Vundament niiske

MIkkkk
külaline

Vundament niiske

Lugemata postitus Postitas MIkkkk »

:( :( Selline mure et on nõmmel maja umbes 70-nendatest ja keldri seinad maja all hallitavad ja kui augu puurid seina siis see mis seal puuri alt valja tuleb ei ole mitte tolm vaid mingi niiske plöga mis peaks tegema kuidas ja mida palun vast jaksab keegi seletada
H&M
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 115
Liitunud: 03 Mär 2007, 10:53
Asukoht: Harjumaa

Lugemata postitus Postitas H&M »

Küdro isolatsioon vaja teha , keevitada sbs rullmaterjal seina mis hoiaks niiskuse eemale 8)
Lamekatuste ehitamine,katmine,parandamine sbs rullmaterjaliga .56229595
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kas oleks võimalik lähemalt rääkida kuidas see asi käib ja mis ta teeb
Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu

Lugemata postitus Postitas Raulka »

H&M kirjutas:Küdro isolatsioon vaja teha , keevitada sbs rullmaterjal seina mis hoiaks niiskuse eemale 8)
See hoiaks hoopis vett keldris paremini kinni.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

See, et seina auku puurides sealt tolmu asemel löga tuleb näitab, et keldriseina materjal on veet täis. Näiteks 1 m3 kuiva betooni võib endasse imeda kuni 150 L vett. See veekogus mis sul müürides, on päris suur. Soovitan tõsiselt suhtuda probleemi, sest puitkonstruktsioonid mis selle müüriga kokkupuutes on kaua ei kesta. Mädanik on kiire tulema ja edasi kanduma. Esimese asjana kontrolli kindlasti, kas katuselt langev ja maapinnale kogunev vihmavesi on majast eemale juhitud. Tundub, et vundamendil puudub hüdroisolatsioon. Kokkupuutes niiske pinnasega käivitub traditsioonilistes ehitusmaterjalides kapillaarne niiskumine. Kuna tõmbejõud veemolekulide endi vahel on väiksemad kui materjaliga, hakkavad veemolekulid niiskest pinnasest materjali kapillaaride külgi mööda üles või mis iganes suunas ronima, kiskudes vee pindpinevusest tingituna endaga kaasa kapillaari täitva veesamba. Mida väiksemad on materjali poorid, seda parem on imendumine. Niiskuse kõrgus sõltub sellest, kui kõrge on sokli osa ja kui hingavad on selle pinnad. Kui sokli osa on pinnakattega ja keldri sein seestpoolt on kaetud mittehingava materjaliga on tulemuseks see, et kogu sein imendub nagu käsn vett täis. Seega, tuleb võimalikult puhastada seina ja soklipinnad, et veeaur pääseks liikuma. Väljast on hea, päike soendab ja tuuleke puhub. Seespool on aga asi veidi keerulisem. Veeaurul, nagu kõikidel gaasidel on aururõhk. See on alati niiskemalt kuivema suunas. Mida suurem on niiskuste vahe, seda suurem on aururõhk ja seda jõulisem on tung kuivema poole. Kuni keldri õhk on niiske, ei toimu kuivamist. Õhk on vaja kuivaks saada. Kui keldri müürid on jahedad, kaasneb tuulutamisega tõsine oht, et kuivatamise asemel tekib pindmine kondenseerumine ja seina imenduv kondents teeb seda kuivatamise asemel hoopis niiskemaks. Näiteks kui on lämbe suveilm, +24`C ja õhuniiskus RH=80%. Sellise ilmaga ei tohi müüri pinnatemperatuur olla madalam kui +19`C. Pinnale tekib kondents, mis imendub materjali. Üks väga vale samm, mida tehakse just massiivsete kivikirikute tuulutamisega suvel. Kui lähedalt hingate läbi suu oma peopesale, läheb see niiskeks. See on ka kondents, kuigi peopesa on ju ometi soe. Karedal poorsel pinnal me lihtsalt ei näe seda. Kõige kindlam variant on aknad sulgeda ja ruumis tööle panna seade, mis kondenseerib õhust välja liigniiskuse. Mida kuivemaks saame õhu, seda suurem on aururõhk ja seda intensiivsemalt kuivab müüritis. Seadme saab reguleerida kindlale õhuniiskusele, mida ta hoiab. Välja kondenseerunud vesi kogutakse paaki. Seadmeid saab osta meilt. See on müüri kuivatamise pool. Kui eesmärk on, et müür ka jääb kuivaks, siis tuleb väljastpoolt kõik lahti kaevata, paigaldada madalamale torud ja välispinnale hüdroisolatsioon katta, kontrollida vihmavete äravool üle.
kena päeva jätku
Ando
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 61
Liitunud: 08 Aug 2006, 12:35

Lugemata postitus Postitas Ando »

Illar
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 160
Liitunud: 19 Apr 2006, 00:17
Asukoht: Tartumaa

Lugemata postitus Postitas Illar »

Sageli on probleem just selles, et katustel ei ole veerenne, vihm ladiseb vundamendi äärde, seal aga pole tal kuhugi ära voolata ja lähebki lihtsamat teed pidi - vundamendi äärest alla. Vundament märg, pinnas märg, põrandad pees...
Vasta