igipõline dilemma

[Hiid]

millest teha seinad?
Mõistlik oleks mingi ehitusplokk.
Kas fibo või analoog, tuhaplokk või analoog. Columbia või analoog?
Millele annate kõige rohkem hääli?
Maja tuleb väike, 8.5x10m.
Täisvundament. 1.7m sügav. All 800 lai taldmik, selle peal 2 rida 500 laiad vundamendiplokid, siis tasandusvöö ...
Mis arvate?

[Rostfrei]

Columbiale hääl.

[Hiid]

100 inimest on teemat vaatanud ja keegi peale Rostrfei ei arva midagi?

[AHEL]

tuhaplokk.

[rokikas]

200-250 mm. aeroc + soojustus välisküljel.

[Hiid]

200-250 mm. aeroc + soojustus välisküljel.

aga fibo?
Oleks nagu vähe tahedam....

[rokikas]

Eks ta paljuski ole maitseasi.
Aga loe raha! Kumb tuleb sama soojapidava lõpptulemuse korral soodsam. Koos viimistluskihtidega pean silmas.

[Kalvis]

Suuresti maitseasi. Suurem erinevus on puitkarkassi ja kiviseina vahel, kus karkass määrab eelistused edaspidisteks soojustamiseks ning siseviimistluseks.
Kivi osas on rõhk pigem kivi mõõtudel - suuremaid plokke saab laduda kiiremini. Täpselt sama hinna juures eelistaksin soojema soojapidavusega plokki.

[Külaline]

Minu eelistus oleks Aeroc375 või mõni analoog. Hea viimistleda, idee järgi pole fassaadile lisasoojustust vaja, saab vastu seina tennist taguda või jalgratast toetada, kartmata, et seina tuleb auk nagu penosoojustuse korral, ei ole vaja välja mõelda erilisi konstruktsioonide sõlmi nagu erinevate materjalide rohkuse korral kipub olema, a`la tuulutusvahed, tuuletõkked jms.
Niipalju kui ma olen oma endiste klientide või tuttavatega, kes on endale ehitanud Aerocist maja, vestelnud, ei ole nemad veel kurtnud ei sisekliima, küttekulude ega talvel sooja puuduse üle tubades.

Urmas

[GuidZ]

Mina, elades omaehitatud majas (aeroc375) kirjutan Urmase jutule kahe käega alla. Ehitamise kiirus, lihtne viimistlemine, korralik sein jne.
Kui muud võtta, siis äkki aeroc 500?

[Hiid]

mul peale plaan taguda puitvooder. Kas keegi elab ka aerocist majas ilma lisasoojustuseta?
Kui kõik on nii lihtne, siis miks osa piineldes columbiaga möllab?

[keemik]

Aeroc 375, kui ei tea kas ja millal lisasoojustad. Kui tead, et lisasoojustad kohe, siis Aeroci õhem variant, mis on piisava kandvusega. Aeroc 500, kui tahad krohvitud fassaadi (krohvitud otse Aerocile).

Miks Aeroc: Eesti toode ja kivist sein, parima soojustakistusega ühest materjalist plokk. Lihtne viimistleda kui korralikult laotud. Need on mulle silma jäänud plussid.

[Külaline]

aeroc375 jääb täna kindllalt külmaks, aeroc500 oma U 0,17 on juba piiri peal. Kui saaks analoogse ploki umbes U 0,12 oleks hea ühest materjalist sein.

[rokikas]

Eriti kui puitvooder peale läheb ma ei näe põhjust miks üle 200-250 mm. peaks "kivi"seina tegema.

[Külaline]

aeroc375 jääb täna kindllalt külmaks, aeroc500 oma U 0,17 on juba piiri peal. Kui saaks analoogse ploki umbes U 0,12 oleks hea ühest materjalist sein.

http://ee.thermomaja.ee/termoplokid/super-king-plokk U-arv - 0,10
http://www.weber.ee/fibo-plokitooted/we ... lokid.html U-arv - 0,12

[Urmas]

mul peale plaan taguda puitvooder. Kas keegi elab ka aerocist majas ilma lisasoojustuseta?
Kui kõik on nii lihtne, siis miks osa piineldes columbiaga möllab?

Kas see puitvooder on isiklik või KOV tegelinski maitse eelistus?
Mul üks kohalik tuttav ehitas endale Aeroc375-st maja, ikka suure(ca 250m2 või suts peale) ja väga rahul. Ehitas oma krundile veel teisegi samast materjalist, veel suurema ja ikka veel rahul. Oli mõelnud ka Aeroc500-st ehitada, veidi arvutanud, aga jõudis järeldusele, et kulutused Aeroc500-le ja hilisemad küttekulud ei olevat olnud eriti korrelatsioonis. Mõlema majad on ilma lisasoojustuseta, väljast ja seest ainult krohvitud. No ei kurda ta küttekulude üle, rõõmuski veel, et vähe kulub.
Veel üks tuttav ehitas endale Aeroc375-st, eks järgmine kevad saab kuulda ka tema arvamusi.
Üks klient ehitas Aeroci 200 või 250-st ja soojustas 100 EPS-ga, väljast krohvitud. Vaatasin neid aknasõlmi- vaja ehitada akende jaoks eraldi raam prussidest jne. Minu arvates tuli avade ümbrusesse liiga palju erinevaid materjale- aknaraamid+puit+EPS ja siis see "võileib" üle krohvida. Kõik nad "mängivad" erinevalt, eriti päikesepoolsed küljed. Muidugi saab teha probleemidevabaks, kuid minu jaoks liiga palju mässamist, selmet kohe teha võimalikult ühetaolise materjaliga.
Olen viimistlenud ka Durisol plokist maja. Seda peab ikka väga korralikult laduma, et hiljem saaks seest lihtsama vaevaga(loe: väiksema materjali kuluga) seinad sirgeks-ilusaks. Kippusid teised vist betoonivalu ajal seinas kergelt nihkuma-vajuma, aga võib-olla oli see ka ehitajate viga, ei tea. Tema taob sellele Durisol plokile laudvoodri peale.
Miks nad selle Columbiaga viitsivad mässata, peaks vist nende käest küsima, äkki oskava välja tuua tema eelised? Üheks miinuseks minu jaoks Columbia kivist ehitamisel on see, et elektrijuhtmestik peab olema müüride ladumise ajal kohe paigaldatud ja majaehituse käigus tihti esineva faktori "tellija/sisekujundaja muutlik meel" puhul on võimalik, aga ei ole just eriti kerge juhtmete asukohti vahetada.

[Külaline]

Tere. Eks igaühel on omad eelistused, miks ta ühte või teist materjali seina valib. Osa eelistusi inimesed oskavad kohe hinnata, osasid osakavad hinnata aastate möödudes.
Aeroc: probleemseks võib kujuneda krohvimine, tavakrohvidega ja -tehnoloogiaga tehes võib jääda sein praguline (ruuduline).
EPS aknasõlmed on meil enamuses põhimõtteliselt valesti - aga nii on "optimaatorid" kujundanud hea ehitustava.
Columbiaga mässaksin küll, aga aastate möödududes on tehniline eelistus kaldunud hoopis laotud tellismüürile ( või betoonile). Columbia on tellisseinast tsipa kehvem. Tellisseina saab probleemideta krohvida, tellisseinale saab kinnitada suvalise raskusega soojustuse, tellissein on helipidavaim, tellissein on suurima sooja- ja niiskusinertsiga (ületades sellega sadu kordi savikrohvi), tellissein on aurutiheduselt võrdne betooniga ning on kaugelt üle Aerocist, Fibost ja karkassist.
Seina võib ajada kasvõi 0,06 peale, aga kui aknad ja vent ei tule selle tempoga kaasa, siis on see raha raiskamine. Iga järgmine soojutuse cm on ebaefektiivsem eelmisest.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Hiid]

Kas see puitvooder on isiklik või KOV tegelinski maitse eelistus?

see on enda väljamõeldis.
Krohvseinad väga ei sümpatiseeri. Võibolla seetõttu, et vene ajal lagunevaid/pragunevaid krohvpindu liialt nähtud...

[Külaline]

Kas täna üldse laotakse uusi kandvaid tellismüüre? Ringi liikudes pole selliseid tellijaid nagu silma hakanud?

[keemik]

Keilas tehakse ühte eramut vist Terca plokkidest (umbes nagu nõukaaegne punane kärgtellis, aga suuremad mõõdud). Selle Fibo soojustusega ploki korral (LTH), tuleb ta krohvida seest (Aeroci korral ei ole otseselt vaja, kui hea seina kvaliteet- sugulastel läks nii). Samas Fibo plokist tehes peaks olema inimesel, kes soovib savi/lubikrohvi, parem aluspind kui Aeroc seda on. Aeroc 500 vs Fibo soojustusega plokk, siis hind tuleb vist suht sama. Soojapidavus suurem Fibol.

[Külaline]

Kui teha juba vooder ja soojustus, siis pole mõtet üle 200mm plokki kasutada. Mida see annab? 200mm kannab ilusti ja täidab oma otstarvet, pealegi on soojustust alati odavam kui plokk. Pole mõistlik 250 või 300mm plokk ja 50 võin 100mm soojustust.

[Hiid]

kuna vahelegi tuleb paneelidest, siis parem oleks jahh lisasoojustusega maja. Muidu jääb see esimese korruse paneelide ringvöö, kole külmaks.

[Urmas]

[... Krohvseinad väga ei sümpatiseeri. Võibolla seetõttu, et vene ajal lagunevaid/pragunevaid krohvpindu liialt nähtud...

Ei vaidle vastu, et puitseinad on ilusad, aga ma jälle ei viitsiks iga 10 aasta tagant seda koorunud värvi kratsida ja uuesti värvida. Laisk olen.

kuna vahelegi tuleb paneelidest, siis parem oleks jahh lisasoojustusega maja. Muidu jääb see esimese korruse paneelide ringvöö, kole külmaks.

Aeroci laepaneelide puhul nagu vööd pole märganud, aga võin vabalt eksida.

... Aeroc: probleemseks võib kujuneda krohvimine, tavakrohvidega ja -tehnoloogiaga tehes võib jääda sein praguline (ruuduline)...
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Selle põhjuseks, et sein võib jääda praguliseks ja joonistub ruudustik, kahtlustan "optimaatoreid", kes tihtipeale lähevad kergema vastupanu teed ja ei tee vajaliku paksusega aluskrohvi. Armeerimisvõrgu päris ärajätmist pole veel kohanud. Arvestades võrgu ja armeersegu hindasid, saab ja ei lähe sugugi üle mõistuse kalliks ka topeltarmeeringu tegemine.

[Hiid]

sille tuleb 8m. Betoon laepaneelid olid plaanis

[Mõtteid]

Ei ole mõtet konstruktsioonimaterjali ja soojustusmaterjali ühildada. Universaalsed asjad pole just kõige paremad. Kõige ökonoomsem lahendus siiani on jätkuvalt rocklite(vana silbet) 200mm ja siis peno alates 150+mm. Rahaliselt odavaim sama soojuspidavuse juures ja sein on ka õhem. Eks arvutage ise. Aeroc on sarnane, kuid oluliselt pehmem. Hiljem tekib probleeme millegi seina kinnitamisega.
Ja pole see penofassaad midagi nii pehme, kui korralikult tehtud. See augud ja ruudustik on konkreetselt "optimeerijate kätetöö".