Vannitoa ehitus puitmajja
Postitatud: 07 Okt 2019, 09:19
Tere
Seekordne teema veidi mahukam ning hõlmab mitut foorumi teemat, kuid arvan et lihtsam kogu info ühes teemas ehk vannitoa osas. Sest kogu remont hakkab olema ümber vannitoa.
Oleks abi / infot / nõu / ettepanekuid / soovitusi / kogemusi vaja uue projekti osas. Seekord tegu minu jaoks uue majaga, kus seinte-põranda sees ei ole käinud ning pärast maja ehitust pole seda keegi teine ka renoveerinud vahepeal. Täpsemalt siis tegu ikkagi 60tel ehitatud puithoonega mis ehitatud vundamendile.
Ühesõnaga linna vesi ja kanal tuuakse majja. Läbi vundamendi ja põranda alt otsad üles. Keldrit all ei ole. Seega tuleb põrand avada. Esmalt ehitada korralik, soe ja täisväärtuslik vannituba ning seejärel oleks vaja liikuda hoones vee ja kanaliga edasi kööki (u 12m).
Infoks:
Seinad (väljast sisse) – krohv > krohvivõrk > laudis > soojustus (kas saepuru või mõni sarnane purulaadne toode mis vene ajal seintesse pandi) > laudis > krohvivõrk > u 2 cm paksune krohvikiht > ning siseseintel olev krohv on lihtsalt värvitud. Sein toetub arvatavasti lintvundamendile.
Laed – arvatavasti sama teema (seest välja) värv>krohv>krohvivõrk>laudis>soojustus>laudis. Infoks, et vannitoa kohal on hoonel II korrus välja ehitamata, kuid siiski põrandalauad maha löödud vene ajal. Võimalik et saab läheneda nii laest kui ka II korruse põranda kaudu.
Põrand – keldrit all ei ole, seega peaks seal olema muld. Olles teinud samas piirkonnas ühte sarnase stiililiga ehitatud maja, siis näiteks seal oli vähemalt 10 CM slaki kiht mulla/liiva/täite peal > slaki peal omakorda prussid > prusside peal põrandalauad. Eeldan, et seal võib samamoodi olla, kui põrand avada.
Seega minu küsimused:
1. Ruumis sees olev krohvikiht. See on minu jaoks üllatus. Küsimus mida sellega teha? Maha lõhkuda? Sest muidu ei pääse ju seinte sisse soojustama. Või jätta seinte sisu nagu on ja läheneda uue soojustuse kihiga seest poolt otse krohvile? Või ei lõhu maha ehk ei lähe seina sisese soojustuse kallale üldse (vt küsimust 2.2).
Kas krohviga hoone hoiab siis paremini sooja? Nimelt 2 maja samas piirkonnas, antud variandil sisesein 2 cm paksuselt krohvitud ja eelmisel mis tehtud sai, seal puudus sisemine krohvikiht. Aga krohvikihiga hoones on soojem. Isegi kui hooned tühjalt seisid oli temperatuuri erinevus 2 kraadi neil omavahel.
2. Seinte soojustus – kui eelmine punkt on selge, siis küsimus üldse – millega soojustada ehk mida valida? Kas minna sama teed nagu tavaliselt, et lähened seest poolt, vastu välimist laudist tuuletõke ning seejärel 100 mm kivivill ning sisse laudis tagasi ning kips peale? Või võiks hoopsi miskit muud valida? PUR vaht? Välissein vs sisesein ruumis?
2.1. Soojustusega peab mõtlema asja, et kunagi tulevikus võiks sellega jätkata kogu maja ulatuses.
2.2.Või üldse ei kaku seinu lahti ja teeb ruumi väiksemaks ehk kasutaks neid uusi 70 mm SPU plaate (vist mingid olid koos kipsiga juba) või Kingspan Therma plaate hoopis? Need veel mingi alumiinium lehega ka. Või kui selline on 100 mm paks, võtta sein lahti ja panna selline hoopis kahe laudise vahele? Küsin seetõttu et ei oma taoliste plaatidega kokkupuudet. Või tüüpiline seina soojustus + taoline plaat lisaks veel siseseina? Või ainult taoline plaat siseseina krohvile ja seina ei hakkagi avama?
3. Põrand – millega põrand soojustada? Slakk välja kakkuda ja panna EPS? Sest hetkel ei kannata ka teha vundamendi lahtikaevamist ja vundamendi soojustamist. Võibolla tulevikus mõeldav.
3.1. Siit omakorda küsimus muu hoone osas, vaja vesi + kanal viia kööki ehk umbes 15m liikumist max. Kuid murekohaks on läbi külma koridori liikumine. Ehk kindlasti tuleb rõhku panna väga korralikule torude soojustamisele. Siis mõistlik oleks jätta torud ikkagi põranda alla, sest kui seina pealt vedada, siis läbi koridori on väga keeruline minna nendega. Kuid seega tuleb soojustuse jaoks nö „tunnel“ ehitada põranda alla. Mis sinna kasutada ehk võiks olla ju sama nagu vannitoa alune põrand.
4. Torustik – eks kanali osa püüab lahendada põrandas ära (liited, kolmikud jne). Veetorud võiksid olla ka põrandas kui jaotur / kollektor võiks olla seinal (et iga liini saaks vajadusel sulgeda) + edasi minna boilerisse (soe vesi). Torustiku osas valida siis plastik? Ehk siis alupex torud pressliitmikutega?
4.1. Kraanikausi segistil – kanal otse alla põrandasse, veetorud vast põrandast välja, kuid mööda seina üles. Seina peal küll kole, aga juhul kui tekib külmumine vms, on seinapealsega lihtsam toime tulla kui see mis on seina sees.
4.2. Dussinurk – plaatida nurk. Vesi põrandale. Äravool põrandal. Veetoru mööda seina üles (st mitte seina seest siis).
4.3. Köök – kõik viia läbi põranda. Nii veetorud kui kanal. Küsimus kanalitoru osas. Kas sellist vahemaad võiks teha hoopis jämeda, 110 mm toruga? Ehk suunata sinna kraanikauss + nõudeka vesi + võibolla ka pesumasina vesi.
5. Soe vesi – mis lahendus siin võiks olla. Tüüpiline oleks mõni 80 eurone 80 liitrine boiler (ala kuskilt ehituspoest, vee- ja kanalipoest), aga taolised võtavad siiski omajagu elektrit. Või siis 80L ja 250 eurine boiler? On mõni muu lahendus? Ehk hea hinna-kvaliteedi-elektrikulu suhtega. Hetkel 2,5 inimese jaoks igapäevaselt. Eks hiljem 3. Vahepeal kuni 6 inimest (aga eks kannatab oodata kui vesi soojeneb, see pole prioriteet).
6. Seinad – välisseintes on laskeava meenutavad vanad puitaknad. Need vahetaks vast 3 kordsete stamp plastakende vastu. Vaevalt sinna miskit paremat on asemele panna.
6.1. Siseseinad – mis sinna üldse jätta? Kipsplaat – veega mittekokkupuutuvad osad värvida, veega kokkupuutuvad osad korralik hüdro + plaat?. Või mingi muu kate võiks olla seinas (ehk puitlaudise peal).
7. Ventilatsioon. Kui seina läheb misiganes soojustus, plastaken ka ruumi ette, siis peaks paigaldama ka ventilatsiooni otse läbi välisseina õue. Keda-mida seal kasutada? Soojustagastusega ventilatsioon?
Seekordne teema veidi mahukam ning hõlmab mitut foorumi teemat, kuid arvan et lihtsam kogu info ühes teemas ehk vannitoa osas. Sest kogu remont hakkab olema ümber vannitoa.
Oleks abi / infot / nõu / ettepanekuid / soovitusi / kogemusi vaja uue projekti osas. Seekord tegu minu jaoks uue majaga, kus seinte-põranda sees ei ole käinud ning pärast maja ehitust pole seda keegi teine ka renoveerinud vahepeal. Täpsemalt siis tegu ikkagi 60tel ehitatud puithoonega mis ehitatud vundamendile.
Ühesõnaga linna vesi ja kanal tuuakse majja. Läbi vundamendi ja põranda alt otsad üles. Keldrit all ei ole. Seega tuleb põrand avada. Esmalt ehitada korralik, soe ja täisväärtuslik vannituba ning seejärel oleks vaja liikuda hoones vee ja kanaliga edasi kööki (u 12m).
Infoks:
Seinad (väljast sisse) – krohv > krohvivõrk > laudis > soojustus (kas saepuru või mõni sarnane purulaadne toode mis vene ajal seintesse pandi) > laudis > krohvivõrk > u 2 cm paksune krohvikiht > ning siseseintel olev krohv on lihtsalt värvitud. Sein toetub arvatavasti lintvundamendile.
Laed – arvatavasti sama teema (seest välja) värv>krohv>krohvivõrk>laudis>soojustus>laudis. Infoks, et vannitoa kohal on hoonel II korrus välja ehitamata, kuid siiski põrandalauad maha löödud vene ajal. Võimalik et saab läheneda nii laest kui ka II korruse põranda kaudu.
Põrand – keldrit all ei ole, seega peaks seal olema muld. Olles teinud samas piirkonnas ühte sarnase stiililiga ehitatud maja, siis näiteks seal oli vähemalt 10 CM slaki kiht mulla/liiva/täite peal > slaki peal omakorda prussid > prusside peal põrandalauad. Eeldan, et seal võib samamoodi olla, kui põrand avada.
Seega minu küsimused:
1. Ruumis sees olev krohvikiht. See on minu jaoks üllatus. Küsimus mida sellega teha? Maha lõhkuda? Sest muidu ei pääse ju seinte sisse soojustama. Või jätta seinte sisu nagu on ja läheneda uue soojustuse kihiga seest poolt otse krohvile? Või ei lõhu maha ehk ei lähe seina sisese soojustuse kallale üldse (vt küsimust 2.2).
Kas krohviga hoone hoiab siis paremini sooja? Nimelt 2 maja samas piirkonnas, antud variandil sisesein 2 cm paksuselt krohvitud ja eelmisel mis tehtud sai, seal puudus sisemine krohvikiht. Aga krohvikihiga hoones on soojem. Isegi kui hooned tühjalt seisid oli temperatuuri erinevus 2 kraadi neil omavahel.
2. Seinte soojustus – kui eelmine punkt on selge, siis küsimus üldse – millega soojustada ehk mida valida? Kas minna sama teed nagu tavaliselt, et lähened seest poolt, vastu välimist laudist tuuletõke ning seejärel 100 mm kivivill ning sisse laudis tagasi ning kips peale? Või võiks hoopsi miskit muud valida? PUR vaht? Välissein vs sisesein ruumis?
2.1. Soojustusega peab mõtlema asja, et kunagi tulevikus võiks sellega jätkata kogu maja ulatuses.
2.2.Või üldse ei kaku seinu lahti ja teeb ruumi väiksemaks ehk kasutaks neid uusi 70 mm SPU plaate (vist mingid olid koos kipsiga juba) või Kingspan Therma plaate hoopis? Need veel mingi alumiinium lehega ka. Või kui selline on 100 mm paks, võtta sein lahti ja panna selline hoopis kahe laudise vahele? Küsin seetõttu et ei oma taoliste plaatidega kokkupuudet. Või tüüpiline seina soojustus + taoline plaat lisaks veel siseseina? Või ainult taoline plaat siseseina krohvile ja seina ei hakkagi avama?
3. Põrand – millega põrand soojustada? Slakk välja kakkuda ja panna EPS? Sest hetkel ei kannata ka teha vundamendi lahtikaevamist ja vundamendi soojustamist. Võibolla tulevikus mõeldav.
3.1. Siit omakorda küsimus muu hoone osas, vaja vesi + kanal viia kööki ehk umbes 15m liikumist max. Kuid murekohaks on läbi külma koridori liikumine. Ehk kindlasti tuleb rõhku panna väga korralikule torude soojustamisele. Siis mõistlik oleks jätta torud ikkagi põranda alla, sest kui seina pealt vedada, siis läbi koridori on väga keeruline minna nendega. Kuid seega tuleb soojustuse jaoks nö „tunnel“ ehitada põranda alla. Mis sinna kasutada ehk võiks olla ju sama nagu vannitoa alune põrand.
4. Torustik – eks kanali osa püüab lahendada põrandas ära (liited, kolmikud jne). Veetorud võiksid olla ka põrandas kui jaotur / kollektor võiks olla seinal (et iga liini saaks vajadusel sulgeda) + edasi minna boilerisse (soe vesi). Torustiku osas valida siis plastik? Ehk siis alupex torud pressliitmikutega?
4.1. Kraanikausi segistil – kanal otse alla põrandasse, veetorud vast põrandast välja, kuid mööda seina üles. Seina peal küll kole, aga juhul kui tekib külmumine vms, on seinapealsega lihtsam toime tulla kui see mis on seina sees.
4.2. Dussinurk – plaatida nurk. Vesi põrandale. Äravool põrandal. Veetoru mööda seina üles (st mitte seina seest siis).
4.3. Köök – kõik viia läbi põranda. Nii veetorud kui kanal. Küsimus kanalitoru osas. Kas sellist vahemaad võiks teha hoopis jämeda, 110 mm toruga? Ehk suunata sinna kraanikauss + nõudeka vesi + võibolla ka pesumasina vesi.
5. Soe vesi – mis lahendus siin võiks olla. Tüüpiline oleks mõni 80 eurone 80 liitrine boiler (ala kuskilt ehituspoest, vee- ja kanalipoest), aga taolised võtavad siiski omajagu elektrit. Või siis 80L ja 250 eurine boiler? On mõni muu lahendus? Ehk hea hinna-kvaliteedi-elektrikulu suhtega. Hetkel 2,5 inimese jaoks igapäevaselt. Eks hiljem 3. Vahepeal kuni 6 inimest (aga eks kannatab oodata kui vesi soojeneb, see pole prioriteet).
6. Seinad – välisseintes on laskeava meenutavad vanad puitaknad. Need vahetaks vast 3 kordsete stamp plastakende vastu. Vaevalt sinna miskit paremat on asemele panna.
6.1. Siseseinad – mis sinna üldse jätta? Kipsplaat – veega mittekokkupuutuvad osad värvida, veega kokkupuutuvad osad korralik hüdro + plaat?. Või mingi muu kate võiks olla seinas (ehk puitlaudise peal).
7. Ventilatsioon. Kui seina läheb misiganes soojustus, plastaken ka ruumi ette, siis peaks paigaldama ka ventilatsiooni otse läbi välisseina õue. Keda-mida seal kasutada? Soojustagastusega ventilatsioon?