Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Urmas]

Tänapäeval on telekad nii õhukesed ja odavad, et neid võib igas toas vaadata ja selleks pole eraldi suurt tuba (sakstekanbrit) vaja teha.
Mul näiteks polegi "suurt tuba", on "suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks).
(Mul oli ühes majas diskosaal ca50m2, suurtuba 40m2 ja köök 36m2 ja iga üritus kogunes rahvas lõpuks kööki ning siis mõtlesin, et miks neid suuri "sakstekambreid" mulle tühjalt seisma on vaja, et mugavam on kohe "suur köök" teha ja ruumid sihtotstarbeliselt nimetada.)
Omaette saab telekat vaadata ka garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt.

Ega suurt elutuba ainult teleka vaatamiseks pole vaja. Meil on suures toas peale suure teleka veel kaks suhteliselt suurt linnupuuri ja akvaarium(240l).
Kui uhkustamiseks läks, siis meil on 5 telekat, igas toas üks ja köögis ja enamuse aega veedan kolmes kohas- köögis, magamistoas ja keldris(suvel garaažis).
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

[ping]

...
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

Või suuremgi nagu vanasti talumajas, kus kõik tegevus toimus köögis ja tagumine "puhaskamber" kuhu tavaliselt võõraid ei kutsutud, tuli moodi siis kui tõusikud hakkasid mõisasaksu järgi alpima.
Stalini aegse ideoloogia järgi polnud töörahval ühiskorteris kööki üldsegi vaja, sest tööline sõi tööjuures töölissööklas aga Hrjušovi aeg juba lubas pisikese köögi nimelise kambri sakusmendi lõikamiseks.

[pikk88]

Kui köök ja elutuba oleksid koos siis jääks vähemaks neid kordasid, kui saad oma ahtri teleka ette parkida ja köögist tuleb röögatus, et tule korraks siia. Üldjuhul on nii, et kuigi neil on sama pikk maa köögist elutoani siis targem annab järele ja kohale jõudes selgub, et taheti sulle lihtsalt aknast mõnda linnukest näidata. Mul on lähikontaktne piisavalt hästi välja õppinud, et tühja kolinat ei tekita veel ja kui tulevikus seda juhtuma peaks siis mina, kui lähikontaktse lähikontaktne olen sunnitud selle niikuinii ära kannatama Kui käib koos sõbrannadega köögis mutrijutu ajamine siis alati on võimalik nad ju ka kuhugile teise ruumi küüditada ning ise rahulikult jalgpalli edasi vaadata. Pealegi käib jutt eramajast ning alati on võimalik kodukino hääl kõvemaks keerata, et seda sädinat summutada. Pole seda häda, et naabrimees vastu seina kolkima hakkab nagu korteris
See iidne tava, et sättida hoonet ilmakaarte järgi on jutu järgi üks asi, kuid kui nüüd hakkasin tagantjärele meenutama siis reaalsus on tihtipeale midagi muud. Mul isal on ostetud Noarootsi vana rehetare, mille esikülg on põhjapoole. Hoone ise ida-lääne suunaline.Elamistuba ja köögiosa on läänepoolses otsas.
Maja, millel omal ajal lasksin kätte ära mädaneda, oli paigutatud sissepääsuga läänesuunas. Köök oli sellel põhjas ja elutuba lõunas. Kambrite/tubade osa jäi siis keset hoonet.
Naabritädi maja on 1928a ehitatud mul vanavanaisa poolt sissepääsuga põhja. Läänesuunas on omal ajal olnud küll ilus veranda, kuid seda pole juba mu ema jutu järgi krt teab kaua aega kasutatud millekski muuks kui kolilaoks. Köök oli sellel hoonel kirdenurgas ja elutuba köögi kõrval loodenurgas. Magamistoad on akendega minu krundi suunas, ehk siis lõunapoolel.
Sõbral elamine Võrumaal kus olen päris mitu aastat abis käinud. Tema hoonel ka fassaad põhjaküljes ning mu meelest see üsna tüütu. Astud enam-vähem ükskõik mis aastaajal ja kellaajal uksest välja ning päikese nägemiseks pead päris jupp maad maha jalutama.
Ise oma peaga oleks teinud hoone faasaadiga lõunasse. Elutoa idasuunda ning sakstekambrid läände, kuid praeguse krundi puhul jääb see versioon teostamata.
Kui homme peaks ehitama hakkama siis praeguse seisu järgi teeks sissepääsu idakülge. Elutoa(ükskõik kas köögiga või ilma) teeks lõunasse ning kaks magamistuba põhjasuunda. Või teeks magamistoad üldse teisele korrusele. Aga neid asju aega veel vaadata küllalt, sest varsti on suvi tulekul ning siis ka selgemini näha, kuna ja kuidas päike täpsemalt käitub kui suur suvi käes. Kus nurgast täpsemalt tõuseb. Kaua millegi peale paistab ning millisesse serva loojub. Sellepärast väga säärastele asjadele veel ei keskendu.
Pigem lähtuks praegu sellest loogikast, et parem vaade on lõuna ja ida suunas. Põhjaküljes on kurja põhjanõia asula ja idapoole jääb linn. Parim vaade on läände ja lõunasse. Selle järgi oleks parim versioon ehitada maja idaserva, et ei varjaks hoovi pealt ära vaadet kuid nagu juba mainitud sai siis selle segab ära ka naabritädi õhuliin. Selle ümberliigutamise kohta uurisin kunagi Empowerist, kui nad mu liitumisega tegelesid. Öeldi, et ainus võimalus oleks see, kui naaber ise endale maakaabli paigaldaks. See versioon ei tuleks isegi mitte arutlusele, kui mina ise seda uurima läheks. Ennemini oleks ta nõus küünlavalgel istuma.

[pikk88]

Tänapäeval on telekad nii õhukesed ja odavad, et neid võib igas toas vaadata ja selleks pole eraldi suurt tuba (sakstekanbrit) vaja teha.
Mul näiteks polegi "suurt tuba", on "suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks).
(Mul oli ühes majas diskosaal ca50m2, suurtuba 40m2 ja köök 36m2 ja iga üritus kogunes rahvas lõpuks kööki ning siis mõtlesin, et miks neid suuri "sakstekambreid" mulle tühjalt seisma on vaja, et mugavam on kohe "suur köök" teha ja ruumid sihtotstarbeliselt nimetada.)
Omaette saab telekat vaadata ka garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt.

Ega suurt elutuba ainult teleka vaatamiseks pole vaja. Meil on suures toas peale suure teleka veel kaks suhteliselt suurt linnupuuri ja akvaarium(240l).
Kui uhkustamiseks läks, siis meil on 5 telekat, igas toas üks ja köögis ja enamuse aega veedan kolmes kohas- köögis, magamistoas ja keldris(suvel garaažis).
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

Elukorralduse vahe ja väljakujunenud harjumused panevad päris kõvasti juba asjad paika. Meil köök ongi pigem see koht, kus käikse vaid tankimas. Mokalaat ja põhiline elutegevus toimuvad elutoas.

[Küülaline]

"suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks) ... garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt

Igas toas peaks ikka vähemalt 2 väikest 65" ekraani olema, WC-s piisab küll ühest.

[ping]

...
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

Elukorralduse vahe ja väljakujunenud harjumused panevad päris kõvasti juba asjad paika. Meil köök ongi pigem see koht, kus käikse vaid tankimas. Mokalaat ja põhiline elutegevus toimuvad elutoas.

Kui köök on väike, siis tulebki kohvikannu ja külmikuvahet joosta teise ruumi, aga kui köök on nii suur et sinna mahuvad nii diivan kui telekas, siis pole enam tahtmist joosta.

Inimese harjumused tulenevadki hetke võimalustest ja alati püütakse elu võimalikult mugavamaks teha.
Kui omal oli "tavaline" köök, siis tuli ka koguaeg asju ja ennast edasitagasi vedada.

[pikk88]

Kui köök on nii suur, et sinna mahub diivan ja telekas siis on see juba elutuba mille nurgas on pliit koos külmkapiga

[ping]

Kui köök on nii suur, et sinna mahub diivan ja telekas siis on see juba elutuba mille nurgas on pliit koos külmkapiga

Kah õige, aga mitte ainult. Kõik sõltub sõnade tähenduse lahtimõtestamisest.
Minu uurimuse lühivaade:

Kamber (köök) oli Eesti talumaja suur soe elutuba kus oli suur laud mille taga söödi ja tehti peenemaid toiminguid, oli perenaise ketrusvokk ja peremehe puutööpink ja laste koikud/mängumaa ning ka pliit kütmiseks ja toidutegemiseks. Ehk kus pere veetis talvel enamuse ajast ja tegeles ühiselt. Toidutagavara hoiti sahvris ja aidas. Eraldi olid loomasöögiköök ja suveköök jne.

"Mõisa köök" oli ruum kus teenijad tegelesid toiduvalmistamisega ja kust teenijad tõid härraste ruumidesse valmis toidu (vaata ka ETVlt dokfilm "Inglise köögi ajalugu" ja mõisaarhitektuuri).
Ka eelmise vabariigi aegses korralikus uhkes eramus (meil, venes, euroopas) oli köögi kõrval teenija elutuba ning teenija tõi söögi eraldi kasutatavasse söögituppa kuhu pererahvas muul ajal ei läinud.

Mõiste "kööktuba" tekkis tööstuse arenguga kui hakati ehitama tööliste üürimaju, pisikeste "söögivalmistamise võimalusega" ühetoaliste korteritega, kus ööbisid mujalt tulnud töölised ja mis ei olnud ettenähtud pikemaks pereeluks (kuigi elati neis ka pikemalt).
Tasub võrrelda linnade tööliselamute ja kõrgema sokliga "Inseseri elamute" ruumijaotust, kus viimastes olid suuremad korterid, kõrgemad laed ja teenijatoad köögi kõrval.

Teleka/filmide vaatamiseks ehitab jõukas tänapäeval eraldi ruumi, sobivate akustiliste mõõtmetega (seisulainete vältimiseks näit. 2,5x3,3x4,5m) ja seda ei saaks nimetada "suureks toaks".
Eramusse ebaotstarbeka pinnakasutusega "kööktoa" planeerimine on küsitava ruumiplaneeringu tulemus.

Kui pereliikme hobi on kapsa-, seene- või süldikeetmine, siis peaks "kööki" võtma kui hobiruumi ja lähenema teemale vajaduspõhiselt. (võrdluseks: suveköök, suitsuahi, jne.)

Ehk nimi tuba ei riku, kui kõik algselt planeeritud tegevused ja asjad sellesse tuppa äramahuvad.

[pikk88]

Vot sahver on üks säärane ruum mis on tänaseks päevaks paljude jaoks oma funktsiooni kaotanud, kuid tean vägagi palju vanema generatsiooni inimesi kes seda ruumi taga nutavad. Tõtt öelda häirib ka ennast omajagu see, kui pool kööki on purke ja pudeleid täis. Alternatiiv on muidugi neid ka keldris hoida, kuid kui mõlemad ruumid elamisest puuduvad siis polegi seda väärtktraami kusagil hoiustada. Kuigi tänapäeva igatepidi soojustatud eluruumides on jahedama sahvri jaoks koha leidmine vist suht keeruline? Pole selle küsimusega muidugi väga ka pead vaevanud. On vaid kõrvu kostnud ja mäletan ka ise lapsepõlvest, et oli kord säärane ruum praktiliselt igas elamises.
Ping kas sa saad siia lingi postitada sellest ETV dokfilmist? Esimese hooga ise seda leida ei suutnud...

[ping]

Selles filmis jutustava tädi Inglise dokumentaalseriaal, mis jooksis ETVs ja ETV2s.
Ise ka hetkel ei leia, vast on näitamise aeg läbi.
(Subtiitrid saab ka sisselülitada.)
https://www.youtube.com/watch?v=yrn42rv ... DaisyMason

https://www.google.com/search?newwindow ... 93&bih=526

https://www.youtube.com/playlist?list=P ... 8V5uFbbHRU

[ping]

Vot sahver on üks säärane ruum mis on tänaseks päevaks paljude jaoks oma funktsiooni kaotanud, kuid tean vägagi palju vanema generatsiooni inimesi kes seda ruumi taga nutavad. Tõtt öelda häirib ka ennast omajagu see, kui pool kööki on purke ja pudeleid täis. Alternatiiv on muidugi neid ka keldris hoida, kuid kui mõlemad ruumid elamisest puuduvad siis polegi seda väärtktraami kusagil hoiustada. Kuigi tänapäeva igatepidi soojustatud eluruumides on jahedama sahvri jaoks koha leidmine vist suht keeruline? Pole selle küsimusega muidugi väga ka pead vaevanud. On vaid kõrvu kostnud ja mäletan ka ise lapsepõlvest, et oli kord säärane ruum praktiliselt igas elamises.
Ping kas sa saad siia lingi postitada sellest ETV dokfilmist? Esimese hooga ise seda leida ei suutnud...

Tänapäeval arvatavasti enamus ei teagi, et kuidas sahvreid ehitati, et suvel oleks jahe ja talvel ei läheks temperatuur alla nulli.
Talu "Sahver" pole mitte lihtsalt üks kamorka, vaid spetsiaalselt ehitatud temperatuurikontrolliga ruum.

[aero]

Tänapäeval arvatavasti enamus ei teagi, et kuidas sahvreid ehitati, et suvel oleks jahe ja talvel ei läheks temperatuur alla nulli.
Talu "Sahver" pole mitte lihtsalt üks kamorka, vaid spetsiaalselt ehitatud temperatuurikontrolliga ruum.

Üks variant on näha projektis ette majaga integreeritud, soojustatud garaaž/töötuba, pääsuga nt esikust v tuulekojast ja jätta see kütteta. Mul on garaažis tõstukse lähedal praegu ~ +10°, siseseina lähedal ~ +15°. Suvise jaheduse peaks saavutama nt pannes garaaži betoonpõranda alla vähem termoisolatsiooni. Ilmakaari ka jälgida muidugi.

[pikk88]

Sai jällegi veedetud üks igatepidi aktiivne nädalalõpp. Üleeile käisin taas imetlemas ühte palkmaja mis otsib uut omanikku. Sedakorda Valgamaal. Ja järjekordselt jõudsin järeldusele, et ilmselt lõppeb minu majaehitus karkassmajaga. Üksinda või isegi kahekesi selle lammutusprotsessi ettevõtmine oleks ikka liig. Kunagi kümmekond aastat tagasi sai suure hurraaga mõeldud, et mis see siis ära pole. Teeme ära ja on tehtud, materjal ju tasuta käes. Kuid kui nüüd võrrelda palju kulutaks selle maja lammutuse ning transpordi peale siis tõenäoliselt saaks karkassi ehituseks vaja mineva materjali kätte sama hinnaga, kuid hulga väiksema vaevaga.
Üks udune pilt kah vaatamisväärsusest


Lisaks sellele sai käiku lastud nii hoone maakaabel kui ka jaotuskilp. Ootasin soojemat ilma, et välikilbis kaabel ära ühendada ning muud sellejaoks vajalikud muudatused ära teha. Eile see siis juhtus.
Hoones asuv jaotuskilp

Kuivõrd kogu ettevõtmine möödus valutult ning peaaegu probleemideta siis hakkasin kohe ka seda ussipesa likvideerima millega siiamaani energia hoonesse sai toimetatud.

See enam nii valutult ei läinud, sest pikendusjuhtme ots oli ühendatud harukarpi, et saaks laevalgustust kasutada. Hakkasin seda harukarpi siis ka hoone vooluvõrku ühendama ning loomulikult unustasin eelnevalt pikenduse välja tõmbamata. Selle tulemusena sai natuke akusid laetud kuid asja plusspoolena peaks kevadväsimuse probleem selleks hooajaks lahendatud olema.