Ehitusfoorum

Tere.
Eile sai kodus vahetatud vana klapp uue vastu. Uus näeb välja selline:
Kuid millegipärast hakkas see uus klapp tilkuma. Olen ka varem neid paigaldanud ja ennem pole sellist jama olnud. Kas nüüd klapp ise on vigane või võib asi olla milleski muus? Kui vesi boileris soojeneb siis hakkab tilkuma ja kui korraks kraan avada ning survet alandada siis jääb tilkumine järgi. Ööga oli välja tilkunud umbes kahe viinapitsi jagu vett. Eks näis, palju päeva jooksul tuleb, kui tarbimine pidevalt taga.

Kas see muuhulgas ka ülesurve eest peaks kaitsma?
Kui jah siis rõhk tõuseb talle liiga kõrgeks vee soojenedes.

Mu teada peaks nagu kaitsma küll, kuid varem pole selliste klappidega mul tilkuma jäämise probleemi olnud. Loogiline oleks, et probleem ülesurves, kuid kuidas seda siis lahendada? Ei saa ju iga natukese aja tagant käia ämbrit tühjendamas Asi peaks ju töötama ka ilma selleta?

Uus klapp millel avanemine nõuab kõrgemat survet, olemasolev võib "lõdva kummiga" (vigane) lihtsalt olla, või paisupaak lisada süsteemi.

pikk88 kirjutas:Eile sai kodus vahetatud vana klapp uue vastu

Lihtsalt huvi pärast - mis vanal klapil viga oli?
Kas vahetasid äkki ka siseneval külmaveetorul tagasilöögiklapi ära? Kui see "liiga hästi" töötab, peabki ülerõhuklapp tilkuma (mida suurem boiler, seda rohkem), sest sooja vee maht on suurem, kui külmal. Klapil olev tila ühendatakse peenikese vooliku abil kanalisatsiooni.

See klapp käibki ju boilerisse siseneva külmaveetoru vahele? Et soe vesi tagasi külmavee ringlusesse ei saaks minna. Boiler on 80 liitrine ja vana klapp oli natuke teise ehitusega, ehk polnud seda linki, mille kaudu seda avada ning too oli oma aja lihtsalt ära elanud ning laskis ka vett läbi. Küll märgatavalt vähem, kui see uus aga siiski

Tere.

Ehk on vanal ja uuel klapil avanemisrõhud erinevad. Vahepeal oli terve partii vigaseid klappe saadaval. Palju trassi rõhk on? Kui sisendrõhk on suurem/võrdne kui tagasivoolu avenemine, siis klapp tilgubki.

Toomas

Umbes sellisele järeldusele jõudsin ise ka päeva jooksul asja jälgides. Seda palju trassi rõhk on, ei oska ma öelda. Tegemist linna veevärgiga. Eks järgmise nädala alguses tuleb klapp uuesti vahelt ära kruvida ja FEB-i ronida. Ehk oskavad nood midagi täpsemat öelda või teist klappi soovitada...

Pane selle tila otsast toru (voolik) kanalisatsiooni, nagu enne ütlesin, kõik mured murtud. See klapp peabki tilkuma, kui süsteemis paisupaaki ei ole.

Küülaline kirjutas:Pane selle tila otsast toru (voolik) kanalisatsiooni, nagu enne ütlesin, kõik mured murtud. See klapp peabki tilkuma, kui süsteemis paisupaaki ei ole.

Päevaga tilkus liitrisesse plastmasskannu umbes 2,5 cm jagu vett. Seda on mu meelest tuntavalt liiga palju. Nagu ma juba alguses mainisin siis olen ka varem selliseid klappe kasutanud ning pole kunagi märganud mingit tilkumist. See voolik kanalisatsiooni on pigem nagu hädalahendus, et ei peaks pidevalt käima kopsikut tühjendamas....

Vee soojuspaisumistegur on 0,00018. Soojendades 80 liitrit 10 kraadist vett 60 kraadini suureneb selle vee maht ca 0,7 liitrit.

Ostsin eelmise aasta sügisel FEB-st 80 liitrise kahesüsteemse keraamise küttega boileri.
Kui kraanist vett lasin boiler mürises. Aga mingit tilkumist ei olnud. Vahetasin klapi ,siis peale vee laskmist kui valamu kraani sulgesin ,hakkas boiler vilistama. Sest külma vee rõhk saavutas külma vee trassi rõhu. Olin pannud ka külma veele manumeetri ja see näitas 3,5 baari. Siis soovitas FEB panna külmale veele lisaks kaks tagasilöögi klapi ja nüüd on vaikus majas

Nonii. Tänaseks on jõudnud asi niikaugele, et klapp sai vahetatud uue samasuguse vastu. Ka see hakkas läbi tilkuma. Läksin ostsin siis teisest poest teistsuguse klapi, et ehk muudab see asja, kuid ka kolmas klapp hakkas läbi laskma. Nüüd on mõistus otsas, mida edasi teha.
Lisan ka pildi vanast klapist

Vana klapp oli kinni roostetanud ja vigane, sellepärast ei tilkunud. Nende klappide raha eest oleks päris mitu meetrit voolikut saanud.

pikk88 kirjutas:Nüüd on mõistus otsas, mida edasi teha.

Kui sa juba ostulainel oled, siis osta ehk üks manomeeter ka ja ühenda see klapi ja boileri vahele - ehk on veemeestel trassi surve kogemata liiga kõrgeks tõusnud.

Ehk võiks abi olla ka klapi ja boileri vahel trassile ühendatud väiksemast joogivee-paisupaagist.

Küülaline kirjutas:Vana klapp oli kinni roostetanud ja vigane, sellepärast ei tilkunud. Nende klappide raha eest oleks päris mitu meetrit voolikut saanud.

Ma ei hakka laskma ööpäevas veerandit liitrit vett kanalisatsiooni. Mõtle, mis koguse see kuu aja peale teeb. Olen paigaldanud elu jooksul üle 20 boileri. Neist mitte ühelgi pole klapid kordagi tilkunud. Milles saab seekord asi olla? Ainus variant oleks veel see, et uuematel klappidel siis tõesti avanemisrõhk madalam, kui vanadel ja tänu sellele avaneb, sest see oleks ikka väga suur kokkulangevus kui Tartu veevärk just samal päeval oleks oma trassisisest rõhku tõstnud, kui mina oma klapivahetusega tegelesin
Sõber soovitas selle klapi sealt vahelt üldse minema visata. Mida sellest nõuandest arvata?

pikk88 kirjutas:Neist mitte ühelgi pole klapid kordagi tilkunud.

Üks kord on ikka esimene - mul vanal boileril ka esimene klapp ei tilkunud, järgmistega aitas ainul voolik.

pikk88 kirjutas:Ainus variant oleks veel see, et uuematel klappidel siis tõesti avanemisrõhk madalam, kui vanadel ja tänu sellele avaneb, sest see oleks ikka väga suur kokkulangevus kui Tartu veevärk just samal päeval oleks oma trassisisest rõhku tõstnud, kui mina oma klapivahetusega tegelesin

Trassi rõhk võib kõrgem olla ju pikemat aega - vana klapp võis lihtsalt "tuim" olla.

pikk88 kirjutas:Sõber soovitas selle klapi sealt vahelt üldse minema visata. Mida sellest nõuandest arvata?

Kui maja külma vee sisendil (enne boilerit) tagasivooluklappi ei ole, siis ei juhtu midagi, lihtsalt paisunud soe vesi läheb paisumise võrra trassi tagasi, aga kui tal kuhugi minna ei ole, siis

Võimalik. Kuigi väheusutav, et rõhku on tõstetud. Manomeetriga mõõtmiseks peaks vist ennem teadma, mis rõhu juures see klapp ise avaneb. Seda infot ei osatud mulle poes loomulikult anda...
Trassi tagasi minna peaks paisunud veel olema piisavalt ruumi. Ilmselt ei jäägi muud üle, kui klapp vahelt maha keerata. Eks vaatab, palju ööga sinna ämbrisse lisa tilgub, hommikul vast pea ka natuke selgem. Praeguseks juba omajagu kopp ees sellest lammutamisest.
Aga tänusõnad kaasamõtlejatele.

Voolik on ikka õige lahendus, kui ütled, et veerand liitrit päevas, see on ju ainult 7,5 liitrit kuus.
Tegelikult., kui vesi on soe ja ühtlane kütmine ning tarbimine, st. boiler täielikult maha ei jahtu, ei pruugi üldse tilkuda.

Mul sitapott vahest jookseb. Mõni kvartal on veekulu kõikunud 10 kanti siia tänna. Olen kukalt kratsinud ja püüdnud potiga usinam olla. 10 kanti on siis 10000 liitrit eksole.

7,5 liitrit... oijeerum...

...palju edu ka edaspidiseks...

7 liitrit on tiba ebamugav jah,
mul on boileri (150L vert) klapi tilkumise tõttu vana plaadipesu svamm põrandale pandud, et seintele ei pritsiks. Niipalju kui tilgub jõuab põrandaküte välja kuivatada.

Külaline kirjutas:klapi tilkumise tõttu vana plaadipesu svamm põrandale pandud, et seintele ei pritsiks

Ma ei saa aru. Loe ja imesta. Miks üritatakse füüsikaseaduste (vee paisumine soojenemisel) vastu võidelda vanade plaadipesu svammidega.
Kaitseklapil on see tila seal küljas (kõrgem rant ka veel esiservas) just selleks, et sinna peale lükata sobiva jämedusega voolik (oli vist 8 või 9mm) ja ühendada kanalisatsiooni.

Küülaline kirjutas:Kaitseklapil on see tila seal küljas (kõrgem rant ka veel esiservas) just selleks, et sinna peale lükata sobiva jämedusega voolik (oli vist 8 või 9mm) ja ühendada kanalisatsiooni.

Jah, kuid boileri asukoha valikul on vist kanalisatsioonitoru olemasolu/lähedus seni veel üsna marginaalse tähtsusega argument.

madis64 kirjutas:boileri asukoha valikul on vist kanalisatsioonitoru olemasolu/lähedus seni veel üsna marginaalse tähtsusega

Kui maja tehnosüsteemide projekteerimises on ka mõni insener osalenud, siis ei ole marginaalne. Boileri ruumis on isegi põrandatrapp väga soovitav (mõnikord võib osutuda vajalikuks).