Betoonplaadi valamine

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 24 Aug 2019, 10:25

Sa oled omale järsku füüsika ja teormehhi selgeks teinud??!

Muideks, su alumises talas töötavad lõikele/paindele paar naela, tuleks ikka panna poldid, mis on talaga adekvaatsed või kasutada liim- või kombineeritud liidet. Samas ma ei taba, miks nad dubleerivad laetatasid? Kas plaanid ainult katuse jätta ja lammutad ülejäänud putka tõemeeli alt ära?
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 24 Aug 2019, 10:37

Sa oled omale järsku füüsika ja teormehhi selgeks teinud??!
Kõik on lihtne talupoja loogika, ei muud. Aastatepikkune netis sobramine vastavates teemades aitab järje peale.

Samas ma ei taba, mis nad dubleeivad laetatasid?
Vaata seda õnnetut kalasaba tappi pildi peal ja ütle, kas tõesti usaldaksid sellele katusele laduda tonnide viisi massi( lumi+omakaal)? Vanasti olid katused õblukesed laastukatused ja siis selline tapp oli omal kohal. Võimalik , et ma alahindan siinkohal puittapi tugevust, kuid nähtud küll laiali vajuvaid vanande majade katuseid. Puittapp oli kõva küll, kui kastutati laastukatust, mis ei kaalu midagi, aga eterniit on juba päris raske. Puittapi pluss on muidugi eluiga, kuna naelad rossitavad mingi aja pärast läbi ja siis on naelühendusega kõik.
Muideks, su alumises talas töötavad lõikele/paindele paar naela, tuleks ikka panna poldid, mis on talaga adekvaatsed või kasutada liim- või kombineeritud liidet.
Praegu fikseerisin ainult kruvidega. Põhjus selles, et nagu piltidelt näha, siis lasin laetala otsa niipalju kui võimalik sarikast üle. See paar kolm sentimeetrit võitu annab võimaluse rohkem naelu ühendusse lüüa, kuna naelutusreegli järgi tala otsast 7,5 cm sisse ei tohi 5mm naela lüüa. Mul on küll 4,2 mm naelad, aga vahet eriti pole. Põhiprobleem on selles, et kasulikku pinda jääks vähem , kuhu kinnitada, kui laetala ots sarikaga tasa maha lõigata. Probleem on aga selles, et ma veel täpselt ei tea praegu, kuhu tuleb roov ja see üleulatuv laetala osa tuleb võibolla kuskilt saega maha natuke süvistada sarikaga tasaseks. Mul on 5x15 materjal ja kasutlikku pinda kokkupuutpunktis on küll, aga varemalt ma mainisin, et ei kujuta ette, kuidas 5x10 prusside kattekohta 12 naela sisse taguda, ilma et ei rikuks naelutusreegleid.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 24 Aug 2019, 20:55

Kiire kommentaar tänasest päevast. Jõudsin ühele poole roovitise valmis. Roovitis sai tihe seetõttu, et otsmisest küljest tuleb räästas vana katuse järgi umbes 70 cm ja sedavõrd lai räästas vajab tugevamat alust. Lisaks ise on ka seal hea turnida, kui tihedam redel all on. Tegin pildi ka veel laetala ja sarika kinnitamisest ja joonistasin punase markeriga umbes välja kasuliku pindala, kuhu saab naelu taguda. Kõhutunde järgi naelutades mahtus koos kruvidega kokku 11 kinnitusvahendit. Ehk siis täielik müstika, kuidas on võimalik sama palju kinnitusvahendeid 5x10 prussi taguda, nagu raamatus kirjas oli, et fermi diagonaals seda vajab. See selleks, lihtsalt üks lahendamata juhtum minu jaoks. Klõpsasin pildid ka.
IMG_0657.JPG
IMG_0658.JPG
Klõpsasin naabrimehe katusest ka paar pilti. Korstna otsa tegime paar aastat tagasi ära, kahju et sellest pilti ei teinud tol korral. See oli täielik kunstiteos.
IMG_0663.JPG
IMG_0664.JPG
IMG_0665.JPG
IMG_0667.JPG
IMG_0662.JPG
Naabrimehe eterniit on aastast 1978 ja enda oma ma ei teagi , aga naabrimehe sõnul oli eterniit peal 72 aastal, kui tema sinna elama tuli. Ehk siis vanus kisub 50 aasta kanti. Tundub, et 40-50 aastat ongi eterniidi eluiga.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1223
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 13 korda
On tänatud: 22 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas pikk88 » 25 Aug 2019, 09:42

Sellised laetala ja sarika ühendused olen mina küll senimaani oma lolli peaga teinud keermelati ja mutriga ning kui on olnud kartus, et midagi võib paigast liikuda siis olen lisaks pannud sinna vahele ogaseibi.. Mul pole lihtsalt niipalju haridust, et hakata välja arvutama kasulikku pinda kuhu naelu taguda nii, et kogu talaots on nagu sõelapõhi. Ferme tehakse minuteada tehases naelutusplaadiga mitte ei toksita sinna sisse kümneid naelu. Aga kõigel sellel pole ju mitte midagi ühist ei betoonitööde ega ka peldikupõrandaga?
Torutööd Tartus 56 932 898

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 25 Aug 2019, 10:05

Mul pole lihtsalt niipalju haridust, et hakata välja arvutama kasulikku pinda kuhu naelu taguda nii, et kogu talaots on nagu sõelapõhi.
Seal polegi midagi arvutada, lihtsalt kahe puittala kokkupuutepind on see, kuhu saab lüüa arvestades naelutusreegleid. Puidu otsast pikkikiudu 15D ( D naela diameeter ) ja ristikiudu ma täpselt enam ei mäleta, aga vist 5D puidu servast. Ja siis veel naelte omavahelised kaugused piki ja ristikiudu 10D ja 5D vist olid. Andmed Tiit Masso väikemajade raamatust. Igal juhul päris sõelaks tuleb taguda, kui jõud on suured. Nagu varem mainisin, siis Masso raamatus on mainitud puitfermi 5x10 prussist , mille diagonaalis tekkiv jõud oli 2 tonni ja vajas 12 tk 5mm naela, et seda vastu võtta ja turvikut, mille mille toetuspunktis oli vaja 4 tonni vastu võtta ja sinna läks 4 tk 20 mm polti. Mina olengi siit enda jaoks lahti mõtestanud selle niimoodi , et tabelist vaadatuna oleks mulle sillet vaadates sobinud kindlasti ka 5x10 pruss, kuid ühendust on tülikas teha nii väikese ristlõikega prussile ja seetõttu ma alati kasutan suuremat ristlõiget , et ühendusi oleks parem teha ja saaks naelu , polte , kruve rohkem hajutada.
Polti ma ei kasutanud, kuna suhteliselt väike katus on ja kõhutunne ütleb, et pole vaja. Garaazi katusel ma aga lõin maas sarikad kokku ja fikseerisin poldiga ära ja siis pärast tagusin naelu ka veel juurde.
Aga kõigel sellel pole ju mitte midagi ühist ei betoonitööde ega ka peldikupõrandaga?
Niipalju on ühist , et selle kõrvalepõike pärast viibib peldiku ehitus. Aga järgmise nädala keskpaigaks ma loodan, et on katus peal ja saab peldikuga edasi minna. Veranda katus lihtsalt oli nii läbi, et esivanem käskis see välja vahetada, ma ise oleks seda veel edasi lükanud, kuna tahtsin vundamenti jms kõike korraga seal teha, kuid kui selleks talveks oleks katuse jätnud nii nagu ta on, siis oleks juba päris hukka läinud kõik seal. Mõnes mõttes oleks kindlast lihtsam olnud kõik korraga maha lammutada, sest lähemal uurimisel selgus, et alumine ots ikka päris pehme on kohati ja vajab välja vahetamist, aga ülemine osa on veel päris kõva ja eks proovib siis kuidagi lappida ja paigata alumist otsa.
Viimati muutis T25, 25 Aug 2019, 10:23, muudetud 1 kord kokku.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Aug 2019, 10:17

Jõud ei ole tonnides. Tonn on massiühik.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 25 Aug 2019, 10:30

kunn24 kirjutas:
25 Aug 2019, 10:17
Jõud ei ole tonnides. Tonn on massiühik.
Jah, ma tean , et jõudu mõõdetakse njuutonites aga näitlikustades on tonnides hulga parem väljendada seda jõudu, mis tekiks. 4 tonni kuskil sõlmes tähendaks seda, et sinna võiks mõjumise suunas riputada 3 keskklassi autot ja ühendus peaks selle läbi naelte, poltide, kruvide vms vastu pidama.
Ja veel, igaks juhuks mainin ära, kes sarnast viilkatust ehitama hakkavad, et niimoodi laetalaga alt sidumine töötab ikkagi märgatava kaldega katuste korral. Klassikaliselt on 45 kraadine katus. Probleem on nimelt selles, et mida madalama kaldega katus, seda suuremaks läheks sarika ja laetala ühenduse koormus. Analoogia on siinkohal troppide ja tõsteaasadega, seal on küll koormus vastupidine, aga kujutage nüüd ette, et teil on vaja tõsta 5m lai hästi raske tala maast lahti. Kui trossid on 45 kraadise nurga all, siis ei ole midagi hullu ega dramaatilist, kuid kui nüüd trosside pikkust hakata vähedama, mille tulemusena nurk muutub väiksemaks, siis kujutage ette, milline pinge tekib trossi ja tala küljes olevatesse ühenduskõrvadesse, kuid kaldenurk väga väikseks ajada . Mingist hetkest tross või tõsteaas lihtsalt puruneb. Ehk siis kokkuvõttes madala kaldega katused vajavad katuse harja toestamist talaga.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Aug 2019, 12:47

Kui tead, siis lõpeta sellise jama kasutamine, kasuta näiteks kN. Mingeid valesid näitlikustamisi pole vaja tuua. Muidu lähed samasse klassi nende idiootidega, kes tõsimeeli väidavad, et kiirusel 100 km/h inimene kaalub 10 tn. Mass on aineühikute hulk ja keha inerts, ei muud.
Lisaks pea meeles, et keha kaal on ka jõud.

4tn keha kaal= 9,81x m= ca 40 kN. raskusjõu kiirendus 9,81m/s2 meie laiuskraadil ümardatakse tavaliselt 10-ks, kui pole suurt täpsust nõudvaid arvutusi.

Lisaks on sama massiga keha kaal näiteks Kuul 6x väiksem.

Su suurt ettekujutust nõudev ülesanne laheneb lihtsalt keha kaalu ja tõstetropi nurga cos või sin jagatisega- oleneb, kuidas graafiliselt nurka määrata. Pinge trossis on ka jõud ja suunatud piki trossi.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4532
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 25 Aug 2019, 22:12

Kui kunn24 küsib, kui palju ma kaalun, siis pean vastama 0,84 kN.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 25 Aug 2019, 23:06

Kui tead, siis lõpeta sellise jama kasutamine, kasuta näiteks kN. Mingeid valesid näitlikustamisi pole vaja tuua. Muidu lähed samasse klassi nende idiootidega, kes tõsimeeli väidavad, et kiirusel 100 km/h inimene kaalub 10 tn. Mass on aineühikute hulk ja keha inerts, ei muud.
Lisaks pea meeles, et keha kaal on ka jõud.

4tn keha kaal= 9,81x m= ca 40 kN. raskusjõu kiirendus 9,81m/s2 meie laiuskraadil ümardatakse tavaliselt 10-ks, kui pole suurt täpsust nõudvaid arvutusi.

Lisaks on sama massiga keha kaal näiteks Kuul 6x väiksem.

Su suurt ettekujutust nõudev ülesanne laheneb lihtsalt keha kaalu ja tõstetropi nurga cos või sin jagatisega- oleneb, kuidas graafiliselt nurka määrata. Pinge trossis on ka jõud ja suunatud piki trossi.
Tegin ühe katse, käisin just ema ja õega jalutamas ja küsisin neilt, kes on füüsikas absoluutsed nullid, kuigi keskkoolis vast midagi ikkagi õpetati, et mis nad arvavad jõust suurusega 40 kilonjuutonit. Kuna alguses läks asi ikka täitsa aia taha, siis andsin väikse vihje keha raksuse kohta, et kui raske keha võiks olla ja siis nad arvasid et 20 kg või 40 kg jne. Lõpuks ma ütlesin, et kas 4 tonni ütleb neile midagi ja see juba natuke ütles midagi . Seejärel ma ütlesin, et kas 3 keskklassi autot ütleb midagi, kui need korraga kuhugi konksu otsa riputada ja see oli veelgi rohkem arusaadav.
Viskasin neile veel ühe ülesande hambusse, et kui võtta reaktiivmootri mootor tiiva küljest ja paigaldada see salongi, siis kas lennuk hakkab lendama. Nemad väitsid, et ei hakka. Samal seisukohal olen ka mina. Sina aga väidad, et hakkab. Kellel on nüüd siis õigus?

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Aug 2019, 23:25

Ei viitsi seda su jama rohkem lahata, loogika on täiesti triviaalne. Lähed täiesti asjatundmaid inimesi oma juraga kottima ja siis õigustad? Jõudu, vaatame, mis su kulibinlus siis veel huvitavat ilmutab, praegu hakkab haigutama ajama.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 25 Aug 2019, 23:37

kunn24 kirjutas:
25 Aug 2019, 23:25
Ei viitsi seda su jama rohkem lahata, loogika on täiesti triviaalne.
Sa võid ju ka selles osas edasi plõksida, miks saab ise kiigel olles kiigele hoogu anda? Kuid nüüd aitab tobedusest (vähemalt minu jaoks). Üllata mingi uue juraga. Ma siis mõtlen, kas viitsin seda veel lugeda jne.
Minu väide on see, et reaktiivmootor salongis on suletud süsteem ja lennuk seisab paigal. Kogu lugu, jutul lõpp. Sina hakkasid rääkima mingist erineva tasemete energiast jms, minu jaoks ei olnud veenev.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Aug 2019, 23:38

Samamoodi võid siis väita, et ise kiigel olles ei saa kiigele hoogu anda. Su mootori asi sai piisavalt läbi nämmutatud, ma korrata ei viitsi. Alusta hakatuseks Rakett 99 vaatamisest, saad oma mõtlemise veidigi korda.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 26 Aug 2019, 00:05

Keegi võiks mulle appi tulla, et kunn24 -le koos selgeks teha, et reaktiivmootor salongis on suletud süsteem. Urmas , kus sa oled kadunud?

Väike kommentaar katuse ehitamisest kah. Lendasin roovitise kaldenurgaga kergelt persepolisesse. Omast arus tegin kõik hästi, panin sarika tippude järgi kõige ülemise roovi paika, vaatasin veel loodiga ka natuke , et enam vähem oli loodis ja siis paugutasin kõik kinni. Nüüd kui hakkasin aga täisnurka välja mõõtma, kasutades phytagorase teoreemi, siis jooksis räästas ühest otsast 15 cm kaugemale. Sama jama ka majapoolses otsas, kus tekkis oma 15 cm vahe sisse, et kui alt läheks eterniit vastu seina, siis ülevalt laiutaks 15 cm vahe sees. Selge see, et nii ei saa panna ja otsustasin kaldesse panna plaadid, lõikasin sarika otsast üle olevad roovid sama pikkuselt maha ja hakkasin plaate sobitama. Ütleme nii, et asi on ikka päris pekkis ja tuju nullis, kuid kuidagi katsun selle katuse seal enam vähem normaalselt peale panna. Peaasi, et läbi ei saja. Teisel pool panen roovi kohe natuke teise kalde all jooksma, et sellist jama ei tekiks.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 26 Aug 2019, 09:44

Minu väide on see, et reaktiivmootor salongis on suletud süsteem ja lennuk seisab paigal.
Katus läheb viltu, kui liiga intensiivselt tegeleda kaunite kunstidega. Loe ajaviiteks ka sellist juttu: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3770

Ehk su lennuk enam ei kiirenda, kui mootori tsüklist pole võimalik sooja ära viia ning S ja J temperatuurid võrdsustuvad. Kuid liikuma ta hakkab. Sinu väide oli, et ei hakka liikuma. Kui samas saab lennuki korpust jahutada, siis jätkab liikumist. Loomulikult tuleb ka tagada, et selline lennuk ülerõhust ei lõhkeks, kuid seda kestvama protsesi jooksul. Liikumahakkamisel see pole veel teema.

Nagu sulle ennist ütlesin, tee katse paukpadruniga. Tundub, et sa pole seda teinud.

Rihi nüüd rahulikult katust. Ära näpu pihta löö.
Viimati muutis kunn24, 26 Aug 2019, 09:50, muudetud 1 kord kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 471
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 27 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas ping » 26 Aug 2019, 09:48

T25 kirjutas:
26 Aug 2019, 00:05
Keegi võiks mulle appi tulla, et kunn24 -le koos selgeks teha, et reaktiivmootor salongis on suletud süsteem....
Äkki Kunnil on kabrio lennuk?
Kui ma oma suveautol katuse alla lasen ja supakast tümpsu välja päästan siis kohe masin astub särtsakamalt edasi.
;)

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 26 Aug 2019, 09:55

Äkki Kunnil on kabrio lennuk?
Kui ma oma suveautol katuse alla lasen ja supakast tümpsu välja päästan siis kohe masin astub särtsakamalt edasi.
Paluks veel rohkem selliseid näiteid, mis kinnitavad, et väga oluline on omada korrastatud maailmapilti, :).
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 26 Aug 2019, 21:17

Kunn24, ütle, misasi lükkab raketti edasi? Vastan ise , heitgaas. Kui aga heitgaasil väljapääsu pole, ehk teisisõnu rakett puuksu ei lase, siis ei lenda ta kuhugi. Nii lihtne see ongi. See on suletud süsteem, kui heitgaas minema ei pääse.

aero
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 794
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas aero » 27 Aug 2019, 08:45

Su oponent rääkis liikuma hakkamisest, impulsist. Tundub, et sa ei ole tema poste lugenud vōi aru saanud.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 27 Aug 2019, 09:16

aero kirjutas:
27 Aug 2019, 08:45
Su oponent rääkis liikuma hakkamisest, impulsist. Tundub, et sa ei ole tema poste lugenud vōi aru saanud.
Kui sa oma paadi purjedesse puhud, ei hakka paat liikuma. Nii lihtne see ongi. Suletud süsteem. Tema aga järjekindlalt raiub vastu, et hakkab liikuma. Tegelikult on see hea näide, et füüsika ei ole nii lihte midagi. Mina tunnistan ausalt, et mõne lihtsa asja saab keeruliseks ajada paari küsimusega. Netis sobramisega olen aga ennast järje peale aidanud. Kunn24 on küll palju valemeid pähe ajanud ja kukub kohe arvutama, aga teinekord on vaja lihtsat talupoja tarkust ja läbimõtlemist, et asi omale selgeks teha. Hea näide suletud süsteemist on rekkamees, kel kinnises furgoonis koorem kanu peal ja tahab üle silla sõita, aga silla kandevõime ei anna välja ja siis läheb kopsib haamriga vastu furgooni seinu, et kanad lendu tõuseksid ja siis kiiresti sõidab üle silla.
Ja veel, nagu ma varasemalt olen juba kirjutanud, siis järjekordselt leiab kinnitust tõsiasi, ei inimene nõustub teise inimesega vaid juhul, kui ta varasem sisemine veendumus sellega kokku läheb. Kui ei lähe, siis on suhteliselt lootusetu inimese veendumust muuta. Sellepärast on palju ka lapikmaalasi jms , kes midagi usuvad ja ükskõik kui palju tõestusmaterjali sa ka peale ei viskaks, ikkagi usuvad edasi. Mina aga , olles teadlik sellisest fenomenist, analüüsin alati ennast sellest seisukohast vaadatuna ja ei oma mingit kinnistunud maailmavaadet. Hea näide on näiteks see, et kuigi ma alguses peaaegu absoluutselt ei usaldanud komposiitarmatuuri, mõtlesin, et mis kuradi plastikust armatuur ja ignoreerisin sellekohaseid viiteid, siis nüüd aga hoopistükis muutsin oma meelt.
Seoses kõige sellega meenub mulle, kuidas ma suletud süsteemi võlud ja valudega lapsepõlves kokku puutusin, kui mänguautodega mängisin veel. Kes veel mäletab, siis omal ajal oli poisikestel populaarne väikeste magnetitega, jumal teab, kust need pärit olid, külmkapist vms, masinaid edasi ajada niimoodi, et ühe magneti panid plastiliiniga auto külge ja teisega siis lükkasid tagant masinat. Mina aga mõtlesin, et kui saaks nüüd mõlemad magnetid masin külge panna, siis hakkaks ehk masin liikuma. Ja nii ma siis üritasin magneteid plastiliiniga masina külge kleepida, aga millegipärast murdus magnet ikkagi küljest ära ja ma mõtlesin, et kui saaks teha tugevamad kinnituses, siis äkki oleks ok. Üritasin veel niidiga teist masinat, millel magnet küljes , esimesele järgi haakida jne , aga tagantjärgi on nüüd hea näha, miks need katsed ebaedukad olid.
Viimati muutis T25, 27 Aug 2019, 09:43, muudetud 1 kord kokku.

rst
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 130
Liitunud: 30 Okt 2013, 17:18
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas rst » 27 Aug 2019, 09:42

Miks on vaja komposiitarmatuurile 75mm kaitsekihti, kui antud materjal ei roosteta?

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 27 Aug 2019, 09:52

rst kirjutas:
27 Aug 2019, 09:42
Miks on vaja komposiitarmatuurile 75mm kaitsekihti, kui antud materjal ei roosteta?
Mul jäi ca 5 cm lõpuks kaitsekiht. Mu talupoja tarkus ütleb, et lisaks roostetamise kaitsele, on armatuuri kaitsekihi paksusel ka tugevuse mõttes kindlasti mingi roll mängida. Liiga õhukese kaitsekihi korral viskab äkitse betooni lahti armatuuri pealt, kui plaati mingi pinge tekkima peaks. Kindlasti on kuskil spets raamatus need asjad kõik läbi arvutatud sadade valemitega, kuid mind huvitab lõpptulemus, ehk siis mulle kui lõpptarbijale, kes valemeid ei tea ja arvutada ei oska, oleks vaja lihtsalt mingit tabelit, kust optimaalseid väärtusi kaitsekihi kohta lugeda. Seda aga meite maal ma ei ole kuskilt leidnud ja seetõttu pean välismaistes foorumites sobrama.

aero
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 794
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 36 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas aero » 27 Aug 2019, 12:29

T25 kirjutas:
27 Aug 2019, 09:16
aero kirjutas:
27 Aug 2019, 08:45
Su oponent rääkis liikuma hakkamisest, impulsist. Tundub, et sa ei ole tema poste lugenud vōi aru saanud.
Kui sa oma paadi purjedesse puhud, ei hakka paat liikuma. Nii lihtne see ongi. Suletud süsteem. Tema aga järjekindlalt raiub vastu, et hakkab liikuma.
Ära häma! Purjesse puhumisest räägid ainult sina. Tehnilise haridusega inimene viitas impulsi jäävuse seadusele ja soovitas kontrolliks lihtsat praktilist katset. Sa ei ole viitsinud katsetada, lihtsam on ju mingit udu ajada.

Autodega mängides lapsed ei tea energia jäävuse seadust suletud süsteemis ja nad ei peagi teadma. Piinlik on lugeda su demagoogiat ja hämamist täisealisena :(. 26 Aug 2019, 09:44 postis toodi sulle konkreetsed tingimused, mis on vajalikud selleks, et tekiks lennukit liigutav impulss. Füüsikasse süveneda sa ei soovi aga heietad purjedest, kanadest ja magnetitest. Tubli.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 27 Aug 2019, 13:14

aero kirjutas:
27 Aug 2019, 12:29
T25 kirjutas:
27 Aug 2019, 09:16
aero kirjutas:
27 Aug 2019, 08:45
Su oponent rääkis liikuma hakkamisest, impulsist. Tundub, et sa ei ole tema poste lugenud vōi aru saanud.
Kui sa oma paadi purjedesse puhud, ei hakka paat liikuma. Nii lihtne see ongi. Suletud süsteem. Tema aga järjekindlalt raiub vastu, et hakkab liikuma.
Ära häma! Purjesse puhumisest räägid ainult sina. Tehnilise haridusega inimene viitas impulsi jäävuse seadusele ja soovitas kontrolliks lihtsat praktilist katset. Sa ei ole viitsinud katsetada, lihtsam on ju mingit udu ajada.

Autodega mängides lapsed ei tea energia jäävuse seadust suletud süsteemis ja nad ei peagi teadma. Piinlik on lugeda su demagoogiat ja hämamist täisealisena :(. 26 Aug 2019, 09:44 postis toodi sulle konkreetsed tingimused, mis on vajalikud selleks, et tekiks lennukit liigutav impulss. Füüsikasse süveneda sa ei soovi aga heietad purjedest, kanadest ja magnetitest. Tubli.
No selge, sellest kommentaarist tuleb välja, et kunn24 ja aero on ühe ja sama tegelase alteregod. Tundub veel, et tegemist on trolliga, sest nii lihtsale asjale ei saa täie tõsidusega inimene ometi nii kaua aega vastu ajada. Minu poolt veel viimane, puust ja punaseks näide, miks ei hakka liikuma. Oletame , et oled kosmonaut ja oled sattunud skafandriga kosmoselaevast eemale ning reaktiivenergia varud on otsas, et ennast liigutada kosmoses. Kunn24 aga väidab, et kui skafandrisse puuksu lasta, siis on võimalik liikuda tagasi kosmoselaeva poole. Tegelikult on see suletud süsteem ja ei hakka liikuma. Ainus võimalus liikuda oleks mingit ülerõhu klappi avades skafandrist puuksu välja lastes. Selle näite leidsin eile reddits sobrades, kus naljamehed isegi arvutasid pikalt laialt ja teoretiseerisid, kui puuks põlema pista jne. Ma ei viitsi linki lisada, eks igaüks võib selle teema ise netis sobrades üles otsida. Mis siit aga välja joonistub, on see, et kui kunn24 tõesti täie tõsidusega oma jura ajab, siis siinkohal tuleks visata kivi koolisüsteemi kapsaaeda. Füüsika on liialt valemipõhine ja liiga palju arvutatakse. Hoopis olulisem oleks täielikult läbi arutada selle valemi toimimise näited looduses. Aga eks koolisüsteem ongi juba muutunud, ma räägin oma kogemustest siin, kus kaardikeppi vibutava mutikese jaoks oli näiteks ajaloo tunnis eriti oluline õpikuteks koos aastaarvudega pähe taguda ja see pärast talle ette vuristada. Palju mul täna neid aastaarve peas on? Mõned üksikud tähtsamad meenuvad, jüriöö ülestõus, liivi sõda jms , kuid tuhanded muud daatumid on igal juhul ununenud. Mingit arutelu polnud, oli kuiv faktide pähetagumine. See selleks, tänapäeval on netiühendus enamus inimestel olemas ja saavad seega paari klikiga info kätte. Kool polegi paljudele lastele enam sellepärast nii huvitav, et info on neil nutitelefonis juba olemas.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 944
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 28 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 27 Aug 2019, 13:23

T25-ga võibki jaurama jääda, mul pole suurt viitsimist.

Kuid ka paukpadrunitega mängida siiski ei soovita, selleks on hea video https://www.youtube.com/watch?v=BMnx0r78rfg..
Tegu on sisuliselt plahvatus- reaktiivmootoriga. Püstolil on gaasiimpulsist tagasilöök. Nüüd kinnita see oma lennuki külge ja lennuk paiguta 0-hõõrdega alusele. Kas lennuk hakkaks liikuma? Lisaküsimus juurde, kaua selline süsteem töötaks? Eeldame, et padruneid oleks lõpmatult.

Ja palun tee omale selgeks dünaamika ning staatika erisused. Samuti soojusmasina kasutegur ning tingimused, mil ta töötab.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Vasta