vundament

vanad postitused
nurme
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

vundament

Lugemata postitus Postitas nurme » 31 Aug 2004, 05:48

keldrta hoone fibo vundamendi püstvuukidesse segu ei panda,kas enne bituumeni peale kandmist tuleb püstvuugid millegagi kinni mätsida?
<BR>kas vundamendi ja seina vahele hüdroisolatsiooniks õhuke sinine peno panek on hea mõte?
<BR>soovitatakse müürisegu vetonit100/600, milline võiks olla koostis kui segu ise valmistada?-liiv-tsement....Ja mida veel kui lubi siis kui palju?
<BR> tänan
<<< vundament, vundamendid <<<

alar piirfeld
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

vundament

Lugemata postitus Postitas alar piirfeld » 06 Sept 2004, 13:29

Kas taldmikul on horisontaalne hüdroisolatsioon? Kui on siis on mõtet tegeleda ka vertikaalisolatsiooniga, kusjuures enne selle pealekandmist on vajalik kogu pind mõlemalt poolt siledaks krohvida. Kui taldmikupealne isolatsioon puudub, siis edasine hüdroisoleerimine ja soojustamine on väga piinarikas raha maa sisse toppimine. Alar Piirfeld.

Koit
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Vundament

Lugemata postitus Postitas Koit » 31 Mai 2005, 20:22

Kes ütles, et keldrita hoone vundamendi vertikaalvuukidesse segu ei panda (õigus ehitajad). Kõik väikeplokkidest vundamendid tehakse täidetud vertikaalvuukidega ja sama soovitan ka majakarbiga teha. Siin soovitan sisse panna soojustuse ja välja rullmaterjalist hüdroisolatsiooni. See, kas taldmiku peal on hüdroisolatsioon või ei ole see ei muuda midagi.
Kapillaarvee spetsialistile Piirfeldile ütlen nii palju, et betoontaldmik on praktiliselt vee tihe ja sealt alt ei hakka mingit niiskust üles tõusma. Samuti ei tea, kus see maja asub, võibolla ei ole üldse ohtlikku niiskuse probleemi. Madalvundament, mis asub liivasel või kruusasel pinnasel ei vaja üldse hüdroisolatsiooni.
Hüdroisolatsioon võiks kõigil majadel igal juhul olla vundamendi viimase rea ja majakarbi esimese rea vahel. Lugupidamisega Koit

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 01 Juun 2005, 07:17

Tere. Kui sokli ja vundamendi teemadest räägivad segast juttu ehituskauged inimesed või kasvõi ehitajad, kes pole teooriat üldse õppinud või ära unustanud, siis on see mõistetav. Aga sellist juttu lugeda ehitusinseneri käest ajab ikka tigedaks küll. Kas ehitusinseneril pole enam muud info allikat kui OBS-allikas (tõlgin: odna baba skazala). Mis ajast on tavaline betoontükk vettpidav? Isegi veetiheda betooniga (spetsiaalbetoon) tehes ei suudeta Euroopas saavutada absoluutset veetihedust. Mis imebetoon see Eestis siis on? Vundamendi väljapoole hydro, kui alt taldmik on veele avatud!!?? Mina mäletan keskkooli füüsikatunnist ühendatud anumate seadust. Soovitaks ehitusinseneril see uuesti läbi lugeda, äkki jõuab kohale, miks on mõttetu ainult ees vertikaalisolatsioon teha. See on muidugi ka tubli avastus, et liiva sees pole niiskust. Vist pole ehitusinsener kunagi liivakastis mänginud ja auku kaevanud. Minu lasteaia liivakastis oli kuiv liiv pealmised 10 cm, altpoolt sai võetud märga liiva millega oli vahva liivakooke teha. Peno panek vundamendi siseseinale on samuti üks vaevalisemaid raha maa sisse toppimise meetodeid, lihtsam on kohe auk maa sisse ning raha pakk sinna järgi. Efekti järgi on mõlemad võrdsed. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Koit
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

vundament

Lugemata postitus Postitas Koit » 01 Juun 2005, 11:42

Betoonitükk (taldmik) on piisavalt veetihe, keegi ei räägigi absoluutsest vetihedusest. Räägime, mis aja jooksul taldmik, kui palju niiskust sisse imeb, igatahes on see väga vähe. Mis on veetihe spetsiaalbetoon ??? Eesti betooni veetiheduse klassid W4, W6, W8, W10, veetiheduse klassi W4 annavad väja sisuliselt kõik betoonimargid. Klassi W10 betooni saamiseks, maksan 1m3 betooni eest 40 EEKi lisandi lisamise eest rohkem. W8 ja W10 valatakse basseine, mis ei vaja täiendavat hüdroisolatsiooni.
Hr Piirfeld räägib siin rahast. Midagi kallimat kui vundamendi mõlemalt poolt krohvimine on raske välja mõelda. Vundamendi 1m2 = 200 EEKi ainult krohvimine. Vundamendi soojustus (EPS100) 1m2 = 40 EEKi, ühele poole hüdroisolatsioon (kvaliteetne) 1m2 = 100 EEKi.
Tavalise suurusega maja vundamendi seinad u. 50...60 m2, vundamendi soojustuse maksumus 2000 ... 2500 EEKi - meeletu raha tuulde loopimine, (tegelikult asjast üsna palju kasu ka). Koit

Alar Piirfeld
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld » 01 Juun 2005, 15:10

Tere. Kui räägitakse , et katus on muidu hea ja veetihe, aga vahetevahel veidi tilgub, siis peetakse sellise arvamuse avaldajat lollakaks. Kui räägitakse, et betoonvundament natuke on veetihe ja natuke pole, siis peaks olema kõik korras. Tegelikult on vundamendiga nii, et ta kas on veetihe või ei ole. Vahepealseid variante ei ole. Euroopas ei usaldata veetiheda betooni absoluutset veetihedust vaid on nõutav selle täiendav isoleerimine vee eest. Ei ole Eesti betoon kindlasti mitte parem. Veetihe betoon on mõiste betooni müüjal, aga sellest jääb kuiva keldri projekteerijale väheseks, ka veetihedal betoonil esineb niiskuse difusioon. Isoleerimata basseinid lasevad vett läbi, iseküsimus kui palju. Loomulikult on maa-alused korralikud tööd kallid. Aga odavaid ja lagunevaid lahendeid on kogu Eestimaa täis. Aga kes käsib teha vundamenti Fibost, mida peaks isolatsiooni pealekandmiseks krohvima, tehku betoonist + isolatsioon. Või ärgu üldse tegelegu mõttetu tööga (soojustamise ja isoleerimisega) . Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3465
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 41 korda

Lugemata postitus Postitas Hiid » 01 Juun 2005, 19:30

Kogu aeg jahutakse siin vundamendi isoleerimisest veest ja soojustamisest.
Kas sellist lintvundamenti, mis on valatud betoonist ja alumine ots seisab vees, ning mis ei ole hüdrotõkke ega penoga soojustatud, tohib teha?
Vundamendi peale paneks isolatsinooniks ruberoidi, kasvõi 5 kihti, kui vaja.
Andke lõpuks üks toimiv vundamendilahendus ka ükskord.
Loe juba aasta aega seda foorumit, aga muud ei ole, kui üks nääklemine ja võõrsõnade loopimine.
See mind ei huvita, mitu % või mis iganes. Maju on ehitatud iidamast-aadamast ja ühelgi ei ole midagi viga. Tahaks tänapäeval ka ühe onni valmis teha. Kõigega saab hakkama, ja oleks saanud ka vundamendiga, kui nüüd ei jäetaks sellist muljet, et ei kõlba see ega too.
Any ideas?

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 02 Juun 2005, 07:43

"Kas sellist lintvundamenti, mis on valatud betoonist ja alumine ots seisab vees, ning mis ei ole hüdrotõkke ega penoga soojustatud, tohib teha? "
Muidugi tohib.
Alar Piirfeld

tohib
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas tohib » 16 Aug 2005, 12:21

Tohib, aga kas nii tasub ja on õige? Neid foorumeid lugedes lähevad asjad järjest segasemaks

eiks
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas eiks » 13 Nov 2005, 19:31

tõesti , miline vundament tuleb siis teha, et kaoks ära 2 anuma effekt ja kõik need muud terminid

Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Raulka » 23 Nov 2005, 02:00

eiksile: Alles siis kui tahad teha keldrit mis on eluruumi kliimaga ja kus elama hakata, on vajalik hüdroisoleerida ja soojustada vundament ning keldri põrand, et niiskus ei tuleks 2 ühendatud anuma efektiga.

Kui keldrit ei tule valad vundamendi betoonist, vähemalt maapinna külmumis sügavuseni ja ei soojusta, ei hüdrota va pealt enne seinu.
Puuduseks külmasild sokli ja põranda vahel.

Allikas http://www.tarmatrade.ee/docs/soklitesoojustamine.pdf

Vat kuidas ilma keldrita, soojustamata vundamendil sokli ja põranda vahel külmasilda õigesti vältida - seda tahaks teada?
Kas soojustatud põrand vundamendist kõrgemale kuidagi?
Puidust laagidel, soojustatud põrand, vundament tuulutusaukudega.
Kuidas teha ikkagi betoonist põrand kui tahan teha põrandaküttega küttesüsteemi.

Alar Piirfeld
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld » 23 Nov 2005, 08:22

Tere. "Vat kuidas ilma keldrita, soojustamata vundamendil sokli ja põranda vahel külmasilda õigesti vältida - seda tahaks teada? "
Abi saab vahtklaasist.
http://www.tarmatrade.ee/docs/vahtklaas.pdf
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3465
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 20 korda
On tänatud: 41 korda

Lugemata postitus Postitas Hiid » 23 Nov 2005, 15:24

mina kasutan samas kohas kergplokipoissi. Las ta olla veidi külmem, kui vahtklaas.
Igatahes betooniga võrreldes on see tunduvalt soojapidavam.
kas teen räigelt valesti? :roll:

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Külaline » 28 Nov 2005, 12:39

Alar Piirfeld kirjutas:Tere. "Vat kuidas ilma keldrita, soojustamata vundamendil sokli ja põranda vahel külmasilda õigesti vältida - seda tahaks teada? "
Abi saab vahtklaasist.
http://www.tarmatrade.ee/docs/vahtklaas.pdf
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Kas sel lingil oleval keskmisel joonisel - vundament, kus on hüdroisolatsioon vundamendi peal, on vaja, et oleks tuulduv põrandaalus paneelil?

Vasta