Kortermaja kandvad seinad?

[priit642]

Tere! Küsimus oleks siis, et kuidas ma saan tuvastada kortermajas millised seinad on kandvad ja millised mitte? sooviks muuta korteri planeeringut avaramaks ja selleks 1-2 vaheseina eemaldada. Tegu on 5 kordse maja neljanda korruse korteriga, otsapealne korter läbi maja aplaneeringuga.

[Kalvis]

Kas meelega üritad mitte vihjata mis ajajärgust kortermaja tüüp kasutusel on. Enamus kortermajadel on kõik seinad kandvad ja ukseaukugi võibolla ei tohi teha. Vanematüübilistel on mõned mittekandvaid vaheseinad olemas.
Üldiselt tasub sellised asjad ikka paberitega ehitusmeestel kindlaks teha koos KOV kooskõlastusega.

[Külaline]

Enamus kortermajadel on kõik seinad kandvad ja ukseaukugi võibolla ei tohi teha. .

Täpsusta, et enamus betoonist kortermajade seinad on kõik kandvad ja majad mis tehtud tellistest on tvaliselt kipsblokkidest vaheseintega mis võib kõik maha lükata. Täpse vastuse annab projekt (saadaval KOV arhiivist) ja inseneri konsultatsioon, uisapäisa muidugi tegutseda ei tasu , sest kortermajas on kõik konstruktsioonid KÜ ühisomand ja lammutamiseks on vaja ka KÜ nõusolekut , selle nõusoleku saamiseks on sul ilmselt vaja ka projekti . Lisaks , kui plaanitud on ka rüdupiirete muutmine (ala köök ja rõdu kokku) , siis see läheb reeglina fassaadi muutmise alla ja vajab KOV -ist eraldi luba.

[Külaline]

KÜ omand????
Vaadake kinnistusraamatust, kas KÜ on üldsegi kuidagi millegi omanikuna esindatud. Pakun, et EI! Heal juhul omab KÜ põrandapesuharja, kui seegi pole alltöövõtja oma.

[Külaline]

KÜ omand????
Vaadake kinnistusraamatust, kas KÜ on üldsegi kuidagi millegi omanikuna esindatud. Pakun, et EI! Heal juhul omab KÜ põrandapesuharja, kui seegi pole alltöövõtja oma.

Kortermajad on tavaliselt jaotatud korteriomanditeks mis on küll kinistusraamatus eraldi ridadena , aga paratamatult on korteriomand ka suurema ehitise reaalosa. Nii moodustubki ühe kortermaja piires olevate korteriomandite omanike vahel kaasomand ja kaasomandi hulka kuuluvad hoone kandvad konstruktsioonid, katus, vahelaed, trepikojad, keldrid, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem jms, mida korteriomanikud kasutavad ühiselt. Nendes osades muudatuste tegemiseks on vaja kõikide kaasomanike luba ja üldjuhul on meil see kaasomanike üritus nimetatud KÜ -ks.

See mida ta reaalselt omab ei koti antud juhul kedagi , purupaljas, supleb rahas jne.