Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Palkmajade teema
pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Paistab, et sellel aastal jääb talv vahele ning kohe peale sügist tuleb kevad. Seepärast pean tasapisi juba katuseehituse plaani. Katuseks tuleb põhimõtteliselt est-stein elegant plus katusekivi (vanem väljalase sellest mudelist. Praeguseks tootmisest juba maas.) Sarikad mõtlesin teha 5x15 prussidest, laetalad 5x20 prussidest. Hoone välimine laius on 6 meetrit ja kuna tahaks pööningut ka laoruumina kasutada siis mõtlesin piki hoonet ka ühe ematala laetalade alla paigaldada.
Katusekalle peaks tulema 45 kraadi ja hetkel on veel lahtiseid otsasid küllaga...
Esiteks räästa laius. Selle tahaks teha nii laia kui võimalik. See sõltub alustuseks sellest kui palju reaalselt kive jagub ning teiseks piirajaks on garaaziukse kõrgus. Ukse kõrguse tahaks teha 270cm. Siis jääb uksepealse silde kõrguseks vaid 30cm ülemise sidusprussini, mille peale hakkavad toetuma sarikad ja see piirab räästa laiust...
Teiseks mõttekohaks on nii roovi paksus, kui ka kinnitusvahendi pikkus. Aluskatet panna ei plaani, sest katuse kalle tuleb korralik ja pööning jääb igatepidi tuulduvaks. Kui nüüd sarika sammuks planeerida 60cm ja roovitus teha 5x5 reikadest, siis üldjuhul soovitatakse roov kinnitada 4x120 naeltega. Samas on küllalt ka neid inimesi, kes väidavad, et piisab ka 4x90 naeltest. Olen ka ise korduvalt näinud, kuidas plekk-katuse panekul kasutatakse Paslode'i naelapüssi ja need ju pikemaid naelu lasta ei võimalda? Lisaks pidi naelapüssi nael ka paremini sees püsima, kui käsitsi löödud nael, sest sellel on krassid sees aga tavaline nael on sile.
Viimasena liigub mõte juba ka lae soojustamise ümber. Lagi peaks tulema altpoolt ülespoole 8mm OSB, tolline laud 40cm sammuga ja soojustus talade vahele 20cm. Kõige ohutum oleks kasutada tavalist villa. Puistevilla paigaldada ei taha. Soovitatud on ka kergkruusa. See olevat samuti hea tulekindel materjal. Samuti ei roni sinna sisse igasugused närilised pesa tegema. Aga kergkruusa soojusjuhtivus on ligi kolm korda kehvem, kui villal. Ning lagi peaks olema ju korralikult soojustatud...
Torutööd Tartus 56 932 898

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 623
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 33 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

pikk88 kirjutas:
12 Jaan 2020, 10:43
Paistab, et ...
Aluskatet panna ei plaani, sest katuse kalle tuleb korralik ja pööning jääb igatepidi tuulduvaks. ...
Pane kohe aluskate paika, sest hiljem pööningul kaussidega/kiledega sahmerdamine on päris tüütu.
See mõnikümmend kokkuhoitud raha pole sääst, vaid koonerdamine tuleviku arvelt.
:hello:

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6872
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 222 korda
On tänatud: 226 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

pikk88 kirjutas:
12 Jaan 2020, 10:43
Sarikad mõtlesin teha 5x15 prussidest, laetalad 5x20 prussidest. Hoone välimine laius on 6 meetrit ja kuna tahaks pööningut ka laoruumina kasutada siis mõtlesin piki hoonet ka ühe ematala laetalade alla paigaldada.
https://www.youtube.com/watch?v=0Y6n6kf7vdY
Lihtsalt ajaviiteks või nii. ;)
pikk88 kirjutas:
12 Jaan 2020, 10:43
Viimasena liigub mõte juba ka lae soojustamise ümber. Lagi peaks tulema altpoolt ülespoole 8mm OSB, tolline laud 40cm sammuga ja soojustus talade vahele 20cm. Kõige ohutum oleks kasutada tavalist villa. Puistevilla paigaldada ei taha. Soovitatud on ka kergkruusa. See olevat samuti hea tulekindel materjal. Samuti ei roni sinna sisse igasugused närilised pesa tegema. Aga kergkruusa soojusjuhtivus on ligi kolm korda kehvem, kui villal. Ning lagi peaks olema ju korralikult soojustatud...
Mis vahet on seal tulekindluse seisukohalt kas kergkruus, kivi või klaasvill vahelae peal? Kas ükski neist kustutab maja ära?

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Asi polegi kokku hoitud paarikümnes euros vaid pigem selles, et hetkel ei näe sellel aluskattel mingit mõtet(võimalik, et kogenematusest? Ja alati on võimalus, et mõtlen veel ümber) Ega see katus ju ladinal vett läbi laskma ei hakka. Tuttaval on täpselt samasugusest kivist tehtud väiksema kaldega täiskelp katus. Toiminud ilma igasuguse aluskatteta juba 20+ aastat. Teine tuttav paigaldab enda majale praegu kivikatust. Samuti ilma aluskatteta. Küll aga tekitab ehitamise käigus tulevaste põlvede elu lihtsustamiseks kohe võimaluse ühel ilusal päeval sarikate vahele tuuletõkke paigaldamiseks. Endal on olnud õuepeal kaks eestiaegse betoonkiviga kõrvalhoone katust ning kumbki pole tilkagi vett läbi lasknud. Nii, et milleks?

Rokika postitatud ajaviide on igati mõnus ajaviide. Ja kindlasti leiab sealt ka midagi õppida. Seda on alati mõnus vaadata, kuidas inimesed tööd teevad. Eriti veel siis kui nad teavad mida ja kuidas teha.
Tulekindlust ma taga ei ajagi. Pigem panustan sellele, et tulekahju kunagi üldse ei tekiks. Ja seda loomulikult, et üks pole teisest parem. Lihtsalt väike sõnastusprobleem :)
Torutööd Tartus 56 932 898

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 623
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 33 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

pikk88 kirjutas:
13 Jaan 2020, 08:33
Asi polegi kokku hoitud paarikümnes euros vaid pigem selles, et hetkel ei näe sellel aluskattel mingit mõtet(võimalik, et kogenematusest? ...
Katusekivi ei loeta ehitustehniliselt "katuse vett pidavaks kihiks".
Katusekivi peab kaitsma aluskatet (vett pidavat kihti) looduse kahjuliku mõjutuse (päike, lumi, rahe) eest.

Ehk kui katusel mõraneb näiteks 20 kivi, siis saab nõuda katusemüüjalt ainult kivide vahetust, mitte läbi sadanud vee poolt tekitatud kahjude hüvitamist. Ka kindlustus ei hüvita veekahjusid, kui on ehitatud mitte tootja poolt ettenähtud juhendeid järgides.
:hello:

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Sattusin katusekivide paigaldusjuhendeid sirvima ja lugesin välja, et alla 20 kraadise katuse puhul on aluskate kohustuslik. Kui katus on järsema kaldenurgaga siis on see oma vaba valik. Hoone jälgimine, et kõik oleks korras(uksed-aknad terved, katus ühes tükis, korsten pühitud jne jne) peaks olema osa iga hooneomaniku päevaplaanist ja hetkeseisu järgi on ainus kindlustus, keda mingi õnnetusjuhtumi puhul sõimata, mina ise. :hello:
Kui nüüd karta, et mingil põhjusel hakkab katus aeg-ajal läbi tilkuma siis oleks vist kergkruus isegi ohutum laepeale paigaldada, kui vill. Ei lähe hallitama ja kuivab ka kordades paremini.
Torutööd Tartus 56 932 898

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 445
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Prill »

Väidetavalt eterniitkatuse puhul, ja ka kivikatuse korral, kus katusekattes on eriti palju lahtisi "vuuke" pidavat tuisu korral lumi pööningule hangesid tekitama. Olen ise kogenud kus paneelika ebatihedalt sulguva akna praost võib tuppa üllatvalt suure hange tekitada.
Arvatavalt ka nende aluskatteta eterniit ja kivikatuste puhul tekib pööningule aegajalt hangesid ja nende sulamisel imbub sulavesi laekonstruktsiooni ning soojustusse. Ju see sulavesi tuppa ei ulatu ning tuulduva pööningu korral tuuldub-kuivab kahjudeta ning enamik majaomanikke isegi ei tarvitse teada neist pööninguhangedest, sest pööningule pole liiga tihti asja.
Tugeva tuule ja tormiga võib ka vihm katustpidi ülespoole voolata ja sedasi pööningule pääseda, jällegi suured tormid on harvad nähtused ja sedasi pööningule sattunud veekogus ei tarvitse siseruumidesse märkamiseks ulatuda.
Samas tänapäeval ollakse ka soojustuse märgumise suhtes hellad, sest märgunud soojustus ei pea hästi sooja ning mitmed villad kipuvad märgumise all ka kuju muutma ehk kokku vajuma, mis omakorda soojapidavusele kasuks ei tule.

Muidu tänapäeval katuse aluskate on suuresti ka ehituse ajalistel põhjustel, kus ehitusgraafikud on pingelised ning kui maja katuse alla ehk veekindlaks saab võimaldab see paljude töödega edasi minna, muidu peaks kõik need soojustajad, siseviimistluse ja paljud teised spetsialistid ootama katusekatte firma taga, kes omakorda võib hädas olla oma töögraafikutega, mis lisaks sõltuvad veel ilmataadist. Kui katusekonstruktsioon valmis ja suhteliselt kiirelt paigaldatav aluskate muudab ehitise taeva poolt veekindlaks, võib neid katuseplekke ja kive stressivabalt järgnevate kuude jooksul paigaldada.

On õnnestunud näha eelmise buumiaja müügiks tehtud kivikatusega palkmaja, kus selle ostnud omanik mõni aastat hiljem ladus ilusa nädalavahetusega talgu korras kivid maha ja paigaldas aluskatte ning kivid tagasi. Mis häda seda tegema sundis paraku küll ei tea.

On veel tutvusringis kogemus, kus suur torm murdis puult oksi, mis mitte isegi otse lähedalt puult suutsid tormiga lennutada horisontaalselt vastu katust kineetilise energiaga, mis katuseplekki augud tekitas. Peremees oli tormikahjude kontrolli järel rahulik, katuses olid küll augud aga aluskate pidavat terve olema, elamisele veekahjude ohtu ei ole ning las kindlustus tegeleb katkise plekiga.

Ma ise ei aluskatte arvelt ei koonerdaks, kui just päris kuuri-saraga tegemist pole.

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Mul on olnud keset hoovi vana sõjaaegne? esimese vabariigi ajal toodetud katusekividega kaetud sara. Umbes 5x15m mõõtudega. Aastas läks umbes 3-4 kivi katki, kuid kordades suurem kogus lund (ja ilmselt ka vett) sattus pööningule avatud räästaalustest ning oma aja ära elanud otsaseina laudisest, millel olid suured praod sees. Ja neid hädasid poleks likvideerinud mitte mingisugune aluskate. Katki läinud kivid probleeme ei tekitanud, sest need said avastatud paari päeva jooksul ning ega meil nüüd kõik päevad ka sajused pole. Praegu on hoovipeal paar aastat olnud 4x5m varjualune samade kividega katus peal. Samuti ilma igasuguse aluskatteta. Siiani on katki läinud üks kivi. Sisse ei tuiska midagi. Kuivõrd katusealune on avatud, ilma vahelaeta, siis on suurepäraselt näha, kui kusagilt oleks vett sisse tulnud. Katus on ehitatud risti valitsevate tuulesuunadega. Ma ei nimetaks seda koonerdamiseks vaid tõesti ei näe mitte mingit vajadust selle paigaldamiseks. Eluhoonega oleks ilmselt teine lugu, sinna paigaldaks selle aluskatte küll, sest alustuseks juba siseviimistlus kordades väärtuslikum, kui kui kõrvalhoone oma.
Torutööd Tartus 56 932 898

Crown
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 03 Nov 2015, 15:56

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Crown »

Katuse aluskate on nagu auto airbäg.
Seda küll ei kasuta tihti kuid jube hea on selle olemasolu kui seda vaja läheb.
Samamoodi on ka turvavööga, ma ju ei plaani avariid teha kuid vöö panen peale kui sõitu alustan.
Miks siis peaks aluskatte jätma panemata?

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Võrdlus airbagiga on natuke kohatu. Turvavarustust kasutan ma ikkagi esmajärjekorras seetõttu, et kardan teise autoga liikuvat joobarit, kes oma võimeid üle hindab. Ise olen oma võimetes kindel. Sõidan kaine peaga ja kiirust ei ületa. Turvavööst oleks rohkem kui küllalt.
See oht jääb paraku kõigi katuste puhul, et kusagilt midagi laseb läbi. Ja seda ohtu ei likvideeri paraku ka aluskate. Küllalt siin lugenud neid jutte, kuidas aluskate lekib. Kuivõrd tegemist kõrvalhoonega millel korralikult ventileeritav pööning siis vähemasti hetkel ei näe selleks mingit vajadust. Kivikatusel pole ju ka sellist kondentsvee ohtu varitsemas nagu seda on pleki puhul. Võimalik, et kui suvel tegudele jõuan ja kusagilt odava raha eest ka aluskatte saan siis paigaldan selle, kuid hetkel ei näe selleks mingit vajadust. See on see risk mille olen nõus hetkel võtma, täpselt nagu autosõidul ei saa välistada seda, et metsavahel jookseb sulle viimasel hetkel täiskasvanud põder sarvedega esiklaasi ning siis ei pruugi ka airbäg päästa...
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Vahemärkusena kirjutan üles, et õnnestus hankida endale tuleviku tarbeks umbes 150 šamottkivi (pärinevad iidsest nõukaajast) ja plekkahju kest.
Torutööd Tartus 56 932 898

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6872
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 222 korda
On tänatud: 226 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas rokikas »

pikk88 kirjutas:
24 Jaan 2020, 08:05
õnnestus hankida endale tuleviku tarbeks umbes 150 šamottkivi (pärinevad iidsest nõukaajast)
Millise markeeringuga? Osad kõlbavad ahjus kasutada aga osad ei kõlba!

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Vot seda ei taipanud vaadata, sest eeldasin oma lolli peaga, et minu vajadused rahuldavad nad igaljuhul ära. Plaan nad esmajärjekorras nö välikaminalaadsesse toodangusse paigaldada aga vaatan kindlasti lähemal ajal järele. Saab ise ka targemaks, et kas sobivad ahju ka või mitte.
Torutööd Tartus 56 932 898

pikk88
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1272
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 25 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Lõppudelõppudelõpuks jõudsin varasalvest läbi käia ja kivide markeeringust pildi teha . Ootan nüüd teadjamate inimeste kommentaare, kui ämbrisse ma oma tehinguga kukkusin :)
Pilt
Torutööd Tartus 56 932 898

Vasta