Ehitusfoorum

Plaanis ehitada vundament - 300mm FIBO 5 + 100mm EPS + krohv
Lisaks EPS ka horisontaalselt maha.

Kas ning kuidas tuleks teha hüdroisolatsioon? Kas kasutada nn mullikilet et õhk pääsels EPS-i juures ilusti ligi, või teha FIBO vms üle ka mastiksiga?
Siianu lugenud, et osad räägivad kui teha hüdroisolatsioon siis tuleks teha taldmiku ning lindi vahele ning lisaks nii sisemine kui välimine külg mastiksiga (nn. vundament kilekotis) või siis üldse tegemata jätta - kas sellel on tõepõhi all? Milleks siis tehakse tihtipeale hüdroisolatsioon ainult välisküljele - kas see on lihtsalt puhtast rumalusest?

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chendatud_anumad
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

üldse tegemata jätta.

Külalise poolt kirjutatud lingil olevat skeemi vaadates soovitab Weber teha hüdroisolatsiooni vaid välimisele küljele ning vaid taldmikule ning poolenisti ka esimesele plokireale. Samuti ei toetu ka EPS vastu taldmikut vaid nende vahel on ca10cm kergkruusa. - selline hüdroisolatsiooni lahendus tundub üsna mõttetu, samuti tekkis küsimus miks ei ole alga soojustus kohe taldmikust?

Hr. Piirfeldi vastus kirjeldab ühendatud anumate teooriat, mis on ju puhas füüsika. Samas jääb vastamata küsimusele kas pigem teha siis täielik hüdroisolatsioon vundamendi kõikidele külgedele et vesi üldse ligi ei pääseks või üldse mitte midagi teha.

Kui mastiksit hüdroisolatsioonina mitte kasutada, siis kas nö. mullikile peaks siiski väliskülele epsi vastu panema?

Tere. Kogu ehitus baseerub klassikalisele Newtoni-aegsele füüsikale. Ühendatud anumate seadust õpetati koolis vist 8.klassis. Tundub, et enamik insnere , rääkimata arhitektidest olid sel ajal kas trennis, laulmas või mõnda ühiskondlikku ülesannet täitmas.
Kas panna kummik jalga või mitte panna on juba igaühe maitse asi. Kui vaadata eramute projekte, siis tundub, et enamusele meeldib ilma tallata kummikuga porilombis ringi tatsata. Kas see ka varvastele midagi teeb on juba küsimus varvastele. Isiklik arvamus on küll selle kohta olemas, aga see ei ühti peavoolu poolt kujundatud arvamusega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eramu, Hr. Piirfeld üritab sulle seletada, et ei ole vahet kas teed hüdroisolatsiooni vundamendi ühele või kõikidele külgedele. Niikaua, kui sinu hüdroisolatsioon 100% tervelt ja vettpidavalt ka taldmiku alt läbi ei ulatu, seest ja väljast kuni soklini üles, ei ole sellel ka mingit mõtet.

Sellest saan aru ning üritangi hetkel välja selgitada kas oleks mõttekas teha nö. vundament "kilekotis" ehk sis hüdroiso näiteks taldmiku pealt (esimese plokirea alt) ning plokirea mõlemale külejele või jätta üldse tegemata.
Ja kui tegemata jätta kas nn mullikilet kasutada?

Kaks aga asja juures, tehnoloogiliselt suht raske garanteerida, et üheski vundamendiehituse etapis sul seda hüdrot kogemata läbi ei torgata. Ja kui juhtubki vesi hüdro taha sattuma, siis kaua kuivab kummik mida ei saa tühjaks valada ?

admin kirjutas:Kaks aga asja juures, tehnoloogiliselt suht raske garanteerida, et üheski vundamendiehituse etapis sul seda hüdrot kogemata läbi ei torgata. Ja kui juhtubki vesi hüdro taha sattuma, siis kaua kuivab kummik mida ei saa tühjaks valada ?

Seega täiesti mõttetu raha ja aja kulutus enese petmiseks.

Paraku eestis harrastatakse poolikuid lahendusi. Kui vundament rajatakse mitte dreenivale pinnasele ehk savile ja jäetakse rajamata sademe- ja pinnasevee eraldi seisvad ära juhtimise süsteemid, puudub ka praktiline vajadus vundamendi hüdroisoleerimiseks ja soojustamiseks.

Eramu kirjutas:Milleks siis tehakse tihtipeale hüdroisolatsioon ainult välisküljele - kas see on lihtsalt puhtast rumalusest?

Väline hüdroisolatsioon on üldjuhul drenaažisüsteemi osa. Suunab mittesurvelise vee (näiteks vihmavesi mis liigub taevast põhjavette) seinast eemale drenaažitorustiku/kihi suunas.
http://www.icopal.fi/~/media/UploadFold ... rsal07.pdf

Mida arvate siis sellisest lahendusest:



Idee on siis selline - mullikile panna vastu Fibo plokki et sealt asi mingil määral tuulduks/kuivaks ning samas juhib vee alla drenaaži. Hüdroiso on pandud taldmikule ning esimesele plokireale (sarnaselt sellele mis ka rokikas postitas.

Ja kas soojustusega võib alustada ka taldmikust kõrgemalt - näiteks teisest plokireast juhul kui vundament peaks olema sügavam kui EPS plaadi laius (näiteks EPS Perimeter Plus - laius 1000mm).

Jooniselt jäi puudu ka veel horisontaalne soojustus - 50mm EPS.

Vanad eestlased panid ikka soojustuse vastu soojustatavat ja siis alles mullikile, et penokat liigvee eest säästa...

Kui panna järjekorras Fibo, peno, mullikile, siis kaitseb mullikile küll penot vee eest (kas seda on üldse vaja teha?) kuid siis ei aita see minu loogika järgi Fibo kuivamisele kuidagi kaasa?

Mis sa sest hüdroisoleeritud Fibost enam kuivatada tahad?

Mullikile pole hüdroisolatsioon, seega hetkel joonistatud variant polegi hüdroisoleeritud (v.a. taldmiku ots koos esimese plokireaga).

Tekita kalle taldmiku peale! Pean silmas välimist osa kuhu vesi võib pidama jääda.
Kas oled päris kindel et EPS vertikaalselt on selles kohas vajalik?

Kui näiteks kasutada Fibo taldmikuplokki/ või isegi kui valada taldmik betoonist siis kuidas seda kallet sinna tekitada?
Ja EPS osas ei ole kindel, ehk keegi oskab põhjendada selle vajalikkust/mitte vajalikkust?

kasutaja Eramu: Hr. Piirfeld üritab sulle seletada, et ei ole vahet kas teed hüdroisolatsiooni vundamendi ühele või kõikidele külgedele. Niikaua, kui sinu hüdroisolatsioon 100% tervelt ja vettpidavalt ka taldmiku alt läbi ei ulatu, seest ja väljast kuni soklini üles, ei ole sellel ka mingit mõtet.

Sinu viimasel joonisel on lõiguke hüdroisolatsiooni vumdamendi ühel küljel, allosas. No mõtle pisut nüüd.

Kasutaja Rein 113: Saan aru ka Hr. Piirfeldist kuid hetkel minu joonistatud variandil ei olegi see hüdroisolatsioon mõeldud terve vundamendi kuivana hoidmiseks vaid pigem selleks et mullikile vahelt alla voolavat vett paremini drenaaži suunata (kui taldmikule veel väike kalle ka tekitada sinna siis oleks ilmselt etem kui joonisel). Sama lahendust oli kirjeldatud ka kasutaja "rokikas" poolt postitatud lingil.

Mis seals ikka. Kui mees tahab teha siis ta peab saama seda teha. Aega ja raha on, siis tuleb seda hävitada.
Kui lähed vorstipoodi ja küsid müüjalt: " Kas teil head vorsti ka müüa on?" siis kapitalistlikus süsteemis peaks müüja vastus olema:" Jah, loomulikult ostke millist soovite kõik on väga head!"
Ma arvan, et see lahendus on siiski mõeldud ilmselt hädavajaduse rahuldamiseks, mitte ehituspõhise lahendusena.

Eramu kirjutas:Kasutaja Rein 113: Saan aru ka Hr. Piirfeldist kuid hetkel minu joonistatud variandil ei olegi see hüdroisolatsioon mõeldud terve vundamendi kuivana hoidmiseks vaid pigem selleks et mullikile vahelt alla voolavat vett paremini drenaaži suunata (kui taldmikule veel väike kalle ka tekitada sinna siis oleks ilmselt etem kui joonisel). Sama lahendust oli kirjeldatud ka kasutaja "rokikas" poolt postitatud lingil.

Siis sellist lahendust ei saa mitte nimetada "hüdroisolatsioon" vaid tuleks öelda "pinnase vee suunaja".
ping

Kasutaja ohjah: milline siis oleks " hea vorst" , ehk millist lahendust soovitaksite Teie?
Hea on seletada et näe, see osa on täiesti vale ja mõttetu jne, aga samas ühtegi asjalikku lahendust välja ka ei käi...

Eramu kirjutas: Hea on seletada et näe, see osa on täiesti vale ja mõttetu jne, aga samas ühtegi asjalikku lahendust välja ka ei käi...

see ongi see fenomen: leia õige inimene ja maksa õige raha , siis saad õige tarkuse. kahjuks Eestis pead ise ennem sama asja selgeks õppima , et veenduda kas ikka said õige asja. foorumi vestluste põhjal ju maja endale keegi ei ehita