savikrohv

siseviimistlustöödega seonduv arutelu. Siia ei postita tööotsimisi ja -pakkumisi!
anatoli
külaline

savikrohv

Lugemata postitus Postitas anatoli »

Tere ilmad nüüd soojemaks läind ja plaanis krohvima hakata,roomatile savikrohviga,ise kunagi krohvimisega kokku puutund küll,aga päris roomati peale pole krohvind.Oskab keegi järsku aidata,rääkida töö käigust .Tahaks hirmsasti ise eproovida .Kuidas seda roomatti lõigatakse (millega uksekohad) jne ja kas roomati peale peab asetama ka majkad,mis majakad selleks kõige paremad oleks?(poes neid mitmeid mõõte) Oma maja ja tahaks võimalikult palju ise ära teha,aga kui hakkama ei saa siis eks tuleb võtta töömehed appi,pinda ca 150m2 ja asun palamusel.Krohvijad mehed ,mis hinnaga sellist tööd teete üldse?
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10879
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 311 korda
On tänatud: 383 korda

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Vaata ehituslahendused.ee lehele. Neil kas hakkas või hakkab kohe ökoehituse, savikrohvimse jms. teemadel üle-eestiline loengute tuur. Osavõtutasu konkreetselt ei ole, aga võid kohapeal, vastavalt südametunnistusele, vabatahtlikult midagi annetada. Kavatsen ise ka kuulama minna.
anatoli
külaline

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas anatoli »

No kahjuks 27. märts käisid nad tartus juba ära nüüd Pärnu,Kuresaare jne ei viitsi sinna järgi neile nüüd ronida.

Äkki oskab mõni krohmimees mulle natuke näpunäiteid jagada,egiti majakate osas,poes olen näinud mingeid peenikesi metalli ribakesi (nagu mütsprofiil vms) aga kuidagi jube peenikesed tunduvad olevat.Palun aidake mehed :scratch:
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

gfder
Viimati muutis kolekoll, 11 Mai 2010, 21:47, muudetud 2 korda kokku.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10879
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 311 korda
On tänatud: 383 korda

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Urmas »

To: Kolekoll
Palun ole lahke ja jaga natuke oma tarkust meiega: millega sa savikrohvi seina paned, kas kelluga või liibiga, millega sa viimast kihti viimistled- plastikust või metallist hõõrutiga, kas savikrohvi puhul peab jääma viimistletud pind ühtlaselt sile, kas hõõrutiga hakkad tegema siis kui viimane kiht on täiesti kuivanud ja alles seejärel toimub pinna niisutamine ja silumine/hõõrutamine, kui palju oleneb pinna väljanägemine liiva fraktsiooni ja milline neist jääb kõige kenam? Esialgu nagu kõik, aga eks peale vastuseid tekib vähemalt minul kindlasti veel küsimusi. Tänan ette!
Isetean
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 200
Liitunud: 26 Dets 2008, 15:12
On tänatud: 1 kord

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Isetean »

Nagu eksamit sooritaks :)
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10879
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 311 korda
On tänatud: 383 korda

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Isetean kirjutas:Nagu eksamit sooritaks :)
Ei ole mina see mingi eksamineerija savikrohvimise alal :) , vaid vastupidi, tahaks targemaks saada. Olen teinud savikrohvi, aga ei jäänud ise tulemusega rahule, sest lollakalt harjunud tegema "keskmise eestlase" nõutud ideaalselt siledaid pindasid. Ükskord pidin juba värvi alla minevat MP-ga krohvitud seina üle tegema, kuna oli liiga ideaalne, aga sooviti lihtsamat/robustsemat väljanägemist seinale. Hakka või lisaraha küsima selle eest, et minu puhul kuulub lohaka väljanägemise tegemine juba erioskuste juurde, kuigi mõnedel on vastupidi :) .
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

Panete mu piinlikkusse olukorda ... :), selles suhtes, et ma küsin raha nn.lohaka tegemise eest, kuigi, uskuge, ega see nii lihtne ka pole, ma mõtlen seda lohakat tegemist, mitteoskaja viimistlusel ja oskajama tegija viimistlusel on ka ikka vahe. :). Hiljuti pidin nn. oskajate saviseina mahapeksma kõrre pealt, kuna oli nii siledaks " lakutud " svammiga ja ka ebayhtlane, ma mõtlen savipaksust, et omanik polnud rahul ja pöördus minu poole, et kas saaks 5 mm kihiga asja parandada, ma siis soovitasin, et miks raha raisata lisa savi peale, seda enam, et 5mm enam ei päästa miskit siin ja soovitasin sis savi maha võtta ja sama savi uuesti seina . Peale vastavaid protseduure oli klient rahul.
Viimati muutis kolekoll, 11 Mai 2010, 21:46, muudetud 1 kord kokku.
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10879
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 311 korda
On tänatud: 383 korda

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Tänan info eest. Tuleb välja, et olen siiani ikka vist enam-vähem õigesti teinud. Viimane objekt oli samuti kipsi ja columbia peale savikrohvi ca 40 m2-t. Kipsil tegin enne vuugid ära ja siis kruntisin välitingimustesse mõeldud, liivaterasid sisaldava krundiga üle parema nakke saavutamiseks. Kuna siiani oli mul praktikat ainult dekoratiivse elemendina mõeldud savikrohvi osas ehk seinast seina, siis sellel viimasel oli välisnurkasid kole palju, kusjuures teise külje viimistluseks oli värv. Kuidas sa saad need välisnurgad ilusaks või nad ei peagi jääma ideaalselt 90 kraadise täisnurga alla, sest vastu nurka minnes see krohv ju ikka kergelt pudiseb aja jooksul, eriti nagu aknapalede ja ukseaukude (traditsioonilist ust hingede peal ei olnud, vaid tulid lakke kinnitatavad lükanduksed) juures. Selliseid välisnurki oli seal 8 tükki. Pean maiskuus tulema Tartusse ja kas sul oleks leida aega minu jaoks tunnike konsultatsioonidele. Fourback minu poolt kui ikka õlut jood! Kas see sinu kodulehel olev telefoninumber ikka kehtib?
Osadele külalistele, kes mõtlevad, et miks ma uurin seda savikrohvi teemat, siis jälgige viimasel ajal kujunevaid siseviimistluste trende- kõik muutuvad millegipärast väga ökoloogilisteks, rohelisteks, loodus-säästlikeks, kellel on igasugused allergiad jne. ja miks siis mitte selle pealt teenida ja see, paljude jaoks niššitoodete teostamine, ei ole väga odav lõbu.
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

Välisnurgad , eriti sellised, kui klient soovib täisnurkseid, on natuke problemaatiline, siiamaani on soovinud vaid 2 klienti täisnurka, savile ei sobi teravad nurgad, aga see selleks, mina teen täisnurka majakaga, ehk siis miski liistu või lauaga, et kõigepealt panen liistu yhele poole nurka ja viimistlen selle teise poole ära ja siis pärast panen viimistletud poolele, viimistletud poolel olevad augud katan pärast saviga, sest need augud on ainult kipsikruvi suurused, ei mingeid tüübleid ega miskit, isegi kivi sees.
Mõistlikum on ikka teha väikese kumerusega nurgad. Siiamaani on sellega ka kliendid nõustunud.
Nohh selle columbia kivi, aeroc ja fibo võib ka niiskuse imavuse vältimiseks ja vuugijoonte hilisemaks mitteläbikumamiseks miski niiskustõkkega kruntida. Muidu tikub hirmkiirelt kuivama kui on suur pind, kui miski 20 ruudune, siis võib ka vee ja pritsiga jännata.
Kipsi peale olen tavaliselt vedanud yhe kihi lahjemat marmorlubivärvi, mis on struktuurne, jätab ka sellise kergelt kareda pinna.
Tule aga , pole probleemi, ehk on sellel ajal miski savimäsutamine ka, siis oleks ju veel parem. Ja õllega ära näe vaeva :), on hea, kui saan kedagi aidata kui oskan.
Ja number kehtib, juhul kui ei vasta, jäta teade kõneposti, helistan kindlalt tagasi.
Müün pimedate linnas peegleid. http://public.fotki.com/siseviimistlus/
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

Tänan info eest. Tuleb välja, et olen siiani ikka vist enam-vähem õigesti teinud. Viimane objekt oli samuti kipsi ja columbia peale savikrohvi ca 40 m2-t. Kipsil tegin enne vuugid ära ja siis kruntisin välitingimustesse mõeldud, liivaterasid sisaldava krundiga üle parema nakke saavutamiseks. Kuna siiani oli mul praktikat ainult dekoratiivse elemendina mõeldud savikrohvi osas ehk seinast seina, siis sellel viimasel oli välisnurkasid kole palju, kusjuures teise külje viimistluseks oli värv. Kuidas sa saad need välisnurgad ilusaks või nad ei peagi jääma ideaalselt 90 kraadise täisnurga alla, sest vastu nurka minnes see krohv ju ikka kergelt pudiseb aja jooksul, eriti nagu aknapalede ja ukseaukude (traditsioonilist ust hingede peal ei olnud, vaid tulid lakke kinnitatavad lükanduksed) juures. Selliseid välisnurki oli seal 8 tükki. Pean maiskuus tulema Tartusse ja kas sul oleks leida aega minu jaoks tunnike konsultatsioonidele. Fourback minu poolt kui ikka õlut jood! Kas see sinu kodulehel olev telefoninumber ikka kehtib?
urmasr kirjutas:Osadele külalistele, kes mõtlevad, et miks ma uurin seda savikrohvi teemat, siis jälgige viimasel ajal kujunevaid siseviimistluste trende- kõik muutuvad millegipärast väga ökoloogilisteks, rohelisteks, loodus-säästlikeks, kellel on igasugused allergiad jne. ja miks siis mitte selle pealt teenida ja see, paljude jaoks niššitoodete teostamine, ei ole väga odav lõbu.
Tean ka paari klient, kellel on kaseiini allergia, st, talle ei sobi ykski kaseiini baasil olev värv ega pahtel ja Urmasel on õigus, eriti nyyd on hakatud rõhku panema ökole .. on olnud ka kliente, kes olemasolevad kipsseinad on maha võtnud ja lubja/savi asemele mätsinud.
Kui 4 aastat tagasi alustasin eestis sellega, siis oli ikka väga väga raske tööd leida, öeldi otse, et mis lubi, savi või mis iganes ökovärv, kips ja kõik. Kuna teen AINULT ökomaterjalidega, siis see talv oli väga tööderohke ja jätkub tõusvas tempos. Samas palve nendele, kes pole varem kunagi savi või lupja ( ilma tsemendita ) seina tõmmanud, et tehke eelnev kodutöö ära, lugege ja küsige enne, kui kuskil hakkate tegema .. Sest lihtne on miskit asja tuksi keerata ja siis öelda, et materjal on kehva :), nagu selle viimase kliendiga, kelle juures võtsin savi maha ja panin sama savi uuesti seina. Lihtsad põhitõed, et savi sisse ei käi tsement, lupja ei kuivatata kuumaga, vaid lubi karboniseerub, eks ole :). Palun seda eelnevat mitte võtta kui targutamisena, vaid lihtsalt soovitusena, sest juba on hakanud kostuma uudised, kus keegi on yritanud savi sisse tsementi toppida ja kuumapuhuritega kuivatatakse lupja ...
Müün pimedate linnas peegleid. http://public.fotki.com/siseviimistlus/
Isetean
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 200
Liitunud: 26 Dets 2008, 15:12
On tänatud: 1 kord

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Isetean »

:clapping: Super :good: .
Verve
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 53
Liitunud: 10 Dets 2009, 02:34
On tänatud: 1 kord

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Verve »

Väga tore teema. Soov endalgi teha seinad savi või lubjakrohviga, veel ei ole otsustanud. Rumala peaga suutsin ühe toa seina krohvida armeerimis seguga kuna seda oli ülejäänud. Arvasin , et krohvin sellega ja värvin üle aga armeerimis segu kole ikkagi.

Seinad fibost ja täitsa sirged.

Kas ma võin selle eelnevalt armeerimis seguga krohvitud pinnale vedada lubja/savi krohvi või tuleb enne maha nühkida?
Kui saviga/lubjaga krohvida siis kas on võimalik ilma majakateta ainult lati abiga saada sirgeid pindu. Või peab ikkagi majakaid kasutama?
Kas välis nurkades ja akna ukse paledes kasutatakse mingisuguseid tugevdus nurki?
Kui krohvida fibo peale kas siis on vaja kasutada võrku?
Kumb jääb ilusam kas siledaks pahteldatud värvitud lagi ja krohvitud värvitud seinad või krohvitud-värvitud lagi ja krohvitud-värvitud seinad ? Lagi kipsist.

Ärge nüüd väga kõvasti lööge : Kas penoplasti peale on võimalik teha lubikrohvi+ lubivärvi? Eriti ei meeldi see uss uss ja tera tera asi. Millised võimalused mul on saada Lubikrohv+ lubivärv fassaad?
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10879
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 311 korda
On tänatud: 383 korda

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Urmas »

To: Verve
Ära võta seda minu postitust takkajärgi tänitamisena, aga kuna tänapäeval on siseviimistluste jaoks ikka väga palju materjale ja selle ülejäänud armeerimiseks mõeldud segu oleksid ikka võinud maha parseldada (nagu soovitati) kasvõi odavamalt ja kahju oleks väiksem (raisatud materjal+krohvimisele raisatud aeg, isegi kui ise krohvisid).
Arvan, et võid küll need koledad seinad(sinu väljend) savi- või lubikrohviga üle teha ilma, et peaksid seda koledust maha kratsima.
Üldiselt pole savikrohvi puhul latiga teha midagi peale seinte viimistluse (sirguse) kontrollimise ja majakate suhtes loe veelkord läbi kasutaja "kolekoll" postitused.
Jah, välisnurkades võib kasutada tugevdusi, aga ei pruugi. Vaata jällegi minu küsimusi selles teemas "kolekoll"-ile ja tema vastuseid mulle ja veel kellegile eespool!
Fibo peale ei pea kasutama armeerimisvõrku, kuna fibo omab parajagu struktuuset pinda, mille külge jääb igasugune krohv kui ei karda maja vajumisega seotud probleeme, aga nende puhul ei aita ka armeerimisvõrk eriti.
See on küll maitse asi, ütles koer ja lakkus oma mune :), aga mina eelistan siiski varianti sile lagi ja krohvitud seinad, kuid siis pead arvestama, et sein tuleks krohvida laeni ja seda valget "lutikavaatlusriba" seina ülaserva teha ei saa. Minu maitse järgi jääb kole kui seina ülaservas on mingi 25mm laiune teise struktuuriga seinaga erinevat tooni riba, aga minu maitse ei ole kohustuslik.
Nendele fassaadiga seotud küsimustele ei ole pädev vastama, aga ehk "kolekoll" või keegi teine teavad midagi rohkemat selle kohta.
PS! Olen savikrohviga viimistluse alal enda arvates samuti alles amatööri tasemel, nii, et minu vastused võivad ka sind eksitavad olla.
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

Ausalt öelda , ma ei tea, mis segu see armeerimis segu on, ärge palun nyyd naerge või kulme üles tõstke. Nagu ma ennist mainisin, olen ainult 100% ökoteemas, nii et kõiksugu muud materjalid suht tundmatud, loen huviga Urmase ja teiste spetside postitusi kõikvõimalike pahtlite ja muude asjade kohta. Silmaringi peab laiendama , kasvõi selle pärast, et endal ka suvel väiksem remont ees ja ega see tähenda, et kui teen 100% ökot, siis peab kõik öko olema, ikka peab vaatama , kuhu mis sobib ja siis võimalusel teen ikka öko asja, kui ei , siis ikka miskit muud ka.
Ja selle lae ja seina teema ... kui viitsid vaeva näha, siis ju võid alati siluda see seina valgeks tehtava osa siledaks, ja ylejäänud osa siis struktuuriga.
Viimati muutis kolekoll, 11 Mai 2010, 21:50, muudetud 1 kord kokku.
Külaline
külaline

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Külaline »

kolekoll kirjutas:Kas rooomatt või rooplaat ?Ja kas kõrs on juba seinas või hakkad alles paigaldama ? Kui juba seinas, siis läheks edasi, et eimene kiht proov teha võimalikult vedel, siis haakub ta paremini kõrrega. Enne savitamist tee kõrs üle kas savipiimaga või siis kaseiinkrundiga. Kas sa soovid täiesti sirgeid seinu või vahest on eelnevalt seinad juba sirged ja siis paned krohvi peale ? Ma pole kasutanud kõrre peal neid metallmajakaid, neid on ikka raske siduda kõrrega. Mul on olemas umbes 5 mm paksused puitliistud, kui vaja timmin välja loodi järgi või lihtsalt seina järgi, et sirge oleks, lasen puidukruviga kinni, kui on puitsein, venitan esimese kihi nende majakate järgi kõrrele peale, kui on ära kuivanud, siis kruvin ära ja järgmised kihid venitan niisama peale, ja siis latiga sirgeks.

Rooplaati tavaliselt lõikan ketassaega ja ka plekikääridega, pead vaatama ja arvestama rooplaadi kinnituskohtadega, et kui traadi läbi lõikad, siis pead otsad painutama nii, et olemasolev klamber jääks kõrt kinni hoidma. Rooplaat pane telliskivi ladumise kujuliselt, kui tahad veel kindlam olla, et hiljem mõrasid ei teki, siis võid ka esimese kihi armeerida linakiudkangaga, nagu on tehtud need vanad kartulikotid, aind et silm on suurem, miski 4 mm vist. Viimati nägin sellist riiet myygil Tartu Safranis http://www.safran.ee, helista ja küsi.
Ja kindlasti siis lase esimene kiht ära kuivada ja ära pane paksemalt kui pool senti, teed ikka ju endale, vajaliku paksuse saad ka siis ju kätte ,( ütleme 1.5 cm ) kui venitad 3 kihti peale. Sest mida paksemalt paned, seda rohkem on võimalusi, et tekivad praod.

Selle savitamisega saad kindlalt ise hakkama, varu lihtsalt aega, sest esimene kiht kõrre peal kuivab väga aeglaselt, lõpetasin just 100 ruudu tegemise, millest 20 ruutu läks kõrre peale, ja see õhuke kiht savi ( esimene kiht ) kuivas toa tingimustes 2 nädalat ... muidugi, sa võid ju panna niiskusimuri sisse tööle, siis saad kiiremini. Enne järgmist savikihti niisuta aluskihti, haakub siis paremini.
Ma ei tea, kas oli nyyd abi sellest, aga kui tekivad kysimused, anna aga teada, kui oskan siis aitan nõuga.
Jõudu.

aii mees suureed tänud sulle,et viitsisid kirjutada!
Seina läheb roomatt mingi 1cm paks vms.Pole veel poes ostmas käind.Roomati kinnitamisel läheb vaja mingeid erioskusi või eeltöid pinnale?
Esimest kihti tahan liibiga kanda,sest arvan ,et nii saab kiiremini,kui sisseviskena,aga kui sisseviskena esimene kiht visata ,kas enne teise kihi kadmist jääbki ka siuke sisseviske mustriga või käid latiga üle ennem?Lõppviimistluseks tahan ilmselt võimalikult siledat pinda saada.Ja viimaks äkki räägid mis tööriistu kasutad.Endal hetkel üks 3m rihtlatt ja mingi kellu põranda rihtimisest üle jäänd eks peaks vist koonuslati juurde ostma,liibi ,plastikliibi,svammliibi,suur hõõruti jne.Kas käsisaega saab ka roomatti lõigata?
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

:) , pole tänu väärt, minuarust ehitusfoorum võiks ju ka ikka selline olla, kus inimesed, kes pole asjaga kokku puutunud, saaksid kysida ja ka mõistlikke vastuseid saada, mitte et hakatakse kohe hambaid irvi ajama, et no kuule, kuidas sa ei tea. Mina ei tea enamus pahtli ja betooni ja puiduasju, mis siis sellest .. tahaks ka vahel kysida targemate oskajate käest, aga vahel on tulnud selliseid vastuseid et kuule mees, teed nalja siin ve ...? Kuidas on võimalik mitte teada .... :) Kuskil oli hea ytlus, et tark loeb raamatust, loll õpib vigadest.
Eks siis pyyan aidata neid, kellel pole kokkupuudet olnud sellise asjaga, eks ole :).
Nii, rooplaat on ilmselt 2.5 cm või siis hõre roomatt, 1 kordne. Kinnita, kuhu tahad, eks pead ainult siis arvestama, et mida vähem lohus on tagasein, ( juhul kui tahad sirget seina ) seda vähem läheb krohvi.
Liibiga saab jahh kiiremini kindlasti, eriti veel siis, kui pole harjunud kelluga sodi seina loopima ..ja kelluga viskad siis jahh, jätad sellisena nagu on, siledaks ei ole hea seda tõmmata, peaks ikka karedaks jääma, haakub paremini järgmine kiht.Muidugi, kõik jällegi sõltub, kui paksu kihti teed.Kui õhemat kui 1 cm, siis hilisema materjali kokkuhoiu mõttes, võid siledamaks tõmmata. Aga peab jääma ikkagi pind selline karvasem.
Tavalised krohviriistapuud, latt, kellu, mis on kergemaks tehtud :), plast ja metalliibid, svamm, erineva aukude suurusega, hõõruteid igatsorti. Mitte midagi erilist. Aind nyyd tekkis huvi, et missugune see koonuslatt on , mul sihuke kiilu moodi latt, siis olen näinud sellist ristkyliku moodi latti, kus lood sees, aga koonuslatti pole veel näinud. See pole miski naljakysimus . Ja käsisaega saad ikka saagida, ainult et pika lõikamise puhul võib joone natsa viltu kiskuda, kui saag nyri on.
Müün pimedate linnas peegleid. http://public.fotki.com/siseviimistlus/
anatoli
külaline

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas anatoli »

Krdi koonuslatt :grin: trapets tahtsin kirjutada nagu rihtlatt aga üks ots kiilukujuline ilmselt se sama mis sinul on :D ise arvan et sellega hea tõmmata,aga mis suurus normaalne on? poes 120cm siis 2m millegagi jne
Manowar
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 840
Liitunud: 07 Jaan 2008, 19:31
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 11 korda

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas Manowar »

Kui ikka seina tahad sirgeks tõmmata, siis alusta 1,5m-st, ise teeme 2m tööd.
Viimistlus Duo OÜ
Siseviimistlus: krohvi-, maalri-, kipsitööd, põrandad, vannitubade ehitus, plaatimine, fassaaditööd.
viimistlusduo@gmail.com
53425657
Kõik kurdavad, et raha on vähe, aga pole kedagi kuulnud kurtmas, et mõistust napib.
anatoli
külaline

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas anatoli »

kolekoll kuda kellu kerhemaks tegid ja miks?
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

jahh, ega alla 1.5 m pole just kasu, kui tahad seinu sirgeks, ja kellu kergemaks, lõikasin relakaga kylgmised ymarad ääred paraleelselt umbes 1.5 cm laiuselt maha, arvad, et pole just suurem kasu, kuid päev otsa vehelda, siis annab kohe tunda, ja nurkadesse saad paremini ligi ka.
Müün pimedate linnas peegleid. http://public.fotki.com/siseviimistlus/
anatoli
külaline

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas anatoli »

Eks tuleb poodi minna ja osta omale varustus ära.Roomati/plaadi kohta saaksite äkki veel väheke midagi täpsustada,et neid ju mitut erinevat paksust,mille järgi ma paksust peaksin valima? Kinnitada vist klambripüssiga kõigeparem kinni paugutada?
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

Paksus on vastavalt soovile .. 5 cm on soojem ja helipidavam, 1 kihiline sobib lihtsalt krohvile alla , kinnitus jahh, 1 kihilist pneumoklambrikaga, 5 aga ikka kruviga seina ..
Müün pimedate linnas peegleid. http://public.fotki.com/siseviimistlus/
trumm
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 272
Liitunud: 27 Jaan 2009, 15:19
On tänatud: 1 kord

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas trumm »

kolekoll, äkki ütled paar nõuannet lubikrohvi kohta ka :)

enamiku majast olen krohvinud savikrohviga. aluspind on aeroc. algul nägin vaeva ja kasutasin ka armeervõrku, kuid siis sain aru, et see on täiesti mõttetu. seega enamus on tehtud nii, et saviveega sein märjaks, siis ca 1 cm paksune kiht 0-4mm savikrohvi peale liibiga. latti ei kasutanud, kuid ka liibiga sai üsna ühtlane. krohvikihi pealmine pind siis selline karedam, et järgmine kiht ikka hästi nakkuks.
teine kiht siis 0-2 mm ja see ca 5mm (või sutsuke paksem). samuti liibiga seina ja kui tahenema hakkas, siis peenema auguga svammhõõrutiga üle. mulle igatahes meeldib, väga ilus sai. esimesed seinad üritasin hästi ühtlaselt sirged teha, hiljem proovisin veidi "kulunumat" ilmet, s.t. mitte nii ühtlast (ühenduskohti muidugi näha ei jätnud).
üle olen värvinud osad seinad lubivärviga, osad on veel värvimata.

nüüd tahaks ühe seina teha lubikrohviga (klassikaline lubikrohv). aluspind on lubitsementkrohviga ühes kihis aluskrohvitud aeroc (tegin selle kihi alla selleks, et lubikrohv paremini nakkuks - otse aerocile oleks minu meelest veidi riskantne olnud - nii nakkuvuse kui ka veeimavuse seisukohast.
kavas on teha järgmiselt - palun ole hea ja anna märku, kui kusagil väga mööda tundub olevat ( ei ole lubikrohviga enne krohvinud - olen lugenud raamatut lubimört 1 ja teinud sauna pesuruumi ise tadelaktiga):
niisutan kas lubjavee või süsihappeveega esmalt aluspinna (sellesama lubitsementkrohvitud pinna). sellele kannan kiirelt suure liibiga (või on selle nimi krohvilabidas) lubikrohvi. üritan saada ühtlase ja sileda pinna, korduvalt siludes. seejärel, kui hakkab kuivama, teeksin üle safranist ostetud sinise (hästi peen) svammhõõrutiga. olemas on ka tavaline valge pehmest materjalist hõõruti - see pole selline kummine nagu need punased ja sinine, vaid selline nagu osad pesunuustikud.
seejärel üritan hoida seina paar päeva niiske, pihustades sinna veidi süsihappevett (gaseeritud mineraalvett sisuliselt).

kas olen õigel teel?
kolekoll
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 90
Liitunud: 08 Okt 2009, 23:27
Asukoht: Tartu
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: savikrohv

Lugemata postitus Postitas kolekoll »

Muidugi, 1 cm kihti ma tavaliselt kohe seina ei pane, panen aluseks õhukese, nii 5 mm kihi, sest tahan alati kindle olla, et mõrasid hiljem ei tuleks. Muidu jahh, lubatakse korraga kuni 1 cm kihti seina venitada.
Kas see klassikaline on Safranist ? Noh, aerocile oleks v]inud betokontaktiga kihi peale võõbata, too jääb krobeline.
Nohh, tegelik reaalne krohvimine võib juhtuda erinev :), niisutama pead igaljuhul aluspinda, aga misjaoks vurtsuveega ? See kiirendab karboniseerumist .. sa võid viimast kihti peale silumist vurtsuveega pritsida, teeb lubjale ainult head.
uidugi Sa võid kanda kiirelt selle lubja seina, oleneb kui suur pind Sul on... kui ikka suur, siis ole ettevaatlik, sest sõltuvalt aluspinna imavusest, võib lubi kuivama hakata, kui liiga palju ette võtad. Lubikrohvimine erineb vähemalt minu jaoks, päris palju, savil vesi aurab, imendub välja/sisse, lubi aga karboniseerub/imendub, nii et kui juba lubi hakkab kuivama, ja siis lähed talle kallale, võid pinna ainult hullemaks teha, savil pritsid veega ja on veel võimalus midagi päästa.
Muidu on jahh tööde käik õige, kuigi alguses jätaks selle vurtsuveega niisutamise ära. Hiljem Safrani lubi tahab miskit 4 või 5 päeva niisutamist, siis saab hää. Ehk on veel siinlugejaid tavalubjaga teinud ja avaldavad ka arvamust, sest võib olla olen ma kõik see aeg valesti teinud.... Alati ju on , mida õppida teistelt. Kui muidugi ei taheta kiivalt varjata, sest see on viimaselajal moodi läinud, kardetakse, et töö võetakse ära ...
Aga miks Sa Safrani svammiga silud, hullult peene struktuur tuleb .. kui hiljem Sa ei värvi või ei tee kaseiiniga yle, siis hakkab pudenema.
Müün pimedate linnas peegleid. http://public.fotki.com/siseviimistlus/
Vasta