Ehitusfoorum

Tere

Poes saada igasugu erinevaid rulle kuid milline valida fibergummi pealekandmiseks või ei ole seal üldse vahet ?
Juhend ütleb kasuta värvirulli, kõik nad on ju värvirullid.

http://www.raksashop.fi/index.php?route ... ath=89_111

Selline rull mis imeb palju manti sisse, aga samas pole karvane. Mingi vatiini laadne toode, ei oska öelda mis nime all poes leidub. Otse kirjeldades näeb välja nagu nõuka aegne vatiinjope vooder.

tavaline kõige odavam rull. Laiemaga saab kiiremini tehtud. kitsamaga hea nurki teha

Tere! Isolatsiooni pealekandmiseks sobib kõige paremini 1cm paksuse kavaga rull.see imab alguses endasse ja siis jääb rohkelt peale et sellega isolatsiooni peale kanda.

Tüüpiline "meistrite" suhtumine, võtke kõige odavam ja karvasem rull. Kui nüüd nende karvaste rullide jäätud struktuuri vaadata, siis kahjuks on see pigem sõel kui veetõke. Kahjuks puudub enamikel nn meistritel elementaarne vahend veetõkke kihi vaatamiseks.

Kasutage asju mis selleks ette nähtud ja kontrollige ka tulemust elementaarsete vahenditega.

fgh kirjutas:Kasutage asju mis selleks ette nähtud ja kontrollige ka tulemust elementaarsete vahenditega.

Aeg-ajalt on olnud mõningaid lihtsamaid plaatimistöid ette võetud või niisketes ruumides dek.krohvitöid ja siit küsimus- kas suurematele ja lagedatele pindadele võiks mastiksit kanda ka laiema pahtlilabidaga, sest mind häirivad need pika karvaga rulli jälgede kõrgemad kühmud. Üldiselt peaksin tunnetama üpris hästi pealekantava kihi paksust pahtlilabida all või vähemalt ise arvan nii.

Urmas

Kui õieti mäletan siis kas ceresitil isegi on hüdro anuma peal kirjas paigaldada pahtilabidaga - teistel pole jälginud kas on või mitte. Seal võib tekkida küsimus ,et mastiks võib olla liiga vedel labidaga panekuks.

Odavat rulli on ka lühikese karvaga . Ja see pole ka just " meistri" suhtumine , kes hakkab tähte närima rulli karva pikkuses osas ja just hüdro paigalduseks. Ma ei räägi värvimisest jms .

Aga eks tuleb tootja käest järgi uurida soovituslik karva pikkus rullil!

onu41 kirjutas:Kui õieti mäletan siis kas ceresitil isegi on hüdro anuma peal kirjas paigaldada pahtilabidaga - teistel pole jälginud kas on või mitte. Seal võib tekkida küsimus ,et mastiks võib olla liiga vedel labidaga panekuks.

Pean tunnistama, et korra olen pahtlilabidaga hüdrot peale kandnud ja mingeid probleeme viskoosusega küll ei olnud, seisis ilusti labida peal ning oli päris mõnus peale kanda. Sai teist vist kahes või kolmes kihis pandud ja üpris kiiresti läks. Dek.krohvi alune pind jäi minu jaoks piisavalt sile. Muidugi tegin eelnevalt ka nurgad kangaga.

Urmas

Olen nüüd kaks kihti fibergummi peale kandnud aga kips kumab ikka läbi. Kas kolmanda kihi pealekandmine on lubatav. Midagi hullemaks ei tee ?

Igal vannitoa meistril on olemas luup millega vaadata veetõkke kihi paksust. Teie olukorras on ainuke võimalus teha matemaatikat. Arvutage kokku kaetud pindade ruutmeetrid ja kulunormi järgi arvutage minev kogus. nüüd võrrelda läinud kogust ja normi. Kui norm on täidetud ja tsipa üle, siis on korras.
Kihte võite laduda lõpmatuseni. Erinevaid kihte soovitatakse peale kanda ristisuunas.
Kui esimest korda teete tööd, siis ilmselt võite julgelt kaks kihti otsa kanda, sest normist olete veel kaugel.


Küsimus pole karva pikkuses ega rulli hinnas. Küsimus on , et välja on töötatud vahend korrektse töö tegemiseks millel muideks ei olegi karvu. Täiesti raseeritud rull on.

Otsest soovitust pealekandmiseks pahtlilabidaga ei ole. Samas kui suudad vajamineva kihi saavutada, siis ilmselt on "lubatud". Ilmselt tuleks siiski nurgad ja läbiviigud pintsliga teha, et saada nõutud monoliitne kiht. Tootjate juhend on esimesena pintsel ja teisena rull. Siinkohal peaks mainima, et veetõkke krundi pealekandmiseks on enamikel tootjatel tungiv soovitus krundi sisse harjamine.
Õige rulli korral jääb pind suhteliselt sile, selline laine struktuur jääb peale.

Omaette küsimus on muidugi kas dek.krohvi võib üldse otse veetõkke peale paigaldada. Kas sellel on nõutud tugevuse näitajad ja kas krohv ei sisalda midagi mis võib reageerida veetõkkematerjaliga.
Ilmselt on ainuke mõistlik lahendus pind plaadiseguga üle pahteldada enne krohvi.

Kusjuures pintsliga tehtud kohad ongi ilusti kaetud nüüd ostsin suurema pintsli ja lasen kogu pinna veel üle sest rullidega (kolme erinevat sai proovitud Vatiiniga, pikema ja lühema karvaga) ei saa ma sellist pinda millega ma ise rahule jääks .

fgh kirjutas:Omaette küsimus on muidugi kas dek.krohvi võib üldse otse veetõkke peale paigaldada. Kas sellel on nõutud tugevuse näitajad ja kas krohv ei sisalda midagi mis võib reageerida veetõkkematerjaliga.
Ilmselt on ainuke mõistlik lahendus pind plaadiseguga üle pahteldada enne krohvi.

Sellele dek.krohvile on juba krohvitootja poolt ettenähtud spetsiaalne nn. kruntkrohv, mis on väga hea nakkuvusega.

Urmas

Siis on omaette küsimus, et miks see millimeetrine mügarik veetõkkel sind häirib. Nagunii pahteldad kruntkrohviga üle. Mügarikega pind on krohvile pigem parem nakkepind

Luup?

Vanasti tehti testlõiked (eri) kohtades ja kontrolliti hüdroisolatsiooni kihi paksust. Päris kindel on see, et midagi läbi kumada ei tohi. Mitu õhukest kihti on alati parem kui üks paks ja kui rahakott kannatab, tee või 4 õhukest kihti.

Kõvad luubimehed ja muidu spets hüdromehed, rääkige parem, kui paljud teist fibergum primerit kasutavad?

Ilma primerita ei kujutaks ette.... Hetkel omal just tööd pooleli, karvase rulliga 2-3 kihti, ilusti kaob primeri kollane kuma alt ära. Lihtsalt õhkukeseks ei tohi rullida, ei muud.

Pakun ka oma seletuse
Kõige aluseks on hüdromastiksitel (ka kahekomponentsetel) kulunorm, mis võiks jääda ruumi kohta (nurgad, läbiviigud, puhtad pinnad) 1-2 L m2 kohta.
Maitse asjad ja sõltuvalt käest, siis et millega kanda peale:

1) Rull.
Kaks asja olulised: et ei libiseks (selleks sobibki karvane rull) ja piisavaslt tihe, et ei jääks rullile liiga palju ega ka liiga vähe.
2) Pahtlilabidas.
Sobib ilmselt väga hea ja kindla käega inimesele. Aaga samas pole ilma pintslita võimalik nurke ja läbiviike teha. Igaljuhul peab ostma mõne pintsli ka (mis pärast "raisus").
3) Pintsel.
Mu arust kõige universaalsem. Hea tõmmata (pahtlilabidale sarnane liigutus), aga ka hea suruda nurkadese, läbiviikude ümber, jne.

Ehk kellelegi ka sellisest vaatenurgast abi.
Kui kips või kivi paistavad ka peale teist korda läbi alt, siis ongi liiga õhuke kiht. Ja soovitaks igaljuhul rulliga teha kolmanda kihi.
Ja kolm õhemat kihti on ikka parem kui üks ulmeliselt paks kiht. Pärast parem nii krohvida kui plaatida. Plaatijad vihkavad kõige rohkem seda kui keegi on ise hüdro teinud ja kõik nurgad ja pinnad on ebatasased.

Ise panen hüdro, ise plaadin ja kirun hüdropanijat

RentMarket kirjutas: 3) Pintsel.
Mu arust kõige universaalsem. Hea tõmmata (pahtlilabidale sarnane liigutus), aga ka hea suruda nurkadese, läbiviikude ümber, jne.

Sama tulemuseni jõudsin ka mina. Rulliga tehtud alumised kihid kumasid läbi siis sai kasutusse lai korralik pintsel ja tulemus jäi mulle meelepärane. Kui peaksin kunagi veel tegema siis teeks vist sama moodi 2x rulliga üle ja siis pintsliga veelkord või 2 üle.

Siin pole vaja jõuda lõpptulemuseni vaid jälgida tootja juhiseid. Enamasti on tunde järgi pandud kihid ebapiisavad ja nõuavad lisakihti. Enamik ametimehi paigaldab kahe kihi asemel kolm. Esimest korda tegijal tuleks panna 4 kihti miinimum. Seesama kirutud luup on just see imevahend millega vaadatakse testtükki, mingist läbikumamisest ei saa olla juttugi. Järgige kulunormi purgil ja kasutage polõester/vatiin rulli!

Mina kasutan lühikese karvaga rulle, mis on oma aja värvitöödel ära elanud ja mis peale mastiksi pealekandmist lähevad prügikasti. Sama lugu pintslitega.

Ja tuleb ikkagi tunnistada, et kui ei suuda ükskõik mis tööriistaga (olgu see siis pahtlilabidas või värvirull või kasvõi kummikinnas) ühtlaselt mingit ehitusmaterjali 2-4 kihis laiali hõõruda, võõbata, kraapida, rullida, värvida - siis tuleks loobuda ka teistest/järgmistest silma ja kätt nõudvatest ehitus- ja viimistlustöödest nagu värvimine ja plaatimine.

Viimase (oma) vannitoa hüdroisolatsioon läks 4 õhukeses kihis + primer. No oli lihtsalt aega ja tahtmist pühade ajal nokitseda (loe: hüdroisalatsioonikihte maha rullida).

Aa, unustasin veel "meelde tuletada": et mastiks tuleb enne kasutamist korralikult läbi segada. Niipalju kui ma olen näinud, siis liigub kanister poest autosse, autost objektile ja objektilt kaan lahti ja otse rull sisse. Seda toonitab Kiilto ka päris mitu korda oma juhendis.

Aga nt Weber oma mastiksi puhul läbisegamist ei nõua ja nemad seda rõhtuavad oma toote puhul - ka väike ajavõit

Tänu Sulle Onu ma nüüd tutvusin põhjalikumalt ka weberi hüdroisolatsioonitoodetega, millal kasutan, ei oska öelda.

Võtsin väite kontrollimisel aluseks kõige tavalisema ja enamkasutatava weberi hüdroisolatsioonimassi: weber.tec 822 on koheselt kasutusvalmis, enne paigaldamist vajab vaid korralikku läbisegamist.

Teiste toodete juhendist ma ei leidnud segamiskeeldu. Kahekomponentsed tuleb paratamatult läbi/kokku segada.

Ehk siis ikkagi ma pakun Sulle välja, et parim "ajavõit" on hüdro tegemata jätmine.

Lisaks tahaks näha mõnda vedelal kujul ehitus või viimistlusmaterjali, mille tootejuhendis oleks soovitus "mitte segada!". Ootan huviga.