Ehitusfoorum

Sõitsin täna Talinna kesklinnas mööda ühest ehitatavast korrusmajast ja ei suutnud oma silmi uskuda - välisseinte fiboplokid näisid olevat kokku liimitud "vahuga" s.t. kollased jooned ja vahutorakad paistisd kõigist vuugivahedest.

Hea küll, ehk on ehituskeemia nii võimsaks muutunud, et ka sellised tooted on juba olemas?

Väikese otsingu järel jäi esmalt ette selline toode:
ja ega ju midagi poleks kui tegemist ei oleks olnud välisseinaga, mis tundus (esmamulje kohaselt, siin võin siiski eksida - vaja veel kord mööda sõita ja pilk peale visata) ka kandev olevat.

Nii et kaks küsimust teadjamatele:

a) kas mõni "vahulaadne liimitoode" on olemas ka kandvate ja/või välisseinte ladumiseks fibo plokist?

b) kas sellistele - ehitise kestvuse ja ohutuse seisukohalt üliolulist funktsiooni täitvatele - sünteetilistele liimitoodetele tootjate poolt ka mingit pikema-ajalist kestvust tootja poolt lubatakse

Liimitakse vahuga. Samalaadne toode oli vist fibol ka olemas

Järele mõeldes - tegemist võis olla ka columbia-kiviga. Kuid küsimus vaht-liimi kasutatavusest jäb ikka.

Cartman, ega sa tootelinki ei oska anda?

Pildil on "lammikivi" betoonplokk http://www.kivilinn.ee/kodu.htm ja ka seda ei paigaldata vahu najale st. vahtu küll kasutatakse ladumisel kuid selle eesmärk soojustamine mitte maja hilisem koos hoidmine. Õõnsused valatakse betooni täis lihtsalt korruse kõrguse saavutamisel.
Ka "Weberi" soojustusega ploki korral kasutatakse vahtu/villa samal eesmärgil http://www.weber.ee/fibo-plokitooted/we ... lokid.html

See mida sa möödaminnes nägid võis olla pigem "columbia õõnesploki sugulane" mis hiljem betooni täis valatakse. Vahu najale nüüd kandvaid seinu ikka veel vist ei jäeta.
Isiklikult olen sellega http://www.floyd.ee/est/ehitusmateralid ... 24&id=5228 ladunud seda http://www.e-weber.fi/kahi-tiilet-ja-ha ... ontti.html (mittekandev vahesein).

No vaht on ainult fikseerimiseks jh.

ilmselt on silmas peetud Kassisaba rdt viadukti juurde (Pald.mnt ja tehnika nurk) ehitatavat maja, küll seisma ei jäänud ja käega ei katsunud, aga silma järgi tavaline Fibo plokk.

Külalisele õige arvamise eest 5 punkti

Aga kord tuleb seal ikkagi huvi pärast niisama möösa jalutada, et asjas kindel olla.

Tee palun mõned fotod sellest imeteost ning pane ka siia nähtavale.

Mis seal nii imelikku on laotakse küll, siseseinu pigem.
Porothermi ja fibo jaoks on isegi nn spetsvahud selle jaoks.

Proovisin isegi seda musta/tumehalli ja roosat vahtu. lasin kaks fibo 5 omavahe otsapidi kokku ja minu 120 kilost raskust kandis staatiliselt ära.
Hüpates andis teise korraga järgi.
Mida õhem kiht seda tugevam jääb.

Kandvate seinte korral on see ikka vägagi imelik! Kuna ploki mõõdud kõiguvad +-3 mm. siis jääb ju koormust reaalselt kandma vaid mõni plokinukk ja see ei ole kohe mitte hea!
Vaid ennast kandvad vaheseinad on teine jutt.

Tegemist siiski mitte fibo, vaid õõnesbetoonplokiga:
- küsimus jääb ikkagi õhku, kas mõni ehituskonstruktor sellisele seinakonstruktsioonile oma käe ka alla paneb?

Või on tegemist ehitajapoolse "loova lähenemisega tööde käigus"

Kui õõnsused täis betoneeritakse siis kõik normis. Muidugi juhul kui vaht vaid kahe kivi vahel mitte sisemises õõnsuses suurte "torakatena".
Näiteks lammi samatüübilisi plokke laotakse (tootja juhend selline) ilma mingi kinnitamiseta. Enne valu lihtsalt toestatakse nurgad/avad ja ongi kõik.

rokikas kirjutas:Näiteks lammi samatüübilisi plokke laotakse (tootja juhend selline) ilma mingi kinnitamiseta.

Ilma vahuta ladudes võib arvestada segu valgumisega mööda rõhtvahesid - kui need aga vahtu täis on "siristatud", siis ei ole mingi valgumine väljapoole vertikaalõõnsusi tagatud.

Ikkagi huvitav, kas "kindlustus" hiljem seinte pragunemisel või muu probleemi tekkimisel sellist seinakonstruktsiooni aktsepteerib?

Ning kui kõik ametlikult poolt vaadates OK juhtub olema, siis on vahuga küll kole laristavalt ümber käidud - oleks ju piisanud "sirtsust siia, törtsust tänna"

Kas vahul ja vahul on vahet ka?
Plaan üks vundament vahuga ''laduda''
ja siis armeeritult täis valada.
Plokiks läheb 240 Columbia sarrusplokk...

On küll - kasuta seda toodet: https://penosil.com/et/ehitusliimid/105 ... 31215.html

Jääb õhuke kiht, aga kui loodis laduda, siis on nakkepind korralik ja hoiab nagu loom. Vähemalt ühe suve jagu päikese käes seismist enne betoneerimist ei mõjutanud tugevust. Tahenedes kristalliseerub ja muutub tugevaks "tükiks", mitte ei jää elastne nagu FixFoam vms lahendused.

Betoneks ca 1000tk raketise ja tavalist õõnesplokki kinnitatud. Kulu väga väike, kitsas triip servale ja kivi peale. Töö kiire.

Tõstan vana teemat. Nägin ise ka nüüd hiljuti sarnast ehitusviisi, kus vahu või liimi vms asjandusega õõnesplokke paigaldati. Pärast valati küll õõnsused täis, aga kui kahe kivi vahel on vaht või liim , siis see ju hoone massi küll kandma ei hakka. Vaht ju ei kanna mitte midagi. Ehk siis kokkuvõttes kandma hakkavad õõnsustesse valatud betoonikänkrad ja plokk on iluasjaks seal ümber.

Kui plokid on mõõtmetelt täpsed ja ladudes 0 mm vuugiga nii, et liim täidab praktiliselt ainult poorid, siis oletatavasti müüri survetugevusele see olulist mõju ei avalda. Kui aga plokid ei ole päris risttahuka kujulised ja nende kõrgus varieerub, siis ilmselt tahavad jääda mingisugused x mm suurusega vuugid ja müüri survetugevus hakkab olema x suurusega. Mingisugust mõju avaldab kindlasti laduja töökvaliteedi osa. Teisalt oletan, et liimvahuga laotud müüril kui tervikul on suurem elastsus võrrelduna müüriseguga laotud müüridega. Suurem elastsus kivimüüridel võib olla positiivne omadus.
Igasugustel materjalidel on veel ka mõjud keskkonnale. See aspekt pole samuti väheoluline.

Igasuguse müüritise tugevusomadused sõltuvad müürimaterjalide omadustest.
Müürimaterjalideks on plokk, müürisegu, täitebetoon.
Ma ei julge väita, et "vahuga" paigaldada ei või (kui plokk on ette nähtud laduda müüriseguga) kuid kindlasti tuleb müüritise tugevusparameetrite arvutamisel see "vaht" arvesse võtta.
Seda kas "vahtu" võib kasutada või mitte teab kõige paremini ilmselt tootja (või konkreetne projekteerija).
Betoneksi raketisplokk laotakse müüriseguta / liimita - vt tootejuhend.

Uurisin, mis Columbia arvab sellisest värgist.
Nemad ütlesid, et sel juhul arvestage vaid sisu paksusega, kui on vahuga paigaldatud.
Et siis 140 plokist sein -70mm.

Hiid kirjutas: ↑29 Mär 2020, 18:18 Uurisin, mis Columbia arvab sellisest värgist.
Nemad ütlesid, et sel juhul arvestage vaid sisu paksusega, kui on vahuga paigaldatud.
Et siis 140 plokist sein -70mm.

Pole ka päris nii.
Üks arvutusvariant on tõepoolest võtta arvesse vaid täitebetoon.
Täitebetooni tugevus on oluliselt suurem kui müüritise tugevus mis nüüd arvutustest välistatakse.
Kuid arvutuste juures tuleb arvestada, et see ~70mm betoonkeha mis tekib ei ole monoliitne vaid sisuliselt on tegemist "tihedalt paiknevate postidega" õõnsuste kohal.

Kui 3+kordset maja ehitada, siis tuleks tugevusarvutusi teha. Liimiga laotud betoonplokid kannatavad isegi auke täis betoneerimata kordades suuremat survet, kui Fibo või tuhaplokk ning pigem tulevad praod noisse viimati mainitud plokkidest seintesse. Endal valasin umbes iga neljanda augu täis, põhimõttel, et vajadusel saab ülejäänud ka täis valada. Pole sellist vajadust siiani tekkinud.

Kui 3+kordset maja ehitada, siis tuleks tugevusarvutusi teha. Liimiga laotud betoonplokid kannatavad isegi auke täis betoneerimata kordades suuremat survet, kui Fibo või tuhaplokk

Ei nõustu... Ei saa üldistada... Sõltub olukorrast...

laun hetkel Aerocit. Horisontaalvuuk läheb liimiga. Püstiõõnsuse täidan vahuga. Sel pole ju muud eesmärki, kui tuul läbi ei puhuks? Ila sinna ajamine on paras nöök....

Eks sellega on nii, et mõni on ise järgi proovinud, mõni arvab iseenda tarkuse põhjal, et on vaja kalibreerida ning lihvida..
Praegu pannakse Aerocit liimiga, mis tõenäoliselt (pole ise Aerocit kasutanud) nakkub hästi. Nõuka ajal laoti tuhaplokki tavalise tsementmördiga. Eriti soojade ilmadega imas tuhaplokk mördist vee endasse ja mördi maht kahanes seetõttu, nake jäi olematu. Nood müürid võib praktiliselt ilma tööriistu kasutmata kihthaaval laiali lammutada. Samas, kui vundament pole vajunud, on seinad 50 aastat ilusti püsti püsinud. Ja kui vundament vajub, tulevad praod seintesse olenemata nakkest.

Olen tuhaplokkidest seinu ladunud ja ka lõhkunud. Polegi olnud juhust kohata nakkumata plokkidega müüre.
Müüre lõhkudes on pigem murdunud plokk. See tähendab, et "keti nõrgim lüli" pole olnud nake vaid ploki tugevus. Samas, kui lõhkuma hakata, siis on neil sitkust päris oma jagu.
Tegelikult see, kas plokk segu- või liimvuugist liiga kiiresti niiskuse välja imeb, oleneb mitmest "asjast": segu-, liimkihi paksus, veehoidvus, töödeldavus, ploki veeimavus.
Olen natuke ladunud Bauroc vaheseinu ka müüriseguga. Väga kiiresti imes müürisegust vee endasse ja üksjagu tülikas oli müüriseguga seetõttu neid laduda. Sisuliselt ei jõudnud enne plokki korralikult paika, kui seguvuuk juba liiga ära kuivas.
Liim hoiab veidi paremini vett endas. Aga tuleb sellegi poolest olla hoolikas. Palaval ajal kuivade plokkidega ladudes peab jälgima, et plokid enne liimitud saab kui nahk liimile peale tuleb.
Fibo plokki on müüriseguga hea laduda kuna Fibo materjalina on aeglase veeimavusega.
Tulles tagasi vahuga plokkide liimimise teema juurde, siis kindlasti oleks soovitav see projektis arvesse võtta. Projekteerija peaks kontrollima arvutuslikult tugevused. Aga väheoluline ei ole üle vaadata projektikohased kõrgused (kõrgus avade alla, silluste alla, lae alla jne), et need klapiksid. Vastasel juhul juhtub, et parema tootlikkuse asemel avastame ühel hetkel, et vaja teostada lisatöid. Need aga nullivad esialgu saavutatud efekti.
Kuigi, ei saa siinkohal nentimata jätta, ega näiteks eelprojektides reeglina niisuguseid nüansse niikuinii ei vaadata ning need tuleb sel juhul lahendada ehitajal.