Betoonplaadi valamine

-virks-
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 187
Liitunud: 28 Apr 2013, 12:38
On tänatud: 10 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas -virks- »

T25 kirjutas: 02 Aug 2019, 10:50 [ Analoogia siinkohal Lippmaa tuulikute ja maakera pöörlemise pidurdamise teooriaga, mille ma olen samalaadselt enda jaoks lahti mõtestanud - osa tuulikuid pidurdab maakera pöörlemist, need, kus tuul maakera pöörlemisele vastassuunas puhub, osa tuulikuid aga annavad hoogu juurde ehk tuul tõukab tagant. Summa summarum aga on tulemus nullilähedane. Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Tõsiselt?
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

T25 kirjutas: 02 Aug 2019, 10:50 Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Kui kiiresti kimas maakera ajal, mil tuulikuid ei olnudki? No nii 3000 aastat tagasi, aga tsivilisatsioon juba oli. Ja üleüldse on keegi su peakese seestpoolt väga sassi ajanud, sest maakera on tegelikult lapik nagu supitaldrik.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Maa ei ole lapik.jpg
Krt jäta meelde, et maakera ei ole lapik.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

dumbuser kirjutas: 02 Aug 2019, 17:37 Krt jäta meelde, et maakera ei ole lapik.
Näh, järgmine, kes on fotoshopi ohvriks. ;)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

-virks- kirjutas: 02 Aug 2019, 17:06
T25 kirjutas: 02 Aug 2019, 10:50 [ Analoogia siinkohal Lippmaa tuulikute ja maakera pöörlemise pidurdamise teooriaga, mille ma olen samalaadselt enda jaoks lahti mõtestanud - osa tuulikuid pidurdab maakera pöörlemist, need, kus tuul maakera pöörlemisele vastassuunas puhub, osa tuulikuid aga annavad hoogu juurde ehk tuul tõukab tagant. Summa summarum aga on tulemus nullilähedane. Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Tõsiselt?
Kui sul on parem teooria , siis lase tulla.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Urmas kirjutas: 02 Aug 2019, 17:18
T25 kirjutas: 02 Aug 2019, 10:50 Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.
Kui kiiresti kimas maakera ajal, mil tuulikuid ei olnudki? No nii 3000 aastat tagasi, aga tsivilisatsioon juba oli.
Ehk selgitad, mis on selle küsimuse mõte. Hetkel tundub mulle, et mingeid mõistlikke järeldusi sellest teadmisest teha ei ole võimalik.
Ja üleüldse on keegi su peakese seestpoolt väga sassi ajanud, sest maakera on tegelikult lapik nagu supitaldrik.
Jälle hakkad lapiku maa teooriast rääkima. Ütle parem kohe välja, kas pooldad antud tuulikute küsimuses Lippmaad võid oled vastane. Siis on sotid selged, mis seisukohta sa selles küsimuses omad. Samuti dumbuser ja kunn24, ootan huviga , mida teie siis sellest asjast arvate. Praegu ainult lapikust maast suudate jahuda.

Kopeerin siia siis ka Lipmaa sõnavõtu foorumi saatest:
Lippmaa:
“Jah, mul on ka aeg natuke sõna võtta. Esiteks – pole olemas taastuvenergiat ja kaduvenergiat, on olemas energia jäävuse seadus, mida koolis õpetatakse ja mõni võib-olla isegi õpib, aga kõik ei õpi ilmselt. Järelikult selline terminoloogia ise on ebaõige. Meil on tõeliselt mittetaastuvad energiaallikad on päike, seda me ei saa uuendada, ja maakera pöördeimpulss. Nüüd, tuuled ja hoovused on maakeral olemas ainult tänu sellele, et maakera pöörleb. kui ta oleks paigal ja ainult tiirleks ümber päikese, siis ei oleks tuuli, sest puuduks Coriolise jõud mis neid põhjustab ja ei oleks hoovusi, mis on tuulte poolt tekitatud – need suured hoovused nagu Golfi hoovus ja teised niisugused.
Järelikult iga energia jagu, mis me võtame tuulelt, võtame me tegelikult maakera pöörlemisenergialt, ja see on absoluutselt mittetaastuv ressurss, täiesti mittetaastuv, meil ei ole mitte mingit võimalust seda taastada, mitte mingisugust, ja huvitav on see et praegu me oleme peaaegu igal teisel aastal, viimasel ajal peaaegu igal aastal lisanud aasta pikkusele ühe sekundi juurde aastavahetusel. seda on kerge järgi vaadata, seda on alati meie uudisteagentuurid teatanud et jällegi lisati üks sekund juurde, tähendab järgmine aasta oli ühe sekundi võrra pikem.
Mida see siis tähendab, kas seda et maakera kiiremini hakkab pöörlema või aeglasemalt. Ma tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et tuult käsitleda kui midagi jumalast antud ja igavest on täiesti vale, ta puhub ainult niikaua, kui maakera sama tempoga pöörleb, ja muud mitte midagi, ja seetõttu temasse suhtuda niimoodi ei saa. Tuulikud ei ole kuidagi nagu perpetum mobile.”
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas rokikas »

"Meerikamaal" kust siine teemaalgataja oma "teadmisi" hangib hoiatas mõni aeg tagasi üks poliitik, väga armastatud (=rahastatud) söekaevanduste omanike poolt, et kui nende osariiki liiga palju päikesepaneele paigaldada siis see võib päikese ära kurnata ja põllumeeste saak ikaldub! :think:
Asi see see siis tuulikutega maakera pidurdada pole. :write:
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 03 Aug 2019, 13:34 Lippmaa loogika järgi oleks kasulik, kui metsad oleksid maha raiutud, sest need pidurdavad oluliselt tuult maapinna lähedal. Samuti jätab Lippmaa tähelepanuta, kuidas tuul tekib, st kas tuule tekkimisel on maakerale vastassuunaline impulss kui tuule pidurdamisel takistuste ja õhumasside hõõrdumise tõttu või mitte. Kuid kogu see jauramine läheb teemast täielikult välja on on OT.
Poliitiku jutt, paluks konkreetselt, kas pidurdab tuulik maakera pöörlemist või mitte. Mina olen oma nägemuse asjast kirja pannud ning kohe hakati miskipärast lapikust maast rääkima. Ja füüsikaalane arutelu ei ole kunagi OT, kõik on kõigega seotud ja analoogiaid võib leida paljudes asjades.
"Meerikamaal" kust siine teemaalgataja oma "teadmisi" hangib hoiatas mõni aeg tagasi üks poliitik, väga armastatud (=rahastatud) söekaevanduste omanike poolt, et kui nende osariiki liiga palju päikesepaneele paigaldada siis see võib päikese ära kurnata ja põllumeeste saak ikaldub! :think:
Asi see see siis tuulikutega maakera pidurdada pole.
Mind tõesti huvitab, mis on sinu isiklik arvamus antud küsimuses. Kas pidurdavad või mitte.

Mind isiklikult on see küsimus jäänud kummitama juba sellest foorumi saatest alati ning rahuldavat vastust ma tookord ei leidnudki ajakirjandusest, kus mitmed spetsialistid võtsid sõna. Põhiprobleem oligi selles, et hakati pikka juttu ajama kuu mõjust jne , kuid mind huvitas rangelt teoreetiline tuulik vs maakera pöörlemise probleem.

Peldikuehitusest aga niipalju, et kaks päeva on jäänud poolikuks ning seega pole jõudnud väga palju teha ja sidumine võtab rohkem aega , kui esialgu arvasin. Just väikeste varraste sidumine vertikaalsuunas väikese kõrgenduse jaoks ülemise otsa sidumise/lukustamise jaoks. Homme õhtuks peaks aga teise kihiga suures osas valmis saama ja siis saab juba uuemat pildimaterjali postitada.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Täna tegin täis päeva , kuna tahtsin valmis saada , et saaks järgmisel nädalal kindlasti valada. Kõigepealt siis sidusin pisemaid vertikaalseid juppe ja see võttis aega päris palju, oma 5 tundi läks nendega. Pisijuppide tükeldamisel olin jällegi alguses kohe valearvestuse teinud ja seepärast pidin lisa hoidevardad panema, et jupid ulatuksid. Kõik see võttis aega. Tõstsin paika raami/saalungi , millesse hiljem kõrgenduse valan, sellega oli hea varraste kõrgused paika timmida. Pilt ise pärast oli selline:
IMG_0601.JPG
Seejärel läks asi juba lõbusamaks lihtsaks armatuuri sidumiseks, mis võttis kokku ca 3,5 tundi ja lõpptulemus oli järgmine:
IMG_0604.JPG
Seejärel oli aeg hakata diagonaalseid vardaid panema hakata ja siis sain ma aru, et alumisse kihti olin pannud diagonaalseid vardaid ainult poole jagu, sest ülemise kihi vardad jooksid alumisest poole võrra pikemalt üle. Ehk siis hakkasin alumisse kihti lisavardaid juurde panema, et alumine ja ülemine diagonaalkiht oleksid samasuguse mõõtmega. Selge oli ka kohe see, et valmis täna enam ei jõua.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 04 Aug 2019, 22:13
Ehk siis hakkasin alumisse kihti lisavardaid juurde panema, et alumine ja ülemine diagonaalkiht oleksid samasuguse mõõtmega.
Betooni armeering teostatakse mõjuvate jõudude, mitte "samasuguse mõõtmega" kriteeriumi alusel. Kui eeldad oma tuuliku- või teletorni vundamendi kergitamist, siis aee toimub suure tõenäosusega servast. Järelikult ülemisse kihti pole midagi (eriti) vaja.
Võimalik, kuid ma üritan võimalikult palju riske maandada. Palja savi peale külmumispiirist ülespoole valamine ei ole vististi kõige tavapärasem tegevus. Kuna plaadi mõõtmed on ainult 2x3, siis ma eeldan selle plaadi vastupidamist igasugustele külmakergetele. Ühes teises teemas ma küsisin kõrvalhoone vundamendi kohta, kus ma kaalusin samasuguse põhimõttega plaati, kuid loobusin sellest mõttest, sest ma ei usu, et suurem plaat( pikkus/laius) jääks terveks.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 04 Aug 2019, 23:57 Usuga ei tehta tugevusarvestuses erit midagi. Samas tahtsid siia igasugust füüsikateemalist jahu, ise ei oska plaadis (oletatavat) momenti arvutada.
Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid. Samamoodi ma ei vali sarika ristlõiget arvutuste põhjal, vaid vaatan tabelist.Plaadi paksus on valitud vastavalt armatuuri kaitsekihile ja topeltarmeeringule ning on miinimumi lähedal. Kõike seda aga ma olen siin eelnevalt mitmeid kordi seletanud ja ei hakka seda uuesti üle kordama.
Mis puudutab usku, siis ma mõtlen asja füüsikaliselt läbi, täpselt sama moodi nagu tuulikute ja maakera pöörlemise probleemi, ning mõtestan selle enda jaoks lahti ja leian sisemise veendumuse. Ma ei väida, et see õige on, kuid kuni keegi pole paremat varianti välja pakkunud, siis see jääb minu jaoks kehtima.
Kui kõrvalhoone pikkus on 12 m ja on valatud samasugune plaat 2-kihilise armeeringuga otse savile, ning külm kergitab näiteks ühest otsast 10 cm ja teisest otsast 10 cm, siis on selle plaadi läbipaine 10 cm ning ilma arvutamata võib öelda, et kuskilt midagi läheb puruks.
Sa pole vastanud ka varasemale küsimusele: Kas vardad on siledad või rihveldatud?
Vardad on krobelised nagu tavaline raudarmatuur.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

T25 kirjutas: 05 Aug 2019, 01:12 Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid. Samamoodi ma ei vali sarika ristlõiget arvutuste põhjal, vaid vaatan tabelist.
Ja kuidas sinu arvates numbrid tabelisse said? Keegi vahtis lakke ja nägi vaimusilmas? Imes hanesulest/pliiatsist/pastakast? Kellegi kõhutunde ja sisemise veendumuse järgi?
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Prill »

Vala aasad ka kraana jaoks servadesse, kui ikkagi ära vajub tõstad üles, loodid aluse paika ja jälle sirge :) või su lapse-lapse-laps tahab plaati mõnel muul otstarbel kasutada, näiteks kriisivaruvarjendi laeks, on lihtsam aasadest tõsta.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Urmas kirjutas: 05 Aug 2019, 06:15
T25 kirjutas: 05 Aug 2019, 01:12 Momenti ma ei arvuta ( ja ega ma oskagi ), usaldan rusikareegleid. Samamoodi ma ei vali sarika ristlõiget arvutuste põhjal, vaid vaatan tabelist.
Ja kuidas sinu arvates numbrid tabelisse said? Keegi vahtis lakke ja nägi vaimusilmas? Imes hanesulest/pliiatsist/pastakast? Kellegi kõhutunde ja sisemise veendumuse järgi?

Sedasama ma ju kogu aeg räägingi, et ma võtsin rusikareeglid ehk siis tarkade meeste poolt läbiarvutatud ja tabelitesse/ehitusnormidesse kantud asjad ja nende põhjal arvestasin välja plaadi paksuse. Nendes tabelites on reeglina miinimumnõuded, ma tsipakese puistan omalt poolt alati peale. Näiteks kui tabel ütleb, et 5x15 pruss on piisav, siis mina panen 5x20. Ma mõtlen füüsikaliselt asjad enda jaoks alati läbi, sest kuskilt maalt läheb piir talupoja loogika ja inseneri arvutuse vahel. Näitena võiks tuua ühe lause T.Masso väikemajade raamatust, mis mind siiani on kummitama jäänud. Nimelt oli seal teemaks prussidest katusefermide ehitamine ja seal oli mainitud, et fermidega saab väga tugevaid konstruktsioone teha ning 10 ja enamat meetrit sillata . Ent seejärel oli seal mainitud, et kuskil diagonaalis tekkis surve 4 tonni ja et siis mingis sõlmes oli seetõttu 5x10 prusside korral tarvis neli 20mm polti või 20 tk 5 mm naela( parandus: vaatasin täpselt järgi ja oli hoopis 2 tonni ning neli 12 mm polti või kaksteist 5 mm naela. 4 tonni sisejõud oli hoopis turviku korral, mis oli järsema kaldega ferma ja seal oli tõesti neli 20 mm polti tarvis ning elementide ristlõiget ei olnud üldse mainitud) ja mina hakkasin kohe mõtlema selle peale, kuidas on võimalik 5x10 prussi sisse niipalju naelu taguda, ilma et prussist sõelapõhi alles jääks. Sealsamas oli veel kirjas ka naelutusreeglid, et puitelemendi otsast peab olema 15d naela kaugus, ehk see on ainuüksi juba 7,5 cm ja pikkisuunas peab ka naelte kaugus olema 10 d ehk siis 5 cm ja ristikiudu oli vist 5d ehk 2.5 cm. Igatahes mina jõudsin endas sisemisele veendumusele, et mina ise omale 5x10 prussist fermi ei ehitaks vaid telliks ogaplaatidega fermi tehasest.
Viimati muutis T25, 05 Aug 2019, 22:06, muudetud 3 korda kokku.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 05 Aug 2019, 09:35 Kas sellest aru saad, et ogaplaadi ogad on täiesti naelalaadsed?
Jah saan ikka, ma ei pea selleks tarku raamatuid uurima, et aru saada, et ogaplaat hajutab koormuse ülekannet paremini. 5 mm naelega võib puidu päris kergelt lõhki lüüa.

Tänasest päevast niipalju, et ikkagi päris valmis ei jõudnud, muid asju viskas liiga palju vahele. Klõpsasin siiski paar pilti, kuigi ühest otsast jäi veel natuke teha.
IMG_0605.JPG
IMG_0606.JPG
Homme on aga kindlasti valmis ja siis tuleb kiirelt teed sisse tegema hakata betooniautole ning natuke nuputada, mida seguauto mehele öelda, et kui küsib, misasi sinna tuleb. Põhiline , et hoiaks ilma, muidu võib betooniauto kinni jääda ja siis on jama kui palju.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

abe kirjutas: 02 Aug 2019, 05:14
abe kirjutas: 22 Juun 2019, 12:13
T25 kirjutas: 13 Juun 2019, 10:39
Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.
Ühest küljest jääb see plaat küll meetrijagu maapinna alla, kuid teisest küljest on praktiliselt maapinna juures sellega tasa
Ebaühtlane plaadi aluse külmumine võib plaadi viltu tõsta. Lahenduseks teine reguleeritav/automaatselt reguleeruv betoonplaat alumise plaadi peale.
Talvel tõuseb see igavesti kujupüsiv plaat Sul viltu, hakka mõtlema seinte kujupüsivuse probleemile....
Väga õige tähelepanek, mis pani järgi mõtlema. Siiani olen rohkem mõelnud ainult alumise plaadi "mängimise" peale, kuid vaadata tuleb tervikut ning füüsikaliselt asja läbi mõeldes ning lahti mõtestades ma saan nüüd aru, et kui näiteks plaat tagumisest otsast kerkib 10 cm külmakerke tõttu ning eesmine ots, mis on 1,2 m maa all, ja kus külmakerget ei teki, siis ülemine ots tahab plaadi kerkimise korral liikuda vastavalt ettepoole, kuid kui vastas on tihe tagasitäide, siis ta seda teha ei saa, ning tulemuseks ongi see, et kuskilt peab midagi järgi andma. Ainus lahendus , mis 100% töötaks, oleks kogu kupatuse monoliitne valamine. Minu planeering näeb aga ette alumise ja ülemise osa sidestamist kerge kõrgendusega( 6cm kõrgus ja 10 cm laius) , mis jääb monoliitselt valatud betoonist seina sisse, nii et tekib justkui tappühendus puidumeeste keeli. Ilmselgelt ülemise ja alumise osa vaheline betooni nake ei pea vastu sellisele külmakerkele ning selle koha pealt murrab ülemise osa alumisest lahti. Kui hullusti, seda ma ei oska ausalt öeldes arvutada või ette kujutada, kuid nõrk koht see ühendus olema saab. Kogu kupatuse monoliitne valamine on minu jaoks üle jõu käiv ettevõtmine ning kogu üritus muutuks mulle vastumeelseks. Mulle meeldib, kui vahepeal saab mingi etapp tehtud ja siis jälle saab edasi toimetada. Ma natuke nuputan, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Hetkel ainus mõte, mis pähe tuleb, liigub selles suunas, et maapinnaga kokkupuutuv osa ümber perimeetri mingit sorti pehmema penoga üle käia, mis siis puhverdaks tekkinud liikumisest tulenevaid jõudusid, kuid kas sellest piisab. Kui 2,1m plaat ühest otsast tõuseb 10 cm, siis minu loogika kohaselt 1,2 m sein liigub ettepoole ca pool sellest ehk siis 5cm. Palju siis tuleks seda penot panna, et 5 cm leevendust välja annaks? Igal juhul tõmbas päris tõsise piduri peale praegu see probleem.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas ping »

Madalama serva juurde laota peno väljapoole maha, siis on külmal pikem tee põhja alla pugeda.
Seinad peaks väljast poolt nagunii soojustusega katma, sest muidu "liigub külm" mööda betoonseina põhjaalla.
Kui kast on soojustatud, siis on lootust, et mant ka "raketiks" ei külmu. Maa seest tulev soojus aitab hoida tempi plussis.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 06 Aug 2019, 09:59 Välisperimeetrile võiks lisaks paigaldada küttekaabli.
Plaat on nii rauda täis, et tekib küsimus, miks sa kohe terasplaati kohale ei vedanud?
Not sure if serious. Sa ilmselt pole teemat kõike läbi lugenud, tegemist on klaasfiibersarrusega. Alguses oli plaanis kasutada roostevaba armatuuri, kuid selle hind on 3.5-4 x kõrgem klaasfiibersarrusest. Siit foorumist ma sain selle mõtte, kuigi alguses olin täielik vastane klaasfiibrile, kuna ma olen väga konservatiivne inimene. Miks mitte kasutada tavalist rauda? Sest tavaline raud roostetab ja eriti käimlakasti tingimused aitavad sellele kaasa. 30 aastaga pressib raudarmatuur betooni puruks, kuna paisub roostetamise käigus ca 4 korda ning tuleks jälle uus ehitada. Näiteid on palju, mis seda kinnitavad. Aiapostid, trepid jms kus raud on sees, on muredad 30-40 aastaga. Kõike seda aga ma olen siin varem juba mitmeid kordi selgitanud ja pikemalt ei peatu enam sellel teemal.
Madalama serva juurde laota peno väljapoole maha, siis on külmal pikem tee põhja alla pugeda.
Seinad peaks väljast poolt nagunii soojustusega katma, sest muidu "liigub külm" mööda betoonseina põhjaalla.
Kui kast on soojustatud, siis on lootust, et mant ka "raketiks" ei külmu. Maa seest tulev soojus aitab hoida tempi plussis.
Väline soojustus muidugi rikub tagantvaates " loodusesse sulandumise " efekti. Kui peno maa alla jääks, siis oleks vastuvõetav peno paigaldamine. Küsimus on , kas annab efekti, kui laotada madalama serva äärde horisontaalne peno, see õrnalt mullaga ära katta , kuid tagumine ots jätta soojustamata. Samuti ülejäänud 3 seinale paigaldada vertikaalselt peno .
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

T25 kirjutas: 06 Aug 2019, 10:17 Miks mitte kasutada tavalist rauda? Sest tavaline raud roostetab ja eriti käimlakasti tingimused aitavad sellele kaasa. 30 aastaga pressib raudarmatuur betooni puruks, kuna paisub roostetamise käigus ca 4 korda ning tuleks jälle uus ehitada. Näiteid on palju, mis seda kinnitavad.
Pärnu vana(kesklinna) sild on betoonist ja täis rauda. Avati 1956 aastal. 1992 aastal renoveeriti katet. Seega on sild vastu pidanud juba 63 aastat ja millist koormust saab. Hetkel ehitatakse Tallinn-Pärnu maanteel, Kernus, viadukti. Näen 2x päevas, et ehitatakse betoonist ja raudarmatuuriga. Kas sa tahad väita, et 30 aasta pärast ehitatakse uus viadukt? Näiteid üle Eesti on palju. Ole nüüd ikka mõistlik, aga see on vist liiga palju soovitud.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Ega see peller pole mingi sild mida igaüks teha oskab.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Kiire kommentaar tänase päeva saavutusest. Viimast viit varrast sidusin pool päeva, niivõrd kobelco oli ees sidumisest, kuid tehtud ta lõpuks sai. Paar klõpsu ka tulemusest.
IMG_0623.JPG
IMG_0624.JPG
Nuputasin täna ka siis seinte kujupüsivuse probleemi üle veel ja ega muud lahendust ei näigi olevat, kui tekitada penoga puhverdav kiht. Hetkel eeldan külmakerke suuruseks ca 10cm ja sellest tulenevaks seina liikumist ülemisest otsast ca 5 cm. Selge on see, et peno kiht peab olema päris paks, et tekiks elastne puhver. Kõhutunde järgi peaks viiest 5 cm paksusega penost enam vähem piisama. Penokihid paigaldaks mingi elastsema vahuga nt soudali flexifoam ja vahuga kokku ei hoiaks, et tekiks veel ka vahu poolt puhverdav efekt. Ehk siis vaht hoiaks penoplaate juba ise üksteisest natuke eemal ning surve korral läheneksid plaadid üksteisele ning kui päris kokku surub, siis ka peno plaadid deformeeruksid natukene ja võtaksid osa deformatsioonist enda kanda. Loomulikult tuleks nii alt kui ülalt vahuga korralikult kinni lasta, et sodi ei hakkaks vahele korjama ning filterkangas ka kõigele korralikult peale samal eesmärgil. Filterkangale hiljem võib õrna kihi mulda peale panna, et kangas ja peno ära peita. See väike kiht ei tohiks liikumist takistada, isegi kui talvel läbi külmub. Kokkuvõttes võiks öelda, et ma poleks ise iialgi uskunud, et mul tuleb penot ja filterkangast kasutada selle projekti puhul , kuid midagi teha ei ole. Igal juhul tänu härra abe-le, kes probleemile tähelepanu juhtis. Kui päris aus olla, siis see peno ja kanga värk tegelikult rikkus nüüd asja veidikese ära minu jaoks, kuid nagu ma juba ütlesin, siis midagi teha ei ole.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2049
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 40 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Aga plaadi keskosas sul millegipärast diagonaalne sarrus puudub. Kas sa seda ei pelga, et sealt keskelt sul plaadi pooleks murrab aegamööda?
Torutööd Tartus 56 932 898
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

pikk88 kirjutas: 07 Aug 2019, 08:40 Aga plaadi keskosas sul millegipärast diagonaalne sarrus puudub. Kas sa seda ei pelga, et sealt keskelt sul plaadi pooleks murrab aegamööda?
Ma mõtlesin ise ka selle peale. Ma kasutasin teavet kandvatele seintele toetuva plaadi kohta ning kandsin selle üle maapinnale toetuva plaadile. Ei hakka enam rohkem midagi muutma, nagunii on asi kergelt p.. läinud selle puhvri pärast, mida ma tegema pean. Esialgne plaan oli teha absoluutselt edasist hoolet mittevajav rajatis.
Kas su kõhutunne seda ohtu ei määra, et see (peldik) võib kevadise lumesulamisega ära ujuda? Paks vahtplast toimib ujukina siis.
Mul on kõhutunne ikka päris täpselt paika loksunud aastate pikkuse kogemuse ja lugemuse tulemusena. Sul veidi on veel arenguruumi. Kõhutunde arendamiseks soovitan targad raamatud hetkeks kõrvale panna ja mõelda, nagu vanasti talupoeg mõtles, kui tarku raamatuid polnud.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 07 Aug 2019, 12:21
Lisaks ma ei näe su peldiku plaadis Strateegilist Auku või plaanid plaadi peale ämbri paigaldada?
Teen enam vähem selle näidise järgi. Istumise aluse koos auguga teen puidust.
http://www.clean-water-for-laymen.com/c ... oilet.html
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Vau! Äge! Vaat see on alles "inseneeria" tase! 6(kuus) lehekülge ühe kuiv-/välipeldiku ehitusest! ;) Kus T25 ja tema lähikondsed siiani kusel/sital käivad? Reostavad või väetavad loodust?
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
Vasta