Ehitusfoorum

Tere,
kipsseinad said paheldatud, all on puitkarkass, kruvikohad lihvitud tasaseks ja värvitud. Paar kuud hiljem aga kruvide kohad on kõrgemad - äkki mingi 0.5mm, nii et ilusti on eristatavad need kohad, kus kruvid kipsi on lastud. Mis seda võiks põhjustada? Ei suuda ise küll ühtegi head põhjust välja mõelda, et edaspidi sarnast asja ei juhtuks. See ei ole siis igalpool, vaid eriti just elektrikilbi ümbruses üks sein, kus 50x50 puitkarkassiga sai seina kasvatatud.

meelis11 kirjutas: ↑27 Apr 2018, 09:57 Tere,
kipsseinad said paheldatud, all on puitkarkass, kruvikohad lihvitud tasaseks ja värvitud. Paar kuud hiljem aga kruvide kohad on kõrgemad - äkki mingi 0.5mm, nii et ilusti on eristatavad need kohad, kus kruvid kipsi on lastud. Mis seda võiks põhjustada? Ei suuda ise küll ühtegi head põhjust välja mõelda, et edaspidi sarnast asja ei juhtuks. See ei ole siis igalpool, vaid eriti just elektrikilbi ümbruses üks sein, kus 50x50 puitkarkassiga sai seina kasvatatud.

no esimene lause annab vastuse , kipsi all puitkarkass, puit paisub ja lükkab need punni

Miks see puit paisuma peaks?

Puit ikka mingil määral mängib ja ega see kipsplaat nüüd ka kõikse tugevam materjal pole, et kruviga saaks viimase vindini kipsplaadi karkassi vastu lasta. Ka metallkarkassi puhul olen vahest seda efekti näinud.

Aga mis nipid, soovitused siis oleks kui hirmus tahtmine ikkagi kips puitroovile kinnitada, hiljem üle värvida ja saada selline tulemus kust Kruve läbi ei jää paistma. Ka minul üks kogemus olemas kust paari aasta pärast on kõik kruvipead läbi valge värvi aimatavad tumedamate ringidena

Muud nippi polegi, kui kuiva roovituse kasutamine.

OSB võ PLP plaat alla ja kipsplaat viimistlemiseks sinna peale kruvida. Vuugid ei tohi kohakuti jääda.

Urmas

Ärge ajage jama oma puidu paisumisega. Vastupidi on lood, kasutatakse mittekvaliteetset märga puitu, mis kuivab ja sellest see punn. Normaalse materjaliga seda ei juhtu.
Kogu Skandinaavia istub oma puitkarkassi otsas ja pole kellelgi seinad punnilised...

Üks variant võibolla kõik kruvid on läbi kipsi paberi liiga sügavale lastud. Nüüd kui tegu lae või kõvera seinaga kus kips pinges siis kips liigub seinas. Ehk kips on nagu lahti

Niiske kips on ära viimistletud, mis omakorda teeb asja veel niiskemaks, hiljem kuivades, kipsplaat kahaneb ja surub kruvipeade peal oleva pahtli pinnast välja!...loomulikult on seal veel variante, aga see on 1, mis kindel!

Ka endal mõnes kohas kruvipead punnitavad ja puitkarkass all. Ma ei ütleks, et puit kuskilt otsast ülearu suure niiskusega oli. Saetud aastaid kuivanud kuuseprussist ning päris soojas toas seisis veel nädalaid. Ma olen päris kindel, et kuskilt angaari alt ostetud ehituspuit pole kaugeltki nii kuiv. Märg kips - no ei ole võimalik. Kips sai kuiva ilmaga koju tassitud ja seisis samuti nädalaid soojas toas.
Kas pole välistatud, et kipsikruvi on märja pahtli all roostetama hakanud? Olen märganud, et plekist pahtlilabidas tõmbab ühe ööga roostetäpid peale. Miks mitte siis kruvipea?

Voltamper kirjutas: ↑08 Mai 2018, 10:07 Ka endal mõnes kohas kruvipead punnitavad ja puitkarkass all. Ma ei ütleks, et puit kuskilt otsast ülearu suure niiskusega oli. Saetud aastaid kuivanud kuuseprussist ning päris soojas toas seisis veel nädalaid. Ma olen päris kindel, et kuskilt angaari alt ostetud ehituspuit pole kaugeltki nii kuiv. Märg kips - no ei ole võimalik. Kips sai kuiva ilmaga koju tassitud ja seisis samuti nädalaid soojas toas.
Kas pole välistatud, et kipsikruvi on märja pahtli all roostetama hakanud? Olen märganud, et plekist pahtlilabidas tõmbab ühe ööga roostetäpid peale. Miks mitte siis kruvipea?

kruvipea muidugi roostetab ja see rooste võib ka läbi pahtli näha ollal, puit paisub, kuivab, kruvi lastakse valele sügavusele, liiga vähe kinnitusvahendeid,plaat liigub jne

See on selline kipsipaigaldajate ja viimistluse ABC viga , et siin ei saa olla palju variante. Tehnika mida on vaja selle töö omandamiseks õppida suudab iga inimene omandada 1 kuu jooksul kasvõi objektil harjutades , seda juhul, kui õigesti tegema õpetatakse/õpitakseatakse. Kindlasti õpetatakse seda tegema õigesti igas kutsekoolis ka kursustena jne. Sama kindel on ka see, et kes korra valesti tegema õppinud oma tehnikat eales ei muuda.

Mis see õige kruvi sügavus ja kruvide samm siis on, mis välistab hilisema üleskerkimise?

Olen sama viga täheldanud paksude kiviseintega maja aknapaledel, kuhu kips kinnitati vahuga ja kruvidega. Probeem ilmnes alles ca 5-7 aasta pärast. Mingi paisumise-kahanemise-liikumise probleem ta on. Huvitaks ennastki detailne ja teadlik vastus. Soovitan kipsimüüjatele kirjutada või helistada, teinekord võib neilt asjalikke vastuseid saada. Nt http://www.gyproc.ee/kontaktandmed

Mul endal on sellised mõtted. Eeldus - kõik materjalid paisuvad-kahanevad sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest. Praod tekivad sellest, et erinevate materjalide paisumised-kahanemised on erinevad. Oletan, et punnitamine võib tekkida siis, kui kipsi ja materjali vahel, kuhu kipsikruvi on kinnitatud, on veel mingi materjal.

Nt selline kiht aknapaledel (ruumist seina sisse): kipsplaat, ehitusvaht, puitkarkass. Ehitamise ajal on kasutatud vahtu plaadi liimimiseks ja kruvisid, et plaat vahu peal sobivasse asendisse (loodi) fikseerida. Kui sellises konstruktsioonis vaht kahaneb ja seejuures plaati puidule lähemale "tõmbab", siis kruvil ei jää muud üle kui plaadi pinnal tõusta. Piisab 0,5 mm vahu kahanemisest, et kruvijälg tekiks.

Kui plaadi ja kruvi "kinnihoidva" materjali vahel mingit muud omamoodi paisuvat-kahanevat materjali ei ole, siis minu väljakäidud teooria puhul punne ei tohiks tekkida. Kui punnid siiski tekivad, siis peab kruvisid "kinnihoidev" materjal keskonnamõjude muutmisel väga liikuv olema.

Rõhutan, et see on minu oletus põhjusele, mitte selge teadmine.

Aga võib-olla ei olegi tegemist punnidega. Võib-olla on tegemist niiskemate kohtadega, mis niiskuse toimel on tumedamad ja seetõttu eristuvad ülejäänud pinnast. Kruvi on metallist. Olete ju näinud, et metallile kondenseerub niiskus kergemini kui paljudele muudele materjalidele. Seetõttu ongi kruvide peade kohad tumedamad.
Kondensatsiooniniiskuse toimel kruvide pead roostetavad. Rooste võib küll lükata pinna punni. Kruvide peade roostetamisele aitab kaasa asjaolu, et kruvide keeramisel kasutatakse kulunud otsakut ja/või töö teostaja ei ole piisavalt kogenud. Kruvide pinna kiht kahjustatakse töö käigus ja see soodustab roostetamist.
Samuti soodustab kruvide roostetamist niiskust läbi laskev värvkate. Tänapäeval ju peetakse oluliseks, et värv hästi "hingaks".

Siin peaks täpsustama, et kas "punnitavad" mustad kipsikruvid või tsingitud kipsikruvid?
Mustad kruvid lähevad kipsi sees rooste ja rooste paisutab.
Musti kruve kasutan ise ainult ajutiste kruvidena.
ping

Vaevab see küsimus mindki, paaris kohas on näha seda efekti. Kuna tahtsin ühes toas veidi asju ringi teha, siis lõikasin ka ühe punnis koha lahti noaga ja pahteldasin uuesti (pahteldus oli tehtud ca 3 aastat tagasi):

1) roostet ei olnud
2) pahtel/kips tundusid ka sealt OK, kinni aluspinna küljes
3) nädal hiljem uus pahtlikiht ei punnita
4) 2-3 cm edasi järgmised kruvid ei punnita
5) see reaalselt oli punnis, pinnast veidi kõrgem, kruvi peast veidi laiem "kõrgendik"
6) aknapaled, kui kriitilised kohad (jahedam, niiskem), ei punnita.

Mulle on see seostunud kruvipea vale sügavusega, kas jäi liiga pinnale või liiga sügavale.

Tere

Kruvikohad hakkavad punnitama puitkarkass seines kahel juhul.
1) Kasutatakse valet puitu. Kipskarkassi puit on eraldi saadaval ja on nn. CLT(cross laminated timber) tüüpi. See välistab puidu kubatuuri muutumise õhuniiskuse või kondents vee tõttu.
2) Vale ja mitte kvaliteetne kipsikruvi. Puitkarkassile kipsi paigaldamine käib ainult harvkeerd kruviga mille pikkus peab olema suhtes 1:2 ehk kui plaadi paksus on 16 siis kruvi pikkus on 32mm. Tuleb jälgida, et kruvi ei ulatuks karkassist läbi peale kinnikeeramist. Kui kruvi ulatub läbi ja tegemist on rõhtsa kohaga( näiteks välisseina äär kus on õhk külmem ja taga erilist ventilatsiooni ei toimu) tekib kondents ja külmasild. See külmasild paneb kruvi peal oleva kipsi kergest niiskusest tingituna paisuma.
Halva kvaliteediga kipsikruvidel tekib lisaks ka korrosioon, nagu eelmistes postitustes juba juureldi.

Metall karkassi puhul, kus on vältimatu ,et kruvi läbib karkassi ja on karkassiposti seest nähtav. Peab kasutama korraliku soojustusmaterjali. See hoiab külmasilla teket eemal kruvist.

Parimat