Uus majakarp vana paekivist lauda sisse

[Artmosphere]

Vajan head nõuannet, kaalun elamise ehitamisel erinevaid võimalusi ja ühena oli mul vana paekivist lauda (10x14m) sisse elamise ehitamine. Veidi uurides selgus, et minu 70cm paekiviseinad pole siiski piisavalt head ja mõte jäi soiku. Samal ajal tuli ette lauda katuse vahetus, mis pani mõtte jälle liikuma ja praeguseks on otsus peaaegu, et kindel. Kuna väljast jääb laudale paekivi ja seda soojustada ja peita ei soovi, siis siinse foorumikasutajate soovitusi järgides on plaan ehitada sisse täiest uus karp 8,5 x 12m alates vundamendist. Plaan jätta siis uue ehitatava karbi ja vanade seinte vahele õhuvahe.
Oskab keegi soovitada sarnaseid projekte, kust saaks infot ja ideid. Mina Eestist selliseid lahendusi ei leidnud. Minule on probleemiks avauste sidumine tingimusel, õhuvahe ventilatsioon - on seda vaja või mitte. Milliste ootamatustega võin veel kokku puutuda selle idee realiseerimisel?
Tänud kaasamõtlemise eest!

[xxx111]

Õhuvahe peab kindlasti olema ventileeritav.
Tundub, et kõige lihtsam teostada nn tuulutustorudega - kasutatakse nt monteeritavate RB seinapaneelide puhul (paigaldatakse horisontaalvuuki).
Vt: https://www.betoonelement.ee/tooted/sw-valisseinad/ (keri allapoole)
Loodan, et sain probleemist õieti aru...

[T25]

Kui vähegi võimalik, siis ära tee seda. Jäta see laut kõrvalhooneks ja ehita uus mõistliku suurusega maja kõrvale.

[xxx111]

Selles mõttes küll jah, et endale ei teeks nii...
Soovitus sai antud jutu põhjal, et see on juba kindel, et nii tehakse...

[vuuk]

Variant oleks ka, et neid maakivi müüre kasutada vundamendina, peale ehitada eluruumide tarvis teine korrus. All korrusel oleksid tehno-, majandus- ja tööruumid ja garaaž. Müüride peale tuleks sel juhul valada korralik armeeritud vöö, mille peale hüdroisolatsioon. Vanade kivimüüride kombineerimisel kaasaegsete materjalidega - mõni arhitekt saaks oma lennukaid ideid teostada ja võib saada täitsa huvitava tulemuse.

[Kalvis]

Palju variante pole - tuulduva õhuvahega (see võib ka loomuliku ventilatsiooniga olla - vajadusel saab tuulutusavad läbi seina puurida) või kleebid sissepoole vahtplasti vastu paekivi.
Viimase peale ütles arhitektist sõber, kellel on just täpselt sama juhus (kunagine hobusetall), et ikkagi koguneb hallitus vahtplasti ja paekivi vahele ning tegi xxx111 soovitust mööda - 1 korrusel on mitteköetavad abiruumid, 2 korrusel viilkatusel on kõik - köök, elutuba, saun jne.

[T25]

Need vanad maa- või paekivist "vundamendid" on reeglina selline sodi, et anna kannatust. Kui neid ei puutu, siis nad veel kuidagi püsivad, kui vastu lähed, siis... Üldiselt on nad lubmördiga kokku plätserdatud, külmakergetest pragusid täis, armeeringuid 0, mõõtudest ja loodist väljas jne. See peab ikka tõsine friik olema, et sellist kraami maja alla jätta. Kui sellest midagi tahta teha, siis võiks ta kiviaiaks ringi laduda.

Kõrvalhooneks käib küll. Uus katus peale ja kogu lugu. Silm puhkab vanade maakivist või paekivist müüride peal, selles mõttes on väärt selliseid hooneid elus hoida. Küll aga tuleb nõustuda sellega, et eluruume neisse ehitada küll mõtet ei ole.

[Artmosphere]

Hei! Olen vist ennast valesti väljendanud, ma ei kavatse kasutada seda vana karpi ehk müüre ega vundamenti. Uus majakarp tuleb alates taldmikust ja lõpeb seintega kuna uue majakarbi seinad niiöelda lõpevad selle vana seinte peale ehitatud uue katuse fermidega. Vanad müürid kasutan maksimaalselt tuuletõkkena, sinna jäävad vanad raamid ja väravad ja uksed.
Uuel karbil on täiesti uus ja eraldiseisev vundament koos soojustusega.

[Küülaline]

Vanad müürid kasutan maksimaalselt tuuletõkkena, sinna jäävad vanad raamid ja väravad ja uksed

Kui õhuvahe on vahel, mis tuuletõke see siis on? Ja kuidas sa päikesevalgust mõtled majja saada? Mitu ja kui suurt akent sellel laudal on? Aknad asuvad ju üle meetri sügavusel (70 cm paekivi + õhuvahe + uue seina paksus).

[Artmosphere]

No seda ma uuringi teadjamatelt, et kui mul on vanades müürides avatäited, ehk siis aknad uksed ja väravad, see peaks ju seda õhu liikumist takistama. Iseenesest tuleb uusehitis sinna 300 aeroc plokist, ehk siis jääksid need müürid rohkem dekoratsiooniks. Ise usun, et mingit efekti nad peaksid ka soojuse pidamisele-liikumisele andma.
Mis puudutab aknaid ja uksi, siis nendega on nii, et ühelt poolt jätan need praktiliselt originaaliks. Praegu on need sellised 2m x 0,5m, suurendan need ca 750mm-ni. Teiselt poolt, kus on mul niiöelda kena vaade õunaaeda ja põllule, sealt teen ikka maani kuna paekivi annab lammutada kenasti. Eks ma teen mõned pildid illustratsiooniks, et saada aru, millest jutt käib.
Pilte näeb siit:
https://drive.google.com/open?id=1oe3po ... alKY_SWe4T
https://drive.google.com/open?id=1M4SmI ... zaVVVYiC-j
https://drive.google.com/open?id=11dw2q ... H2jiWoo40X
https://drive.google.com/open?id=1Eu7kg ... yqKUFUSpZj

[Küülaline]

Laetalad lapiti prussist?

[Artmosphere]

ei pole, need pole veel kinnitatud, need on fermidele lisaks vahelae tugevdus ja ikka lõpuks õiget pidi seal teisel pildil on näha ka, et parem maja ots on juba kinnitatud vahetalad ja teise pooleni pole veel jõudnud.

[xxx111]

Ei saa aru...
Ütled, et vanad müürid on "dekoratsioon" aga katuse toetad vanale müürile?
Ei ole ju dekoratsioon?
Laetalad toetad kuhu? Uuele seinale? Et katus toetab ühele konstruktsioonile ja lagi teisele?
Kui ka laetalad toetad vanale siis on ju kogu koormus vanal seinal?
Hoopis kõik uus on "dekoratsioon"?

Või saan ma millestki täiesti valesti aru...

[T25]

Pane uus katus ja jäta see kõrvalhooneks. Mis mõttega sinna maja ehitada , kas krundil ei ole ruumi? Need müürid ei kannata lahtikaevamist, kui hakkad uut vundamenti rajama, siis võib kolinal kokku kukkuda.

[Kalvis]

Piltide järgi ei paistnud küll mitte kuskil, et seinad kokku kukuksid, maja ei kannaks katust ega teist korrust jne. Igal juhul kasutaks maja seinad ära ja midagi tasub sinna sisse ehitada. Ma ei näinud seinas mitte ühtegi vundamendi vajumispragu ja seinte seisukord oli hea, kui üle krohvida saaks ideaalseks.
Omaette küsimus kas välisseinte ilu on ikka piisav, et hakkata sitast saia tegema. Kohati olid need krohvitud, kuigi kohati tipp topp. Ilu nimel peab välissein olema veatu kõikjal, võibolla õnnestub sein ära puhastada.
Kui nüüd ilu pole oluline siis piisav oleks kas vahtplasti 15-20 cm kleepida väljapoole ja ongi soe maja valmis ja seespool võid mõne paremini säilinud seina ehedalt alles jätta!

[Hiid]

puidust aknasillused jäävadki või?

[Artmosphere]

puidust aknasillused jäävadki või?

Jäävad kindlasti, vajadusel vahetan kuid jäävad puidust. Mul veel tagavarades 200x200x3000 siberi lehisest ca 50 aastased palgid, ühel aknal sillus on juba vahetatud. Veel paar tuleb kindlalt vahetada. See pole eesmärk omaette, pigem väljapääs.

[Artmosphere]

Pane uus katus ja jäta see kõrvalhooneks. Mis mõttega sinna maja ehitada , kas krundil ei ole ruumi? Need müürid ei kannata lahtikaevamist, kui hakkad uut vundamenti rajama, siis võib kolinal kokku kukkuda.

Mul polegi seal eriti midagi lahti kaevata, paepinnas vaatab kohe vastu. Krundil ruumi kindlasti kuid siin saan ära kasutada katuse, 2 korruse ja välisfassaadi.

[Artmosphere]

Ei saa aru...
Ütled, et vanad müürid on "dekoratsioon" aga katuse toetad vanale müürile?
Ei ole ju dekoratsioon?
Laetalad toetad kuhu? Uuele seinale? Et katus toetab ühele konstruktsioonile ja lagi teisele?
Kui ka laetalad toetad vanale siis on ju kogu koormus vanal seinal?
Hoopis kõik uus on "dekoratsioon"?

Või saan ma millestki täiesti valesti aru...

Fermid ja nende vahel olevad vahelae talad toetuvad vanale paekivimüürile. Katus ja lagi on üks konstruktsioon. Vana paekivi müüri peal on valatud korralik armeeritud vöö. Uued seinad ehk siis aerocist ehitatavad seinad tõstan kuni selle vahelaeni, mis sisuliselt on juba olemas.

[Artmosphere]

Piltide järgi ei paistnud küll mitte kuskil, et seinad kokku kukuksid, maja ei kannaks katust ega teist korrust jne. Igal juhul kasutaks maja seinad ära ja midagi tasub sinna sisse ehitada. Ma ei näinud seinas mitte ühtegi vundamendi vajumispragu ja seinte seisukord oli hea, kui üle krohvida saaks ideaalseks.
Omaette küsimus kas välisseinte ilu on ikka piisav, et hakkata sitast saia tegema. Kohati olid need krohvitud, kuigi kohati tipp topp. Ilu nimel peab välissein olema veatu kõikjal, võibolla õnnestub sein ära puhastada.
Kui nüüd ilu pole oluline siis piisav oleks kas vahtplasti 15-20 cm kleepida väljapoole ja ongi soe maja valmis ja seespool võid mõne paremini säilinud seina ehedalt alles jätta!

Tänud arvamuse eest, kindlasti puhastan väljast sellest osalisest krohvist ja täidan sügavamad vuugid lubja-tsemendi seguga. Minu jaoks on sitast saia tegemine just see kui ma need müürid katan väljast soojustusega. Sees tahan uue karbi ehitamisel teha aknad selliselt, et on näha seest seda paeseina, ehk siis natukene suurem klaaspind. Mul on endal ehitatud praegu saunamaja aerocist ja ma olen täielikult pööranud aeroci usku. Iseasi on lahendada ventilatsioon, seda nii uues karbis sees kui kahe seina vahel.

[T25]

Piltide järgi ei paistnud küll mitte kuskil, et seinad kokku kukuksid, maja ei kannaks katust ega teist korrust jne.

Paekivi ja maakiviseinad ei kannata eriti lahtikaevamist, kuna vundament koosneb liivas ja kividest ja isegi kui kunagi oli seal mingi sideaine lubja näol, siis 100 aastaga on vesi selle minema uhtnud. Kui nüüd selline sein lähedalt lahti kaevata, nii et kaob ära maapinna tugi, siis võib see müür kokku kukkuda. Kunagi nägin , kuidas trammiteede remondi ajal ühel mitmekordsel paekivist seintega majal terve esisein eest kokku oli kukkunud kaevetööde pärast.

Mul polegi seal eriti midagi lahti kaevata, paepinnas vaatab kohe vastu. Krundil ruumi kindlasti kuid siin saan ära kasutada katuse, 2 korruse ja välisfassaadi.

Aga panegi lihtsalt uus katus peale ja võta kõrvalhoonena kasutusele. Niimoodi jäävad nägusad müürid nii väljast kui seest silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks.
Ma saan aru, et sul on tekkinud emotsionaalne side selle hoonega. Mulle endale ka meeldivad maakivi ja paekivi hooned, kuid ma olen välja kasvanud sellest faasist, kus ma tahaks neisse elama asuda. Elumaja ehitus peab olema võimalikult lihtne , see mida sa plaanid, on keeruline ja läheb kokkuvõttes kallimaks, kui uue mõistliku suurusega maja ehitamine. Ja tulemus ei ole uue maja vääriline, kuna aknad ja uksed asuvad meetrises tunnelis ja päevavalgust sisse ei jõua eriti ning tekib koopaefekt. Selline hoone väärib säilitamist praegusel kujul - uus katus peale ja vajadusel vuukidesse mörti mõnes kohas ning järgmised 100 aastat muretu.

[T25]

Kas need fermid on tehases tehtud või ise aretatud? Piltide pealt ei saa hästi aru, mis kujuga need fermid on.

[aero]

Elumaja ehitus peab olema võimalikult lihtne

Jah. Majad tulevad ja lähevad. Aga välipeldik, vot see tuleb teha korralikult.

see mida sa plaanid, on keeruline ja läheb kokkuvõttes kallimaks, kui uue mõistliku suurusega maja ehitamine. Ja tulemus ei ole uue maja vääriline, kuna aknad ja uksed asuvad meetrises tunnelis ja päevavalgust sisse ei jõua eriti ning tekib koopaefekt.

See pole veel maailma lõpp kui ukse kaudu valgust ei saabu . Aknad teeb allapoole suuremaks, krohvib põsed ja värvib valgeks. Saab rohkem aknapinda ja valgust kui Tln vanalinnas keskmiselt. Ma mõtleks hoolega järele kas aknad peavad kindlasti põrandani olema või sobib jätta mõned kümned cm-d paemüüri akna alla alles.

Vent kahe seina vahel on nagu tellisfassaadile - tuulutusvahe, mingi sammuga ventavad all läbi pae ja lahendada ka ülevalt õhu liikumine. Vent aeroc-karbi sees on nagu ikka. Ainult õhuvõtu pead kuidagi nuputama, et väliselt ei häiriks.

[xxx111]

Enne oli laut.
Nüüd tuleb elumaja ja nagu ma aru saan siis kaks korrust.
Koormus muutub (suureneb). Sh muutub koormuse "iseloom".
Piltide järgi olemasolevate seinte / vundamendi / silluste jms kandevõimet hinnata pole võimalik.
Loogika "kui enne seisis siis seisab edasi" ei kehti...

[T25]

Vaatasin ka veel korra pilte lähemalt. Pildil nr 1 siseukse kohal olev sillus vajuks kohe kokku, kui uks koos piitadega eemaldada. Pilt nr 3 puidust aknasillus , mille küljes ripub lamp, on kahtlaselt läbi paindunud. Ega ülejäänudki puidust sillused usaldust ärata. Sellises olukorras veel müüre edasi allapoole lahti lammutama hakata on pehmelt öeldes kahtlust äratav tegevus. Pigem tuleks tegeleda olemasoleva tugevdamisega.
Mis puudutab ferme, siis fermid tehakse tavaliselt nii, et on on mõeldud toetuma otstest . Kui nüüd sissepoole seinad püstitad, siis fermi alumist sidet nendele seintele toetada ei tohi, kui just pole fermid sedasi projekteeritud, et on mõeldud seestpoolt toetuma. Laetaladele pead allapoole prussist vöö kinnitama tulevaste siseseinte koha peal, et fermi alumine vöö jääks siseseintest isoleerituks.