole määratud teisiti). Pilu suurus peab olema vastavuses fermide sildepikkusele ja selle arvutamiseks on olemas valem. Elamute puhul tavaliselt nõutav pilu suurus jääb piiridesse10...30 mm.
Toome siia sisse veel ka heliisolatsiooni- ja tulepüsivuse nõuded. Lisame juurde, et tänapäeva elamutele paigaldatakse tohutul hulgal kaabeldust, mitmesugust torustikku jne, mis samuti paigaldatakse risti-rästi lae ja seina vahelisest pilust läbi. Samuti peab olema tagatud katkematu aurutõke. Et kõik vajalikud nõuded saaksid ühekorraga ja õigesti lahendatud, tuleb välja, et eramu ehitamine polegi nii lihtne nagu tavatsetakse öelda. Muidugi on olemas erinevad tüüplahendused (materjalide tootjate paigaldusjuhised jne), kuidas üht või teist küsimust lahendada, aga need on tavaliselt tervikust lähtuvalt poolikud.
Kusjuures taolisi küsimusi tekib hulgi. Tellijad peavad tavapäraseks ja loomulikuks, et kõik lahendused sõlmküsimustele peavad olema ehitajal. Nagu aga ka xxx111 vastustest saab järeldada, enamus neist sõlmküsimustest kuuluvad vastavate alade inseneride-konstruktorite töövaldkonda.
Olgu ehitaja kui tahes sügavate teadmistega ja suurte kogemustega "hunt-kriimsilm" , ikkagi on teadmistes lünkasid. Mõningaid spetsiifilisemaid töölõikusid tuleb ette harva, detailid võivad ununeda jne. Seepärast on ikkagi hea, kui ehitamise aluseks oleks võimalikult põhjalik ehitusprojekt. Lisaks on ehitusprojekt tegelikult ka ehitamise õigsuse kontrollimise (omanikujärelevalve) ning dokumenteerimise aluseks.

xxx111
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 346
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Kipsist vs aeroc100 siseseintena

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Mina ei arva midagi muud kui seda, et kõigis "hädades" süüdistada ehitajat on kohatu.
NB! Ise ei ole ehitusettevõtja.
Ehitaja kohus on ehitada projekti järgi - ja see on kõik.
Ja eelprojekt pole ehitamiseks.
Kui tellija on soovinud raha kokku hoida ja läheb "ilupiltide" järgi ehitama siis see ei ole ehitaja probleem.
Kui tekivad probleemid siis see ei ole ehitaja probleem.
See on tellija probleem kelle töö on tegemata.
Kui tellijal on tõepoolest ehitajaga leping, et ehitaja ka projekteerib siis olukord pisut teine.
Idealistlik soovitus ehiajatele - ärge olge nõus ilma korrektse projektdokita ehitama...
Aga samas üldse ei arva, et poleks pädevaid ehitajaid kes vajalikud sõlmed lahendavad probleemideta.

Vasta