füüsikaga ongi nii, et ta on alati 100% sa ei saa tast mööda
Ma ei usu, et sa praktikas suudaks 100 % aurutõket näiteks kilega tekitada.
kui su eesmärk on tõesti ilma projektita ehitada , siis anna peale piisava tugevusega sbs rullmaterjal põletad peale saad väga edumeelse põranda ja teise kihi seintest eraldamiseks võid kasutada L peno või lihtsalt peno ribasid . Kui su eesmärk on mõistlikult ehitada, siis võiks veel pikemalt läbi mõtelda ja projekt koostada.
Tänan. Sellist vastus ma kuulda tahtsingi. Ehk siis ei ole vaja aurutõket/hüdroisolatsiooni puitkarkassi ja põrandasoojustuse/vahele.
jäi mulje, et betoonplaat on vundamendi peale toetuv ja ei teoetu pinnasele, millisest kapillaarniiskusest jutt käib? Kui niiskus liigub juba betoonplaati , siis seda ikkagi takistab ainult täielik tõke 100% ja kõik mis on lahtiselt ülekattega, auguline jne seda ei takista. Niiskusega on ka sedasi, et mõnes kohas on seda rohkem, mõnes kohas vähem ja mõnes kohas on hüdro hädavajalik ja mõnes kohas lihtsalt liigne kulutus. puitkarkass ei ole niiskusel eesmärk omaette kuhu niiskus jõudma peaks ja sinna alatiseks koguneks.
Vana vundament on ebatasane ja üldse ajahamba poolt räsitud olekuga. Ma kavatsen otse selle peale valada plaadi, et tasandada ebatasasused ja saaks kogu pinna loodi. Kapillaarniiskus siis tuleb mööda vana vundamenti ja levib edasi kandvasse plaati.
Kas saad vana vund seisukorda usaldada, st kas vajum on ühtlane ja materjalil omal on piisavalt vastupidavuse varu
Ma võtan selle riski, 80 aastat on vastu pidanud , loodetavasti peab teist samapalju veel
Miks peab soojustus tulema bet plaadi peale ja mitte alla ? Kas oleks mõistlikum rajada vundamendiga sidumata põrandaplaat, soojustus rajada plaadi alla ja vundament ise väljast soojustada ?
Kui ma panen soojustuse plaadi alla, siis ma peaks kõigepealt kõik mulla jms välja vedama, tagasi täitma, vibrama, võimalusel veel rajama drenaazi jne jne. Ja isegi siis, kui kõik need asjad on tehtud, kuidas ikkagi takistad sa sellisel juhul kapillaarset ja difuusset niiskuse liikumist alt ülesse soojustuse sisse ja sealt edasi betoonplaati ja majja.
Kui ma teen alumise plaadi kandvaks ja paigaldan sellele hüdro, siis ma võin täielikult unustada, mis toimub maa sees. Ma saan koheselt hakata maja konstruktsioonide kallal tegutsema.
Mis hoone, kui raske, kõrge jne. Mis on hoone otstarve ja kasutamise intensiivus ?
Ma ei julgegi ausalt seda välja öelda, siis hakkab siin eriti karm materdamine pihta. Piisab, kui ütlen, et tegemist on kõrvalhoonega, kus vanal eesti ajal oli pesuköök vms.
Kui kõrge on veetase hoone ümbruses ?
Põhihoone keldris, mis on ca 2m sügav, tavaolukorras vett ei ole olnud.
Ja projekti ma tellin nagunii , kuna linnas polegi võimalik muud moodi tegutseda. Lihtsalt põhiasjad tuleb kõigepealt paika panna.