Parim tuuletõkkeplaat

[tuuletõke]

Milline on siis eesti kaubandusest saadav parim tuuletõkkeplaat. Saan aru, et see roheline viisnurga oma ei pidavat olema eriti hea, hakkab niiskusega mängima ja siis tõmbab vaod sisse ühenduskohtadesse. Aga parocil ja isoveril on veel hunnik tuuletõkkeplaate. Ei oska kohe kuidagi nende vahel otsustada, millist valida.
Seina tüübiks on õhuvahega tuulduv sein.

[miža]

No pidavat olema ka must plaat nn rootisi tuuletõke ..kuigi täpset nimetust, kes müüb ja hinda ka ei oska öelda,
Kuigi endal sama küsimus ..mis siis kõige parem ja palju erinevaid varjante on ?
Hinna ja kvaliteedi suhe ?

[Elentino]

On ka veel võimalus tuuletõkke kipsplaat paigaldada. Eks see sõltub ka rahakotist ja otstarbest. Endale panin viisnurga plaadi, kuna tollel hetkel tundus tuuletõkkekips kallis ja sellel oli hind kõige odavam. Kui on vaja teha tuletöid- näiteks terassile bituumen katust, siis ei soovitaks viisnurga tuuletõket, kuna on tuleohtlik erinevalt isoverist ja parocist. Kuidagi tundub endale nagu see tuuletõkke kipsplaat stabiilsem, kui teised. Ootan vastuväiteid, kuna seda vähe paigaldatakse ja ei ole kuulnud, kas on ka sellega mingisuguseid probleeme.

[jjn]

Panin enda majale kips (gyproc) tuuletõkkeplaadi, 9 * 2700 * 1200.
Paigaldasin üksi, plaat on raske ja kruvisid panin ikka iga 15-20 cm taha.
Horisontaalasendis paigaldatuna nõuab 50 mm roovi täpset jagamist pooleks ja roov ise saab siis päris kõvasti valu nendest kruvidest. Kui arvestada jm peale siis a 10 kruvi kipsi kinnitamiseks (2 plaati), roovi altpoolt tuginurkade kinnitusest veel a 4 kruvi lisaks (sein aeroc plokist) + siis hiljem veel distantsliistukinnitusi a 2 kruvi, kõik toore jõuga sisse lastud, kokku a 16 kruvi / jm kohta, mida pole just vähe.
Alumise poole majast panin plaadi siis püstiselt, -vähem vaeva ja töö sujus hõlpsamini. Vuugid kleepisin üle alumiiniumteibiga.
Hea on see, et plaat võib katmata olla ilmastiku eest vist vähemalt 3 kuud, kuigi minul oli kauem, üle terve talve. Nendest kohtadest kust rohkem vett saab ilmuvad ka plaadi pinnale (paberi sisse) väiksed hallid täpid, -ei tea kas on mingi hallituse vormiga tegemist. Plaadi enda jätavad vähemalt linnud rahule, ei toksi seda.
Miinusena tooksin välja, et mõõtulõikamine peab olema (väga) täpne, eriti sarikate vahele tükke saagides. Kui on 1 mm üle, siis ei mahu vahele ja jõuga surudes võib ikka kips järele anda. Lõikad väiksema tüki, jääb jälle vuuk liiga suur. Nii, et mõõtmist-passitamist ja mõõda redelit jooksmist ikka jagus.
Teiste tuuletõketega (montaaziga) kokkupuuted puuduvad, ei oska hinnata oli see kips siis hea valik või natuke vähem hea
Kui tuult hästi peab ning muudele nõuetele vastav ja oma eesmärki aastakümmneid täidab siis olen kokkuvõttes ikka rahul. Tänaseks on fassad ka kaetud ja kips elab nüüd oma elu edasi seal tuulutusvahes.
Eriti selle plaadi kasutamist eramajadel pole kohanud, küll on aga silma jäänud mõnel suuremal objektil.

[vwman]

Minul läks Isoplaat "roheline."
Et, miks ? Oli kõige odavam.
Maja jääb talveks ilma voodrita ja järgmisel suvel on plaanis see roheline maha võtta, kontrollida villa paigaldus ja seisukord. Eks ta niiskuse mängib jah , samas on seda plaati väga lihtne töödelda .
Naabri "kataloogi maja" pealt juhtusin nägema, et seal oli selle plaadi alla pandud lisaks veel must bituumen paber.
Lisan selle paberi omale ka, kui plaadid maha võttan, ise oma lolli aruga arvan, et siis peaks saama tuulekindel küll.

[sashaobrok]

Ma oma lolli aruga küsiks, et kas bituumen niiskust kinni ei pea?

[vwman]

Ma oma lolli aruga küsiks, et kas bituumen niiskust kinni ei pea?

Minu teada mitte.Uurisin nagu, aga peast enam ei mäleta.
Mõni targem äkki valgustab mind selles suhtes vähe rohkem, et kas on toimiv lahendus panna Isoplaat tuuletõkke alla, bituumen tuuletõkkepaber.

Mingi suvalise paberi andmed netist

Tehnilised näitajad; mass- 150 g/m2 tõmbetugevus - pikisuunas 5.2 kN/m põikisuunas 1.7 kN/m venivus - pikisuunas 38.5 % põikisuunas 6.7 % veeauru läbilaskvus 17.3 g/m2 24 h õhu läbilaskvus 604 s tulekindlusklass B2 Mõõdud;laius 120 cm ,rullis 30 m2.

Vähemalt 3 aastat seinas olnud paber, karkass majal, isoplaadi all. Sellises konstruktsioonis ei olnud mingeid hallituse märke ei villal ega karkassil. Sisemise aurutõkke paigaldus oli selle majal tehtud hindele 3- . Probleem oli lihtsalt vajunud odvas villas ja hiirtes villa sees.

väga head artiklid, mida lugeda, on üleval Isoveri kodulehel. http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/Artiklid/

[ehituskaup.com]

Tuuletõkkeplaadi alla ei ole mõtet bituumenpaberit panna sest seina välimised kihid ei tohiks aurutihedad olla. Selliseid "kile" tüüpi materjale peaks ikka seespool seinas kasutama aurutõkkeks. Nii pääseb seestpoolt tekkiv aur läbi tuuletõkkeplaadi ilusti õhukanalisse.

Parimad tuuletõkkeplaadid mida mina kasutaksin:
Tuuletõkkeplaat Isover VKL 13mm
Tuuletõkkeplaat Paroc WAB 10T 13mm
Kui rahakott ei kannata siis võiks ka:
Rohelist tuuletõkkeplaati kasutada: Tuuletõkkeplaat 12mm
Rohelise tuuletõkkeplaadi kohta on olnud tagasisidet, et pikalt ilma ilmastikumõjude eest kaitsmata võib see plaat hallitama minna. Sama jutt ka kipsplaadist tuuletõkkeplaatide kohta. Viimaste kasutamisel tuleks kartongita servi otsese vihma ja lume eest kaitsta näiteks kilega (seda siis ikka ajal mil välisvooder veel paigaldamata on).

Üldiselt on Põhiline, et tuul ei pääseks mitte mingil juhul soojustuse sisse. Selleks peaks tuuöetõkkeplaatide vertikaalsed ja ka horisontaalsed vuugid korralikult ilmastikukindla mastiksiga tihendama. Teipe ei soovita, need tulevad lahti!

Loodan, et sain abiks olla!
Edukat soojustamist!

[vwman]

See roheline hakkas mul mingit "musta vedeliku " välja ajama
Vihm otseselt peale ei saja, aga niiskust on ta ikka sisse imenud mehiselt.
Samas, ma sees ei ela, lauda peale ei ole ja kütan seest 1-2 korda nädalas .

[Andresto]

Tere! Eks see ole "kokteil", parafiinist, loodusl.vaikudest..., mida siis kiudplaat sisaldab! Ega sellele plaadile meeldi olla kaitseta. Andres

[Külaline]

ma kasutasin ka tuuletõkkena ka seda rohelist.Nende naelte/kruvide kohta.
Ma kinnitasin tuuletõkkeplaadi mõne üksiku papi naelaga (et plaat paigal oleks) siis vuugid makrot täis(mõistusepiires) ja distatsiliist peale 4-5 naelaga. Voodrilaud läks pikade naeltega mis jäi siis kõike tugevalt hoidma. Vaatasin ka alguses et naelu läheb mudu liiga palju ja prussist ei jää midagi järele.Siiamaani toimib.

[KõikOnRahul]

Vaatamata sellele,et lindudele maitseb isoveri tuuletõkkesari,pooldan ikkagi nimetatut!

[iffoniff]

See must on hunton nimeall müüdav tuuletõke .müüb k rauta paar aastat räästa all seisnud tükk ei ole kuju muutnud ,järeldusi teeb igaüks ise.

[fisher]

Se kõik vast sõltub sellest, millist villa soojustamiseks kasutatakse. See roheline Pärnu oma peaks eriti hästi kokku sobima tselluvillaga... Isoveril mingi varjant on punnühendusega. See peaks olema eriti hea varjant.....

[vwman ei viitsinud sisse logida]

Tänasel päeval on Pärnu oma ka juba soonega .

Se kõik vast sõltub sellest, millist villa soojustamiseks kasutatakse. See roheline Pärnu oma peaks eriti hästi kokku sobima tselluvillaga... Isoveril mingi varjant on punnühendusega. See peaks olema eriti hea varjant.....

[Külaline]

Eriline pask jutt bituumenpaberi kohta. Mehed see ongi tuuletõkkepaber! Ja paigaldatakse ka välisseina ilma mingi plaadita, kuigi minu jaoks tundub see väga poole toobine lahendus.
Ise karkassmajal soovitaks kasutada tuuletõkke kipsi. Miks ? Asi jäigastab maja ka väljast, mõni laua roov seda ei suuda teha. Hinnavahe teiste plaatidega on olematu. kruvide asemel on välja spets nael soomlastel välja mõeldud, kuigi kruvi loob parema ning kindlama kilbi. kips peab ka ilmastikule paremini vastu, kuigi katteta ei tohiks pikalt ka teda jätta. villaplaadid viivad linnud minema.

Viisnurga jama mina ei soovita kellegile, asi lihtsalt laguneb ära. Võibolla viimaste aastate toodang on parem, aga olen kaks maja lammutanud, kus see jama on lihtsalt ära pudenenud alt ning ülevalt äärtest, plaat ise värvi kaotanud ning karvane. pole see midagi nii hea ja odav kui 15a pärast hakka vahetama.
Huvitav, et kunagi oli viisnurga plaadil kaasas juhend, et plaadi peab paigaldades märjaks tegema, enam milegipärast seda ei ole kirjas. mõte seisnes selles, et niiske plaat on suurem ja tõmbab ennast kinnituste vahel kuivades pingule. praegu vaatad neid fassaade ja plaat nii kortsus ja kummis kui vähegi olla saab, mängib kisub end lahti ja laseb tuule vahel. kõige ilusamad on muidugi makroga täidetud vuugid sel plaadil.
OSKAB KEEGI SEDA PAIGALDUSTEHNOLOOGIAT KOMMENTEERIDA.


ise valiks kipsi või villa, stabiilne välismõjutustele.

[armering]

. praegu vaatad neid fassaade ja plaat nii kortsus ja kummis kui vähegi olla saab, mängib kisub end lahti ja laseb tuule vahel. kõige ilusamad on muidugi makroga täidetud vuugid sel plaadil.
OSKAB KEEGI SEDA PAIGALDUSTEHNOLOOGIAT KOMMENTEERIDA.


Misasi sul kummi kisub?Sättige oma karkassisamm nii,et pikem plaadiserv oleks ikka prussi peal,ühendustele laske laud vms kruvidega taha,vahuga tihedaks ja ongi ok.Peale tuleb 40-50 sammuga distants mis ei lase mingeid kummitusi tekitada.Rahvas lahmib kuidagi oma majakarbi tuuletõkke alla,ja nii jääbki see aastateks-siis hakkab üks hala pihta,et plaat sitt.

Mis sellega juhtub?

[Külaline]

Ma e isaa ru kuidas need otsavuugid koos püsivad, seal ju mingit liistu peal pole ?

[armering]

lAUD KRUVIDEGA TAHA LASTUD

[uudo]

oma objekti juures tegutsedes olen saanud kogemusi nii isoveri vkl-iga kui ka selle rohelisega ja peab ütlema et isover teeb ikka pika puuga ära. esiteks paigaldusmugavus-lõikasin nürja pussnoaga nagu võid, samas kui roheline, olles 1 päeva varju all seisnud poest tulles, on nii pudi, et nuga peab olema teravnagu zilett, et lõigata saaks. teiseks muidugi see asi et niiskusdeformatsioonid on lubamatud-piltlikult õeldes pane või ketti, et paigal seisaks.

rohelise kasuks räägib küll hind ja see et ta selline "looduslikum " materjal.

[hobiehitaja]

ja mis värk selle osb plaadiga on? täna kodusaates näitas eramut, kus osb-le läks roovitus ja siis voodrilaud?

[ehituskaup.com]

OSB plaati küll tuuletõkkena kasutada ei maksa (veeaur ei pääse välja).

[InsenerQ]

Kuidagi loogika vastane on see väide, et OSB-d ei või kasutada kuna ei lase veeauru läbi aga tuuletõkkikips on OK? Pigem OSB on rohkem nö "hingav" materjal kui kips ja julgen väita, et OSB kasutamine tuuletõkkeks ei ole suurem probleem kui kips.
Väide, et 9mm tuuetõkkekipsplaat maja jäigastab on hülgemõla. Seina jäigastav element on kas diagonaal (puit või teras) või vineer/OSB plaat.

[ifffff]

julgen väita, et OSB kasutamine tuuletõkkeks ei ole suurem probleem kui kips.

Seina kus on kipsi kasutatud tuuletõkkena ma lammutanud pole, aga olen lammutanud seina kus oli väliskihis tuuletõkkeplaadi asemel osb ja see oli seestpoolt kenasti mustaks läinud.

[Benno]

Nii kummaline kui see ka ei ole, on maailmas sarnases kliimavöötmes väga erinevad lahendused kasutusel. Mingisuguse kipsi toppimine tuuletõkkeks on selgelt Ida-Euroopa lahendus, rääkimata siis sellest rohelise tuuletõkke plaadi pornost.

Vastupidiselt USAs/Kanadas on pea kõigil puitkarkassmajadel tuuletõkkeks vineer või OSB pluss Tyvek taoline membraan, või siis XPS süsteem.

Meie areng toimub tundub rohkem kattega, teibitavate villaplaatide poole, Isover RKL näiteks. Samas vaieldamatult on vineer/OSB süsteemiga maja hoopis tugevam ja jäigem ja ilmselt see mängib ka sealsesse otsustuspunkti, ekstreemsemad kliimanähtused nagu mingid 30m/s tuuled on pigem tavalised nähtused kui kord viisaastaku jooksul nagu meil.

Väike lugemine koos ajalooga sealsest praktikast:
http://buildingscience.com/documents/in ... the-gap-eh