Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Uudiseid läänerindelt.
Panin nädala alguses bullerjani tööle. Asi toimis, kuid ühe pisikese ahjutäie peale läks korstna pööranguosa koos kolmikuga kahtlaselt soojaks. Võrreldes horisontaalse toruga, kus sai vabalt ka ilma kindata kätt peal hoida(seda juba ruumis sees) läks väljas olev korstna alumine ots nii soojaks/kuumaks, et kindaga puudutada ikka sai, kuid kätt peale panna enam ei tahtnud. Oletasin siis, et põhjus poolpiduses bullerjani koldelaes. Sinna oli keegi "külasepp" keevitanud kahes kihis õhukese 1-2mm pleki mille esimene kiht oli juba läbi põlenud. Oletasin, et leek käis korstnasse ja põhjustas sellega kuumenemise.
Käisin otsisin EMEXist parajalt roostes 6+mm lehtmetalli tüki ning nägin ühe pika päeva põrguvaeva, et see sinna võimalikult hästi paika keevitada. Nii, et kusagile ühtegi vahet ei jääks, mille kaudu leek jälle korstnasse käia saaks.
Eile hommikul läksin käisin veel torujüri katlapoes ning ostsin endale termomeetri ,et paremini aimu saada mis termperatuurid korstnas liiguvad. Siis läksin objektile ning avastasin, et vahepeal on korsten hakanud tõmbamise asemel puhuma. Kuivõrd siit foorumist midagi analoogset kunagi lugema juhtunud siis oletasin, et ehk on lihtsalt külma õhu "kork" kusagil korstnas ees. Üritasin seda siis heaga ja halvaga eest ära saada. Proovisin kuumaõhupüssiga otse korstnasse lasta. Siis proovisin leeklambiga otse toapoolelt korstnasse lasta. Siis proovisin korstna põhjas olevast pooletollisest torust(mille kaudu kondents välja voolama peaks) otse sisse lasta ja seda toruotsa soojendada leeklambiga. Tolku ei midagi. Oletasin siis, et ehk on tuul kehva nurga alt ja liiga tugev, sest väljas lõõtsutas ikka päris mõnuga nende eksperimentide aeg. Jätsin asja niisama ja tegelesin terve päeva muude toimingutega. Õhtuks tuul rauges ja proovisin korra veel suitsu teha korsta toapoolses otsas. Ikka puhus sisse. Kui eelnevalt poleks korsten nii korralikult tõmbanud siis oleks hakanud klassikalisel viisil kahtlustama, et korsten sai kogemata tagurpidi üles pandud või on liiga peenike või liiga lühike. Eile õhtul värskendasin netis oma mälu ning nüüd oletan, et ehk on siis korsten ja korstent ümbritsev vill liiga märg? Korstnal mütsi peal ei olnud ja see paar päeva sadas ikka mõnuga, kui ma keevitustöödega tegelesin. Eile panin küll mütsi peale, et nüüd ei tohiks rohkem sisse sadada, kuid samas on kahtlane see, et terve suve vedeles korsten täiesti küllili asendis aiaääres ning sai vett ja vihma täie raha eest. Kui nüüd paar päeva püstises asendis niiviisi mõjusid siis on asi jama. Täna lähen panen suurema puhuri korstent kuivatama/soojendama, kui asi ise ööga mõistust pähe pole võtnud. Homme annan tulemustest teada.

[pikk88]

Katsetused said edukalt läbitud, kuid ega ma sellest eriti targemaks küll ei saanud. Kui tegudele jõudsin siis valitses väljas ilus ilm ning täielik tuulevaikus. Korsta sisemise otsa juurde suitsu puhudes siis puhus korsten küll veel kergelt sisse aga julgen oletada, et see oleks ka siis õigetpidi tööle hakanud, kui oleks kohe ahju tule alla teinud. Kindluse mõttes lasksin umbes 10 minutit korstna otsast puhuriga sooja õhku sisse ning asi töötas nagu kellavärk. Tagantjärele tundub kummaline see, et üleeile kui mitu tundi üritasin asja tööle saada, siis tundus mulle mitu korda, et korsten hakkas tõmbama. Väljas korstna otsast suitsu tuli. Aga kui tuppa tagasi ronisin siis mingit tõmmet ikkagi ei olnud.
Paigaldasin korstna kolmiku juurde ka termomeetri

Kui petška korralikult juba küdes ning kõik klapid lahti olid siis näitas termomeeter ligikaudu 250 kraadi. Paigaldasingi selle kõige kuumema koha peale. Ruumis sees olev soojustatud korstnaots, mis on bullerjanist umbes 50cm kaugusel, see oli terve päeva nii parajalt leige, et kätt saab seal rahulikult peal hoida.
Vaatasin, et 250 kraadi on natuke palju, mida korstnasse lasta? Vähemasti säärane mulje on mulle siit foorumist jäänud. Panin siis bullerjani ukse küljes oleva õhuklapi täiesti kinni ning ka selle siibri aseainet täitva klapi keerasin umbes veerandi jagu kokkupoole ning saavutasin termomeetri näiduks umbes 150-160 kraadi. Nagu ma aru olen saanud siis see peaks veel piisav temperatuur olema, et pigi ei hakkaks tekkima? Ja ka korstna elueale peaks see ilmselt parem töötemperatuur olema, kui 250 kraadi?
Eks täna katsed jätkuvad, täna vähemasti tuul kõvem ja ilm ka natukene kehvem, kui eile. Nii, et panen vaimu valmis selleks, et korsten ööga jälle streikima on hakanud

[Hiid]

lisaõhku ei saa kusagilt? Alt on ikka kinni?

[pikk88]

Alt on kinni. Korstna põhjas on vaid pooletolline toru mille kaudu tuleb välja kondentsvesi. Eile tekkis korstnal ka alguses raskusi töölehakkamisega, kuid kui paberi süütasin ning ukse kinni panin lasksin kompressoriga natuke õhku ukseklapist sisse. See näitas asjale suuna kätte ning asi töötas korralikult.
Kuni ühel hetkel keset päeva tuli keset päeva lääne poolt korralik purgaa mis alustuseks viis mu palgihunniku pealt paar aastat vana koormakatte minema ja peale seda hakkas ahi taas täiesti tühja koha pealt sisse ajama. Umbes kümmekond sekundit puhus suitsu sisse ning siis tõmbas jälle normaalselt. Seda juhtus umbes veerandtunnise tormihoo jooksul 2-3 korda. Ise jäin mõtlema, et kas seda anomaaliat võib põhjustada see, et hoone ise poolik. Putkal pole veel lage peal ning räästa alt puhub kõik ilusasti sisse?

[Urmas]

Korstent liiga madalaks ei teinud?

[rst]

Kas need minimaalsed nõuded on täidetud?

[pikk88]

Kas need minimaalsed nõuded on täidetud?

Räästa servast korstna otsani on umbes täpselt 160+cm. Seega peaks kõik nõuded täidetud olema? Katuse kaldenurk on 43 kraadi.
Täna õhtuks omadega nagu suitsusink
Hommikul hakkas asi tõmbama, käisin vahepeal tiiru poes ja kui tagasi jõudsin siis oli ruum tossu täis. Sain siis asja uuesti tööle ning paar tundi asi töötas tõrgeteta. Järsku tõusis suurem tuul ning hakkas uuesti sisse puhuma. Proovisin mitu korda veel kompressoriga ukseaugust kergemalt ja tugevamalt vastutuult teha, kuid siis sai kõrini ning viskasin põlevad tukid välja. Niimoodi seda asja küll paraku kasutada ei saa.

[Urmas]

Räästa servast korstna otsani on umbes täpselt 160+cm.

Aga katuse harjast? Kas siis ei hakka trikke tegema kui korstna ots harjast madalamal ja tuul hakkab kuidagi omatahtsi käima?

[-virks-]

Ruum võib tuulest tingituna olla alarõhuline ja imebki korstna kaudu juurde.

[pikk88]

Käisin ronisin korstna otsa ja mõõtsin pikkused-laiused kindluse mõttes üle.
Sellest oli vähemasti niipalju tolku, et märkasin seda, et korstna ülemine ots on pigine. Kahtlustasin tegelikult seda ise juba varem, sest kui tormituulega asja pahupidi tööle pani siis tegi pigiseks ka ahju ukse küljes oleva klapi sisekülje. Tegin mõõtmistulemustest ka nn skeemi kuhu said mõõdud peale märgitud.

Tegin pildi ka sellest suunast, kuspoolt tuul puhkus mis neid anomaaliaid põhjustas.

Kui vaadata pikku hoone tagumist seina siis naabri laut on küll 4-5m tagapool, kuid korsten on ligi 10 meetrit lauda otsaseinast eemal. Seega ei tohiks see kõrvalhoone ju asja mõjutada?

Ülejäänud päeva, mis pildistamisest üle jäi, tegelesin laetalade alla ristipidi jooksva lisatala paigaldamise ja ehitamisega. See toetub otsaseintele ning keskkohast ka vaheseinale. Tala on tehtud kahest 5x20 prussist, millele on PVAga peale liimitud 22mm niiskuskindel vineer. Prussid on omavahel veel 10mm poltidega iga 50cm tagant seotud. Põhikoormuse võtabki endale vineer. Prussid on seal vineeri toetamiseks.

Pilt on tehtud vaheseina seest mis oli esialgu plaanis tähes mahus välja ehitada ning ka uks vahele panna ruumidele. Praegu enam sellest niiväga kindel pole. Ühes seina otsas on ahi, teises uks. Siis võib juba ukse ka vahelt ära jätta. On mugavam liikuda ja muidu ei teeks seda seina sinna ilmselt üldse, aga siis jääks keset ruumi lihtsalt napakas post seda lisatala toetama. Samas oleks muidugi hea soovijatele postitantsu eksameid tegema hakata.

[Urmas]

Samas oleks muidugi hea soovijatele postitantsu eksameid tegema hakata.

Neljakandilise posti küljes? Osad trikitajad tahavad posti küljes liugu ka lasta.

[pikk88]

Joonis pole mõõtkavas mitte. Sellepärast said ka need mõõdud sinna märgitud. Eile jõudsin oma asjaajamistega lõpuks nii kaugele, et sain korstna ühe meetri jagu pikemaks/kõrgemaks tehtud. Proovida enam ei jõudnud, sest õhtu oli tegutsemise käigus kätte jõudnud, kuid tõmme minu meelest paranes küll. Nüüd siis räästa servast korstna tipuni 290 sentimeetrit.
Nüüd veel üks küsimus millele ehk kogenenumad oskavad vastata. Korstna tipuosast see kolm meetrit on igatepidi kinnitamata ja seisab seal vaid omaenese tahtejõu abil. Kas peaks ka korstna tipust mingisugused kinnitused vedama räästasse? See pole nagu probleem, kuid siis saab korstna kinnitatud pikku hoonet. Hoonega ristipidi jääks korsten ikkagi kinnitamata. Samas väitis üks vanamees, et temal olevat seisnud 7,5m kõrge raudtorust korsten, vist oli 200mm läbimõõtu, ilma ühegi toeta ligi kaks kuud aianurgas püsti, sest korstna pind on ju nii sile ja tuuletakistus üliväike, et pole mõtet sellel lisakinnitusel.
P.S. Urmas, kas sa siis ei tea, et posti siledus ning ümarus näitavad eksamineerija proffessionaalsust ning klientuuri arvu

[Walterscheid]

See pinnasiledus ei loe, suured korstnad hakkavad võnkuma tuule käes, tekib resonats tuule kiiruste erinevuse pärast korstna pinnal, selle pärast on neil spiraalid peale keevitatud, see tasakaalustab.

[pikk88]

Nüüd saanud paar päeva katsetada ja tundub, et nüüd asi korstnaga korras. Tagantjärele kummaline mõelda, kuidas vaatad teisi korstnaid ja näed, et kõigil kõrgus laias laastus katuseharjani. Olenemata sellest korstna asukohast. Kas siis räästas või keset katust või harja peal, kuid kui endale tegema hakkad siis millegipärast suudad ikkagi valest otsast pihta hakata ja alustuseks asja liiga lühikese teha. Leidsin kuurialt ka trossijuppe ning kinnitasin korstna kindlusemõttes kahelepoole räästasse.
Nädala alguses leidsin netist kuulutuse, kus müüdi LED lampe. Väidetavalt 40w, 4000K, 3000 lumenit, ip44, 120cm pikad lihtsad laelambid. Maksid tervelt 6,5 euri tükk. Võtsin ja ostsin endale 12 tükki ära. Proovisin ühte ka vooluvõrku. Paistis silmale sobivat ning valgust tuli ka esialgu piisavalt. Nüüd peaks lambimajandusega asi ühelpoole olema. Eks saab näha, kaua need siis reaalses elus vastu peavad. Pärit olevat kaugelt Poolast ning ilmselgelt mingi odavama otsa kraam. Eks tulevikus saab vajadusel midagi kvaliteetsemat asemele kruvida. Praegu vaja veel lagi lõpuni ära soojustada ning siis saab seintega jätkata ja hakata lakke OSB-d paigaldama.

[Urmas]

Nädala alguses leidsin netist kuulutuse, kus müüdi LED lampe. Väidetavalt 40w, 4000K, 3000 lumenit, ip44, 120cm pikad lihtsad laelambid. Maksid tervelt 6,5 euri tükk. Võtsin ja ostsin endale 12 tükki ära. Proovisin ühte ka vooluvõrku. Paistis silmale sobivat ning valgust tuli ka esialgu piisavalt.

Khm, viidet saaks.

[pikk88]

Ma ei tea, kas otselinki siia kannatab panna, kuid kui lõustaraamatu otsingusse sisestada "Garaazikaubad" siis sellenimelise müüja käest peaks vastuse saama.

[Hiid]

seda mõtled? https://www.facebook.com/garaazikaubad

[Urmas]

seda mõtled? https://www.facebook.com/garaazikaubad

Tänan, vist seesama jah.

[pikk88]

Seesama jah. Nagu näha siis saab siia ikkagi otselinki ka postitada.

[pikk88]

Kolm päeva tagasi objektil kohvi joomise käigus pidasin plaani kuhu krundinurka oma elumaja siis ikkagi paigaldada. Tekkis geniaalne äriidee. Kuna katusekive on üle täiesti piisavas koguses siis võimalik elumaja ehitada abihoone otsa kõik ühe pika rehetarena. Praegu hoone seina ja kaevu vahel vaba maad umbes 15-20 meetrit. Sellest peaks jaguma rohkem kui küllalt. Hoone kõrgus 3+ meetrit ja teoreetiliselt võimalik vajadusel ka katusealune välja ehitada. Ainus mõõt, mis võiks natuke pikem olla, on hoone laius. See on praegusel kõrvalhoonel 6 meetrit. Kui nüüd eluhoone osal teha seinad paksemad, 5x20 prussist ja panna ka paksem tuuletõke, et see osa paremini sooja peaks siis tuleks hoone siseosa laius umbes 5,5 meetrit, kuid ka see pole mingi ületamatult väikene mõõt. Kannataks elada küll. Päris mitu inimest on selle mõtte juba heaks kiitnud, sest osa vundamendist ja ka üks välissein oleksid majale olemas Mida päev edasi seda rohkem hakkab ka endale see mõte meeldima, sest see krundinurk on ehitamiseks mulle endale juba algusest peale kõige rohkem sobinud . Kõige suurem miinus selle plaani juures oleks see, et kasutamata jääksid majaehituseks varutud palgid. Igaljuhul on mille üle nüüd plaani pidada.

[T25]

Mina teeks elumaja eraldi. Garaazid, töökojad oleks mõistlik elumajast eraldi hoida. Ühest sädemest võib kogu kupatus maha põleda.

[pikk88]

Selle vastu aitab päris hästi see, et tuleb hoiduda selle ühe sädeme tekitamisest. Oled ka jälginud millest need süütavad sädemed tavaliselt tekivad? Ma just otseselt arvet pole pidanud, kuid esirinnas on päris kindlasti ajast ja arust elektrisüsteemid ning hooldamata küte/korstnad. Sealt edasi tulevad riburada pidi kõik muud hädad nagu pime juhus ja kehv tähtedeseis koos isesüttivate õliste kaltsudega. Ja neid esmaseid ohuallikaid on ju vägagi lihtne vältida.

[Urmas]

... siis tuleks hoone siseosa laius umbes 5,5 meetrit, kuid ka see pole mingi ületamatult väikene mõõt. Kannataks elada küll. ...

Ületamatult väike ei ole, aga tubade-köögi planeeringule tekitab parasjagu peavalu. Kahtlustan, et võivad tekkida läbikäidavad toad, mis on üks lollimaid variante. Elada ehk kannatab küll, aga mis elu see on.

Päris mitu inimest on selle mõtte juba heaks kiitnud, sest osa vundamendist ja ka üks välissein oleksid majale olemas ...

Need päris mitu inimest võivad sinu idee heaks kiita seni kui ise pole sarnase probleemi(ideaalse planeeringu) ees ega pea ise seal hakkama elama.
Minu jaoks jääks 5,5m kindlasti väheks, aga see on minu jaoks. Teistel võivad olla teised nõudmised.
Meil tekkis kahe korteri kokkuehitamise käigus 17m2 köök, kus on 2,1m pikkune söögilaud, mille taha mahub niisama istuma kuus inimest. Paljud tulevad külla ja imestavad, et nii suur köök. Väike on, väike. Direktor kurdab seda ja eks ise kah näen, et võiks suurem olla.

[pikk88]

Sellega olen üsnagi nõus, et 5,5 on natuke kitsavõitu. Vana maja taastamisel elaks selle vabalt üle, kuid uue ehitamisel võiks siis juba natuke laiem olla. On küll ju võimalus ehitada ühte majaotsa köök koos elutoaga ning teise majaotsa magamistoad. Keskele jääks siis sissepääsuosa koos peldikute ja pesulatega. Hetkel oleks nagu plaan teha kolm tuba ja köök. Aga ideepoolest võimalik ju vajadusel võimalik elutoast viia trepp teisele korrusele ning sinna ka 1-2 tuba tekitada.
Aga võimalusi on ju veel. Üks oleks ju katust natuke ümber ehitada
Teha katusest väikese astmega mansardkatus. Valmisehitatud osale tekkiks tänu sellele laiem räästas või tekkiks isegi päris arvestatav räästaalune ning majaosa saaks üks või kaks meetrit laiemaks teha. Selleks peaks (puusalt pakkudes) alumised viis kivirida ümber laduma mis poleks kuigi raske töö. Teine võimalus oleks muidugi majaosa nihkesse ehitada. Tuua see 2-3 meetrit ettepoole ning siis ei jääks see nii kõvasti silma karjuma, et hoonete laiused erinevad. Ehitaks need kokku vaid ühte nurka pidi. Kuid siis muutuks ilmselt katuse kaldenurk ja vot seda ei kujuta küll nüüd hoobilt ette kuipalju see silma riivama jääks. Ilmselt rohkem, kui esimene võimalus, kus katuse kaldenurk jääks samaks, kuid muutuks hoone laius. Kogu selle variandi miinuseks jääks hoone keskele tekkiv aste. Parim variant oleks üks pikk sirge hoone ilma laiuse ja kõrguse muutusteta.

[T25]

Hulka lihtsam on uus maja nullist teha. Selles mõttes ma ei saa aru pika rehetare ihalusest. Mida see sulle annab. Kaks eraldi hoonet on minu arvates ka silmale parem vaadata. Mina laidan maha su idee, igasugu astmed,laiendused jms vana hoone otsa on tülikas teha ja ei jää ilus vaadata. Maja eraldi ja kõrvalhoone eraldi on minu arvates parim variant.