Energiamärgis, U-arv, soojakaod, küttekulu jms

[xxx111]

Mingu siis suurde kuubikusse ja olgu rahul.

Ma ei ole päris kindel kas mõistsid mind õigesti...

Ma nimelt tahtsin öelda seda, et juhul kui on valida kaks täpselt ühesuguste parameetritega maja millest ühe hind on X ja ta pole "keskkonnasõbralik" ning teise hind on 1,5X aga ta on "keskkonnasõbralik" siis arvatavasti enamus otsustaks esimese kasuks.
Ja kõik "keskkonnasõbralikud kliimaaktivistid" võivad ja saavad osta endale "keskkonnasõbralikud" majad - kas pole tore?

[xxx111]

Ja siiski - energiaarvutuse (nimi ENERGIAMÄRGIS) juures arvutaks füüsikaseadute järgi...
Muud mõjud võiks arvesse võtta nt KESKKONNAMÄRGISE all (või mis iganes)
Või vähemalt ei ajaks ENERGIAMÄRGISE juures jura

[kunn24]

Ma nimelt tahtsin öelda seda, et juhul kui on valida kaks täpselt ühesuguste parameetritega maja millest ühe hind on X ja ta pole "keskkonnasõbralik" ning teise hind on 1,5X aga ta on "keskkonnasõbralik" siis arvatavasti enamus otsustaks esimese kasuks.
Ja kõik "keskkonnasõbralikud kliimaaktivistid" võivad ja saavad osta endale kallimad majad - kas pole tore?

Ei tea midagi. Maja ostma üldjuhul läheb see, kes tahab kuubikust või Hiina müürist välja. Igaljuhul ilma selle määrusetagi nõutaks siiski sooja pidavaid maju- kui just maale ei lähe ja mitu hektarit metsa kütteks võtta. Paslkamajagi "soojapidavuse" möla on jäädavalt soikunud. Paralleel autovallast - suurte bensumootorite aeg on pöördumatult läbi.

[xxx111]

Täpselt ühesuguste parameetritega oli märksõna

[kunn24]

https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevus ... giatohusus Sealt uurides saad proge BV2 ja on võimalus ennast sellega lõbustada.

Siin on ka see väljas: http://www.bv2.se/9eng/nedladd_bv2estonian.php

[xxx111]

Kas mitte ei iseloomusta see kõige paremini praeguse ENERGIAMÄRGISE "jaburust" kui me ise vaidleme selle üle mida sealt peaks välja lugema / mida see näitab?
Kui "igaüks" meist saab sellest erinevalt aru ja otsib sealt nö endale vajalikke andmeid...
Mis mõte on ENERGIAMÄRGISEL mida "peab mingil viisil ja erinevatest aspektidest lähtuvalt vastavalt enda nägemusele tõlgendama"?

[kunn24]

Kas sul on midagi paremat asemele pakkuda? Iseenesest on ju hea, kui majal on mingi tunnistus, mis vähemalt mingis osas näitab, kui sara ta on. Kurb on see, et järelturul müüdaval pahnal seda tunnistust ei nõuta. Lollid ostavad neid sarasid korralike pähe. Pilt, mis hiljem avaneb, kui talv kuidagi üle elatud, on väga nukker. Kui maja juba ise "kõneleb", et tegu on saraga, on hästi, aga on palju selliseid, kus tundub, et asi on hea, kuid "võta näpust". Seega, kui see süsteem sisse viidi, oleks pidanud sinna ka mõningase üleminekuajaga järelturu rämpsu suruma. Oleks terad sõkaldest eraldatud. Ehk oleksid selekteeritud sinu loosungit ekspluateerides: "täpselt näiliselt ühesuguste parameetritega" asjandused.

[xxx111]

Ma ei tea kas ma olen ainuke (või üks väheseid) kes nii mõtleb aga:

- Energiamärgis andku infot energiavajaduse kohta OBJEKTIIVSELT

Energiavajadus ei sõltu kasutatavast kütteliigist
Energiavajadus ei sõltu "keskkonnamõjust"
Energiavajadus ei sõltu muudest "emotsionaalsetest parameetritest"

Turul olevate "sarade" kohta on ju võimalik võtta nt viimase 3 aasta kõik tarbimised?
Kui mingil põhjusel müüja keeldub seda avaldamast siis on tegu kahtlase asjaga ja tasuks "eemale hoida"...
Ja arvestaks ikka sellega, et nn "projekteeritav energiamärgis" kehtib nagunii vaid 2 aastat...

[kunn24]

Sõnasta siis need objektiivsed kriteeriumid.

Kas võtta vaatluse alla ainult piirded? Kui ja, kas siis piirduda vaid piirete pindalaga või arvestada ka hoone kubatuuri (nagu eelnevalt näitasin, et 1. on dimensiooni ruutsõltusvuses, teine kuupsõltuvuses, otsene korrelatsioon puudub). Või siis vaid põrandapinda? Siis jõuame triviaalsuseni, et optimaalne oleks teha lõpmatult suur kera.
Kas arvestada ka akendega? Kui ja, siis kas arvestada ilmakaari?
Kas arvestada ka ventilatsiooniga?
Kas arvestada ka erinevate energiate tootmisel kasuteguritega ja sellega, et mõni on taastuv, mõni (ca 100 a lõikes) mitte?
Kas arvestada ka sellega, et hoone ise võib olla seotud energia tootmisega?
Kas arvestada ainult küttega või ka suvel jahutusega?
Kas arvestada sellega, et 1 hoone on tuulte varjus, teine tuultele avatud?

Kui kõigile küsimustele enam- vähem "ja", siis oleme alguses tagasi ja suurt kobiseda pole.

Kui ei, näita täpselt, mida välja jätta ja kuidas lahendada.

Turul olevate "sarade" kohta on ju võimalik võtta nt viimase 3 aasta kõik tarbimised?

Eeldusel, et neid infosid on võimalik saada. Probleemid:
hoonel episoodiline kasutus, ahiküte, hoonel abihoone- pole võimalik täpselt öelda, palju tarbis eluhoone ise; palju elanikke korraga olnud, kui külmad olid talved jne.

[xxx111]

Aga milleks nii keeruliseks ajada?

Lihtsustame lihtsalt "praegust" märgist ja viskame prügikasti kaalumistegurid ja "unustame ära" taastuvenergia
Ja kuvame objektiivse tulemuse...

Mitte nii, et kui toodan energiat puidust tuleb üks märgis ja kui elektrist siis teine ja kui gaas siis kolmas
Energiatarve on ju sama
Ja ei lahuta energiatarbest "taastuvat" - me ju tarbime seda...

Nagu mainitud:
- Energiavajadus ei sõltu kasutatavast kütteliigist
- Energiavajadus ei sõltu "keskkonnamõjust"
- Energiavajadus ei sõltu muudest "emotsionaalsetest parameetritest"

[xxx111]

Üks täpsustus veel:

Ei "kirjuta ette", et peab olema "A või B või C"

[kunn24]

- Energiavajadus ei sõltu muudest "emotsionaalsetest parameetritest"

Ära iial ütle "iial". Eespool ju midagi näitasin. Täpne metoodika tuleb sellegipoolest luua. Ja lõpuks on see metoodika enam vähem sama nägu, vb olla veidi teises vormis.

[xxx111]

Jään enda juurde, et energiavajadus ei sõltu sellest mida mainisin...
Olenemata hoone kujust / piiretest / tuulte varjus / päikesele avatud / jahutusega / ilmakaartest jms EI SÕLTU SELLE maja energiatarve ei kütteliigist, keskkonnamõjust ega "emotsionaalsetest parameetritest" nagu näiteks meeldib / ei meeldi
"Emotsionaalsete parameetrite" all mõtlen parameetreid mis ei mõjuta OBJEKTIIVSELT energiatarvet vaid on seotud SUBJEKTIIVSELT isiku eelistustega

[kunn24]

Näiteks kellelegi meeldib toas 18, kellelgi 25 C. Mingit objetiivsust pole, puhas subjektiivsus. Või siis täpne metoodika ja sinna kirjutada 22 C ning Aamen. Samuti tuleb Päike naelutada kindla koha peale. On ju üritatud lisaks soojapidavusele panna hoone reaalsesse talitlusse ja seda ka hinnata. Kuid ma nüüd väljun.

[xxx111]

Märksõna on STANDARDKASUTUS...

[xxx111]

Kuid ma nüüd väljun.

Oli tore arutleda...

[Äärenurk]

xxx111, sa võta ikkagi see teema ka ministeeriumiga üles ja saada neile arupärimine. Oleks huvitav näha, mis nad sinu argumentatsioonile vastu kostavad. Seda vastust võiks ka kaasfoorumlastega jagada.

[xxx111]

Ma olen sel teemal (energiamärgis / energiatarve / piirete ja "taastuvenergia" kuluoptimaalsus jms) mõnede passivmajade ja taastuvenergia propageerijatega vaielnud.
Ja ausalt öeldes on nad pärast seda "kui asi pulkadeks lahti võtta" oma argumentidega a-la 15% "tavalisest" kallim, tasuvusaeg väike jms hätta jäänud.
Ikka ja alati tulevad sisse "keskkonna- ja kliimateemad"... Ja siis läheb asi käest ära...
Minu väide on, et need võivad olla kellegi jaoks olulised aga pole õige neid "tambovi konstandina" suruda füüsika ja matemaatika valemitesse, et saada endale (oma ärile, poliitikale vms) soovitud tulemusi.

Parem ja lihtsam on ju lajatada (kõlav ju) a-la "mida parem energiamärgis seda väiksemad küttekulud ja seda vähem tarbib"...
Ning kui muud moodi oma tahmist ei saa (äkki mõni loll hakkab võtab taskuarvuti kätte ja arvutab igaks juhuks) siis tuleb kehtestada "normid" mis selle läbi suruksid.

Eks sealt ministeeriumist tuleks analoogne vastus - "seoses kliimapoliitikaga..."

[Kalvis]

Sai paar aastat tagasi samamoodi suheldud tegelasega, kes teadis energiamärgise keerdkäikudest. Temalt ongi pärit hea väljend - "Poliitiline otsus" sest just nii selle seaduselõiguga juhtus. RK101 pead teadsid täiel mõistusel, mis soust oli sisse kirjutatud ja nii läks.
Meie võiksime vaid rahvast harida, et teate, see paber sellisel kujul sobib vaid ühes ruumis pehmeks kasutamiseks (Nii ütles USA president Ülemkohtu väljastatud kohtuotsusele mis keelas presidendi tegevuse)

[kunn24]

See pole ainuke soust ehitusasjades. Kõige suurem soust on DP planeerimismenetluses ja mitte keegi aktiivselt ei karju. Oletatav põhjus: annab igale süsteemis toimetavale leiva lauale. Ka see jura.

[xxx111]

Sousti on veel, seda muidugi...
Üks põhimõtteline asi veel mis ametnikud "armastavad" teha (ma ei tea, vbl selleks, et näidata, teavad ka...)
Nimelt: tihtilugu ametnik saadab märkuse, et see ja teine standard tuleb seletuskirjas muuta kuna pole "viimane"
Kuid siin on põhimõtteline vastuolu. Seletuskirjas annab projekteerija standardid mida ta on kasutanud ja EVS pole kaugelt kohustuslik ning veelgi enam, kehtetu standard ei tähenda, et seda ei või kasutada...
Ehk lühidalt - ametnikul puudub igasugune õigus projekteerijale "ette kirjutada" mis standardeid kasutada...
Omaette küsimus on muidugi see, et "kas tasub vaidlusse laskuda"...

[kunn24]

DP on tegelikult asendiplaan ja /või sidumisprojekt koos juurdekuuluvaga (tehnod, teed, vertikaalplaneering jms). Kui oma maja DP-ga mööda linnavalitsust lippasin (sel ajal oli protseduur selline), siis Nõmme LOV tollane arhitekt ohkas kogu jama peale ja ütles, et seda tema teeks maksimum tunniga. Samamoodi rullus siis lahti jutt, et kui oleks DP selline menetlus olnud Glehni ajal, oleks Nõmme jäänudki tegemata.

Lolli mängisid väga mõnuga siis TLV töötanud kutselised arhitektid, eesotsas sm I.V.-ga, teine M. P. (kes on initsiaalide taga, võin põhjendatud vajadusel öelda privas) jne. Kusjuures esimene saatis mulle meili, kuidas ta vihkavat bürokraatiat ja samas keeras ise vinti juurde. Nii, et jutus on mehed ühed, tegudes kardinaalselt teised. Kõik praeguse ARHLiidu tublid liikmed http://www.arhliit.ee. Nii, et ma väidan täie kindlusega, seda või analoogilist sousti vähemalt kaudselt produtseerivad ja / või toetavad need isikud ise, kes on "mängus" sees. Vastasel korral nad võtaksid seda formaalset põhku huumoriga ja otsiksid võimalust, kuidas sellega vähem vehkida.

[ping]

Sõnasta siis need objektiivsed kriteeriumid.

Kas võtta vaatluse alla ainult piirded? Kui ja, kas siis piirduda vaid piirete pindalaga või arvestada ka hoone kubatuuri (nagu eelnevalt näitasin, et 1. on dimensiooni ruutsõltusvuses, teine kuupsõltuvuses, otsene korrelatsioon puudub). Või siis vaid põrandapinda? Siis jõuame triviaalsuseni, et optimaalne oleks teha lõpmatult suur kera.
Kas arvestada ka akendega? Kui ja, siis kas arvestada ilmakaari?
Kas arvestada ka ventilatsiooniga?
Kas arvestada ka erinevate energiate tootmisel kasuteguritega ja sellega, et mõni on taastuv, mõni (ca 100 a lõikes) mitte?
Kas arvestada ka sellega, et hoone ise võib olla seotud energia tootmisega?
Kas arvestada ainult küttega või ka suvel jahutusega?
Kas arvestada sellega, et 1 hoone on tuulte varjus, teine tuultele avatud?

Kui kõigile küsimustele enam- vähem "ja", siis oleme alguses tagasi ja suurt kobiseda pole.

Kui ei, näita täpselt, mida välja jätta ja kuidas lahendada.

Turul olevate "sarade" kohta on ju võimalik võtta nt viimase 3 aasta kõik tarbimised?

Eeldusel, et neid infosid on võimalik saada. Probleemid:
hoonel episoodiline kasutus, ahiküte, hoonel abihoone- pole võimalik täpselt öelda, palju tarbis eluhoone ise; palju elanikke korraga olnud, kui külmad olid talved jne.

Kõiki neid "kas arvestada" küsimusi võtab arvesse arvutuslikul teel väljastatud energiamärgis, nii projekteeritaval hoonel või olemasoleval hoonel, kui pole teada saada sisseostetud energiakoguseid.

Vastavalt seadusele on kinnisvara ostja nõudmisel kohustatud müüja esitama müüdava objekti energiamärgis.

Energiamärgise saab olemasolevale hoonele väljastada ka reaalselt mõõdetud energiakandjate (elekter, gaas) koguste alusel.

[Kalvis]

Sellele viimasele jamale ei tasu rõhuda. Delfis käis see juhtum läbi ja rahuneti maha. Ajakirjanik üritas müüjalt seadusele viidates kiusata ja energiamärgist nõuda, viimane viisakalt vastas, et puudub ja müüakse ehitusjärgus maja. Ostjana võib pärast paberitele allakirjutamist lasta see oma kulu ja kirjadega ise tellida.

[ping]

Sellele viimasele jamale ei tasu rõhuda. Delfis käis see juhtum läbi ja rahuneti maha. Ajakirjanik üritas müüjalt seadusele viidates kiusata ja energiamärgist nõuda, viimane viisakalt vastas, et puudub ja müüakse ehitusjärgus maja. Ostjana võib pärast paberitele allakirjutamist lasta see oma kulu ja kirjadega ise tellida.

Juba päris osa aega ei saa projekt ehituslubagi, kui projekt ei sisalda arvutuslikku energiamärgist, mis on ehitusprojekti kohustuslik osa.
Ju siis on sellise hoone müüjal ehitus väga kaua veninud või puudub nõuetekohane projekt.
Kinnisvara müügil peab müüja nagunii üleandma kõik asjakohased dokumendid ja projekti varjamine on iseenesest kahtlane.

Olemasoleva hoone mõõteandmetel põhineva energiamärgise saamine ei ole suur kulu kokkuhoiuks, ca 80eur, ehk kui see puudub siis on mida varjata.