Ehitusfoorum

Aerocist seinte ladumine käsil. Esimene rida laotud kuid vertikaal sooned täitmata. Paar ehitajat väitis et see aeroci plokiliim mis sinna sisse valdada kuivades tõmbab suht palju kokku ja vuuki jäävad õhuvahed ja ei saa ilusti täidetud. Olevat oma silamag peale ladumist näinud et pimedas ruumsi päike vuukide vahelt sisse kumab kui vaadata. Soovitasid hoopis montaazivahtu vuugid täis lasta et see paisub ilusti tihedalt soonde täis ja nemad tegevat viimastel objektidel just nii. Oskab keegi antud temal midagi kaasa rääkida?

Selle püstivuugi oleks võinud juba rea ladumise käigus täis valada igale eelnevale plokipaarile nii öelda, vähemalt mulle ladunud müürimees tegi seda kohe. Kui kuivab nõksa kokku siis jääb ülesse vuugi sisse selline väike lohk aga kui järgmise rea ladumisega samasse kohta jõuad siis valad selle lohu jälle tasa ja liigud edasi. Pigem jäävad läbivad pilud läbi seina vaadates hoopis horisontaalvuukidesse, kas sai liimi liiga õhuke kiht või siis alumise ploki nurk tekitas väikse kalde jne. Panin peale villa + tuuletõkke + fassaadikate. Eraldi pilude lappimisega ei tegelenud, kui kusagilt mingit valmissegu üle jäi siis parandasin katkisemaid kohti ja kogu lugu.

Nii teda tehakse jah. Aga küsimus kui kuivab ülevalt poolt kokku lohku kas siis võib kuivada ka külgedelt ja alt? Ise ka ei usalda seda vahu asja aga samas kui sein saab tihedam?

Minu arusaam asjast on nii, et kas ta üldse nö. kokku kuivab, pigem toimub püstivuugis liimi vajumine ja/või aurustumine kuuma ilmaga ladudes mingil määral ja/või imbumine poorsesse plokimaterjali, kuna just püstivuugis on ju liimikihi läbimõõt a 15-20 mm või midagi sinnakanti. Sellises nö. liimitorus toimub tahendes vajumine juba liimikoguse enda raskuse ja gravitatsiooni mõjul. Samas ei peaks sellist nähtust kartma horisontaalvuugis kuna peale tuleb plokk ja selliseid eelduseid liimi mis iganes moel irdumiseks lihtsalt pole või on kaduvväiksed e. marginaalsed.
Tihedusest ei ole ju ka väga lugu kui soojustuse ja voodri peale paned, või on sul 375, mida kavatsed ainult krohviga katta ?
Arvan, et kõhklusteks ja kahtlusteks ei ole põhjust.
Vahuga küll jännata ei soovitaks, esiteks ei lähe see kuidagi kokku tootjapoolse paigaldusjuhendiga, teiseks ei ole sul kindlust, et see vahtki püstivuugi 100% ulatuses ära täidab.
Lao aga edasi, peaasi, et sein sirge ja loodis tuleks

Mul ühed mehed ladusid nii, et plaatimiskammiga tõmbasid ka aeroc ploki otsa plokiliimiga kokku ja valasid ka soone täis. See, et segu alla vajub ja tekib tyhimik pole eriline probleem. Peaasi, et valgus vuugist läbi ei paista.

Kuidas siis on selle montaazivahuga vert.vuukide täitmisega ? Kas ehitajad teevad nii ?

Sain siis esimese aeroci rea soklile peale. Vert.vuugid veel tühjad. Tegelikult on liim ostetud ja need siis täidan niikuinii liimiga ära.
Aga köögis on välisseinas väljaolatuv osa (põhiseinast 70cm väjlaspool - väljub 45kraadi all - ülalt vaadates nagu A täht ülemine pool ära lõigatud) akendaga, kus kõvasti ploki lõikamisi.
just nendes 45/135 kraadi all olevates lõikudes on siis vaja ülekatet plokkidele ridade kaupa.
Tekivad siis kolmnurkseid juppe (25cm külgedega-plokk ise 25cm lai), mida ka vaja täita-

Kas nende juppide vahele (vertikaalselt) võiks montaafivahtu panna ?
Peale lõikamist seda soont ju enam pole.

Sooned saab saega uued teha. Vaht ei tundu piisavalt püsiv materjal müüriladumiseks

Sattusin youtubis testi peale, kus katsetati liimsegu ja vahtu. Ja vaht ületas liimsegu praktiliselt igas testis.
Testiti ka liimitava pinna kruntimist ja seejärel liimimist vahuga mis osutus kõige vastupidavamaks. Ja kokkuvõteks PU-vahtliimi loeti üsnagi prespektiivikaks liimimismeetodiks. Ladumine oli kõige tihedam=soojapidavam. Samas kõige töömahukam pinna ettevalmistamise osas, ei tohi mingil juhul olla astmeid jms. Keskelt ühe ploki ladumine kuni 2min (pinna ettevalmistus ja puhastus). Siis kui liimseguga oli alla minuti.
Tõenäosus praotekkeks on vahuga suurem, sest koormus kandub otse ploki pinnale, siis kui seguga koormus jaotub üle ploki ühtlasemalt. Sellest pinna ettevalmistuse osa on vahuga liimimisel kriitiline!
Samas ei loeta seda ametlikult aktsepteeritavaks meetodiks kandvate konstruktsioonide rajamiseks. Seega vertikaalsete vuukide täitmine vahuga ei tundugi väga vale, kuna ei ole sellist kandvat funktsiooni. See mu isiklik resumee, ei pretendeeri absoluutse tõele.

Olen ka testinud ning vaht on esialgu suurepärase nakkevõimega. Kahjuks kogemus puudub ja keegi ei oska veel pikaajalisust ennustada vahule. 10a, 30a, 50a?

bjorn kirjutas: ↑21 Veebr 2019, 20:57 Olen ka testinud ning vaht on esialgu suurepärase nakkevõimega. Kahjuks kogemus puudub ja keegi ei oska veel pikaajalisust ennustada vahule. 10a, 30a, 50a?

Tehastes tehakse katseid ehitusmaterjalidele luues tingimused mis oleks tavaoludes võtab aega aastaid, Üldiselt ei riski ükski tootja tuua turule materjal mis on jama. Tahtmise korral võib ju Bauroci plokki ka tavalise müüriseguga laduda - tootejuhend sellise võimaluse annab. Samas on liimiga ja seda enam liimvahuga oluliselt lihtsam ja kiirem. Minu seisukoht on, et tootjad ei ole uusi tooteid turule tuues neid tooteid arendanud meie kiusamiseks, vaid pigem ikka meie elu lihtsamaks tegemiseks.

25a kindlasti pole probleem, kui UV'd ei saa. Rohkema osas puudub kogemus. Puidust akna raamid sai demonteeritud mingi aeg ja ei märganud küll, et see tolleaegne makroflex olex kuidagi oluliselt halvem. Täitis funktsiooni nii nagu vaja, aken ise aga ei täitnud seda funktsiooni!
Kindlasti ei propageeri PU vahtu, kuid maha ei laida ka. Kevadine maja ehitus tuleb ikka liimsegul mul. Kiirem, andeks andvam.

eerikkarts kirjutas: ↑21 Veebr 2019, 12:52 Sattusin youtubis testi peale, kus katsetati liimsegu ja vahtu. Ja vaht ületas liimsegu praktiliselt igas testis.

bjorn kirjutas: ↑21 Veebr 2019, 20:57 Olen ka testinud ning vaht on esialgu suurepärase nakkevõimega. Kahjuks kogemus puudub ja keegi ei oska veel pikaajalisust ennustada vahule. 10a, 30a, 50a?

Kui eerikkarts juba vana teema üles otsis, siis võin vist ka oma kogemusi kirjeldada montaaživahu kasutamisest. 12 aastat tagasi, kui ostsime kõrvalkorteri, siis oli vaja kinni "müürida" üks sissepääs. Ostsin kohalikust ehituspoest 200x200x600 Aeroc plokke. Nüüd ei mäletagi, kas panin plokkide alumisele reale segu või mitte, aga järgmiste plokkide horisontaal ja - vertikaalvuugid läksid kõik montaaživahuga. Vuukide vahele panin kipsplaadi tükid.Ainuke probleem oli, et üle 4-5 rea korraga ei andud laduda, kippus kõikuma ja pidi paar tundi ootam kuni eelmised vahukihid saavutsid enam-vähem toestuse. Praktikas, krohvisin kõrvaltrepikojas ülearuse(kinnilaotud) ukseava üle, ei kasutanud armeerimisvõrku ja värvisin sarnast tooni värviga üle. Aeg-ajalt olen sattunud ka kõrvaltrepikotta ja 12 aasta jooksul pole ukseavasse pragusid tekkinud. Korteri poolt ei saa tuvastada, sest seestpoolt on karkass, 16mm saepuruplaat,kipsplaat + viimistlus.
Ei propageeri enda kogemust, kuid olles näinud, et 2x maja, et müüride ehitusel on kasutatud ainult montaaživahtu, siis võtab natuke kukalt kratsima. Ei usalda millegipärast.
Hetkel viimistlen ühe eramaja keldrit+selle juurdehitust. No annab alles lubi+tsement segu tükke vanast keldri seinast/vundamendist välja taguda. Kas vaht säilitab vundamendis/seinas ca 70 aasta pärast sarnased omadused? Millegipärast kahtlen.