Ehitusfoorum

Seoses suht lähitulevikus jõustuvate nõuetega, et kõik uusehehitised peavad hirmus energiatõhusad olema, kas tavalist soojustamata palkmaja enam ehitada saabki? Või saab seda teha vaid suvila nime all?? Kas sel juhul seda alalise elukohana kasutada saabki?

Või on palkmaja võimalik vaid päikesepaneelidest katusega? Rehetare saab nii lausa energiapositiivseks ajada..

Teatud erandeid tehakse ka uue seadusega-palkmajad jäävad.

Mismoodi need erandid välja näevad ?

Külaline kirjutas: ↑11 Dets 2017, 19:39 Mismoodi need erandid välja näevad ?

Paned kivimajale ühe seina palgist

Kuulge, ma mõtlen ikka tõsiselt.
Täna-homme kasutusluba saavatel majadel pole see oluline aga alates 2020 (?) lihtsalt ei anta enam kasutusluba?
Või ei anta ka ehitusluba ?

kui ehitusluba on väljastatud enne selle seaduse jõustumist, siis pole probleemi, saad ikka oma kasutusloa kui ehitad projekti järgi. aga peale 2020 lihtsalt ei anta ehitusluba kui tahad näiteks c energiaklassi maja ehitada

Mulle kunagi mõned aastad tagasi väitis arhidekt, et juhul kui krundile/piirkonda ei lubata palkmaja ehitada siis nimetatakse ehitis projektis lihtsalt massiivpuidust ehitiseks ja läheb asi töösse. Sellisel juhul peaks olema ju võimalik ka tulevikus sarnase sõnademänguga asi läbi suruda?

pikk88 kirjutas: ↑13 Dets 2017, 09:08...juhul kui krundile/piirkonda ei lubata palkmaja ehitada siis nimetatakse ehitis projektis lihtsalt massiivpuidust ehitiseks

Minu teada on üldplaneeringutes need piirangud selle mõttega, et ei taheta tiheasustuses näha ümarpalk-hooneid nende talumaja-välisilme pärast (saan sellest täiesti aru). See peaks olema välisviimistluse piirang. Väljast laudisega vms viimistletud palkmaja peaks suvalises kohas ok olema.

aero kirjutas: ↑15 Dets 2017, 10:25

pikk88 kirjutas: ↑13 Dets 2017, 09:08...juhul kui krundile/piirkonda ei lubata palkmaja ehitada siis nimetatakse ehitis projektis lihtsalt massiivpuidust ehitiseks

Minu teada on üldplaneeringutes need piirangud selle mõttega, et ei taheta tiheasustuses näha ümarpalk-hooneid nende talumaja-välisilme pärast (saan sellest täiesti aru). See peaks olema välisviimistluse piirang. Väljast laudisega vms viimistletud palkmaja peaks suvalises kohas ok olema.

Mina olen ka sellest mõttest nii aru saanud, kuid põhjust hästi kohale ei jõua. Tartu linnas on vähemalt kaks suurt palkmaja tiheasustusalal, üks Ihastes, teine Aardla tänaval keset nõukaaegseid eramuid. Järelikult on ikkagi ehitada võimalik. Mis sellest, et ei lubata
Saan sellest nõudest aru, kui jutt käib mõnest uuselamurajoonist, kuid üleüldine ehituspiirang mulle kohale ei jõua.
Kui ümbruses on vanad talumajapidamised ristpalgist kõrvalhoonete ja saunadega ning siis selline eranditeta piirang, mida põhjendatakse linnalähedusega. Jääbki nagu mulje, et kellegi kusagil on midagi palkmajade vastu.

Sry. Teemaalgatajana pööraks ikka jutu energiatõhususe peale tagasi.
Kas ma pean siis siva projekti valmis tegema ja ehitusloa saama, ja pärast on aega 5 aastat seda C ? klassi maja ehitada? Ning kasutusluba antakse probleemideta?

Kui krundile on ette nähtud ehitada maja, saun ja abihoone, sis kas saunale ja abihoonele saab kasutusla juba enne, kui maja ise valmis?

Ehitusluba kehtib 5 aastat, kui oled juba ehituse alustamise teatise
Esitanud, ehk siis ametlikult ehitusega alustanud, siis piiranguid pole kaua sa ehitad, v.a. Erandjuhud, näiteks kui ehitad laenuga ning pank nõuab kindlaks ajaks kasutusluba

Palkmajal on oma imelikud koefitsient energiamärgise arvutamisel. Heade akende, ideaalse põranda, lae ja tehnosüsteemidega on igasugu jama paberil söödavaks muuta. Ahi majja ja paneelid katusele ning generaator tuult jahvatama. Ei usu mina, et lähiajal tuleb päev mil palkmaja poleks võimalik ehitada. Need erandid on ja ilmselt jäävad.

fgh kirjutas: ↑20 Dets 2017, 02:05 Ei usu mina, et lähiajal tuleb päev mil palkmaja poleks võimalik ehitada. Need erandid on ja ilmselt jäävad.

Sama siin. meie piirkonnas (skandinaavia) palkmaja oli, on ja jääb.

Halloo Eesti ei ole Skandinaavia, pole kunagi olnud ka.

Veelkord: "palkmaja piirangud" TIHEasustuses on vaid välimusele, sisu pole kunagi piiratud. Vaevalt unistab keegi veel praegu linna sisse pliiatspalkidest ja klassikalise ristnurgaga rehetare ehitamisest ... aga kui tõesti - unistagu edasi . Moodsam arhitektuur, põnevad lahendused frees/liimpalgiga, puhasnurgaga, ... miks ka mitte. Puhas põhjendamise küsimus.

Küsimus ikka energiatõhususes mitte välisilmes. Eks palkmaja on tänapäeva mõistes paras laut ja tuleks soojustada. Ilma soojustuseta on seina paksused ulmelised ja kõik muud sõlmed tuleb väga hästi lahendada.

Aga ehitada on endiselt võimalik ja ilmselt ka tulevikus.