plaatimise abc

[küttevahetaja]

käimas vannitoa remont. Hetkel vanad plaadi üles võetud, nüüd läheb küttematt ning siis tasandussegu.
Küsimus plaatimise kohta. Kas kalded on õige anda plaatides või kuidagi muud moodi?

[tartuott]

Põrandakalded antakse ikka põranda valamistöödega, plaatides peavad pinnad juba siledad ja sirged olema. Niiskustõke ja hüdro korralikult tehtud.
Et hakkad seal plaatimisel plaatimissegu pätsikestega jändama, ei ole mõistlik. Esiteks kulub rohkem segu ja närve. Pind jääb ebatasane ja hiljem läheb praksti plaat pooleks, kui satub õõnsuse kohale suurem koormus.
Märgi laseriga joon ümber perimeetri vastavalt kalde vajadusele, seguga tasanda seina äärde rant, mille najal rihid latiga kalde trapi suunas. Matt peab siis jääma ettenähtud sügavusele segu sisse ja valades kergitad teda vastavalt vajadusele. Seina ääres võid ka kipsiribasid kasutada kalde andmiseks.Hiljem tasanda eemaldatud kipsi süvendi.
Soovitus oleks ka mõni erialane raamat ennem läbi lugeda.
Jõudu!

[aivar0102]

Mida teha tahad
Palun seleta ära mis vannituppa tuleb ,et seda kallet vaja on.
Kui trapp n.ö avarii jaoks siis võib kalde tegemata ka jätta, enamikes vanades vannitubades selline asi üldse puudub.
Muidu antakse ikka tavaliselt põrandale kalle.

[küttevahetaja]

kalle peab ikka olema kuna pesuvesi otse põrandale. Kallete valamise teen siis tasandusseguga? Teen seg paksema lihtsalt?

[aivar0102]

Seleta nüüd täpselt ära mida vannitoas on plaan teha
Kui duššinurga põrand plaaditud siis soovitavalt eralda muust ruumist ära, muidu enamik põrandat kogu märg. Paljudes ööbimiskohtades duššil lihtsalt kardin ümber ja kui keegi pesemas käib siis kuiva jalaga enam isegi WC poti peale ei pääse.
Hüdroisolatsioon siis korralik kindlasti.
Kui vähe ruumi soovitaks pigem mingit alust.

[küttevahetaja]

Seleta nüüd täpselt ära mida vannitoas on plaan teha
Kui duššinurga põrand plaaditud siis soovitavalt eralda muust ruumist ära, muidu enamik põrandat kogu märg. Paljudes ööbimiskohtades duššil lihtsalt kardin ümber ja kui keegi pesemas käib siis kuiva jalaga enam isegi WC poti peale ei pääse.
Hüdroisolatsioon siis korralik kindlasti.
Kui vähe ruumi soovitaks pigem mingit alust.

wc-d samas ruumis pole. Üritan siis seletada.
Lammutasin vanad plaadid ära ja soov uued panna. Siseseinad mis kipsist vahetan osaliselt välja kuna niiskus neile liiga teinud. Dušš tuleb otse põrandale ning tõesti kardinaga. Lisaks veel vann. Kuna vanal põrandal veega põrandaküte, plaanin panna lisaks el. kütte mati, et oleks ka suvel põrand kuiv.
Hetkel tehtud:
Vanad plaadid maha võetud, ning põrand enamvähem ok siledusega. Edasi niiskusetõke, siis matt, siis valu ning korralik hüdro. Häda ongi kalletega, et kas plaadiga või valuga. Kuna mainiti, et õige ikka valuga, siis üritan ka nii teha. Teen lihtsalt isetasanduva natuke paksema ning üritan teda kuidagi rihtida.

[aivar0102]

Kalle seguga kindlasti.

[murmet]

Kalded tee kindlasti seguga, mitte plaatimise käigus "kasvatades". Kirjeldan oma töövõtteid analoogse põranda korral, ehk on abiks: kuna põrandapind tõuseb trapi juurest ehk 0 punktist küttemati ja valuga kokku ca 10 mm, siis lisan esmalt trapi kõrgenduse- Uponori 12 mm kõrgendus näituseks. Seejärel võõpan põranda nakkega üle ja siis teen ruumi perimeetrisse kiirseguga (nt. Vetonit 5000) vajalikule kõrgusele (olenevalt plaadist) loodis riba. Seejärel valan kalded (nt. Vetonit 3300). Siis taas nake selga ja põrandaküttematt maha. Kuna praktika on näidanud et küttemati liimivõrk ei viitsi end põrandal eriti tugevasti kinni hoida, siis olen kuumliimipüstoliga lisakinnitusi teinud- kergem lihtsalt tasandusvalu teha. Seejärel tasandusvalu küttemati peale (nt. Vetonit Vaateri Plus). Seejärel niiskustõke ja hydro ja plaat jne. Kallete valamisel ei soovita isetasanduvat kasutada, kohe kindlasti mitte. Jõudu ja küsi aga nõu kui tarvis!

[trumm]

kalded kindlasti seguga valades. see plaatidega kalde andmine paras porno. tartuott ja murmet väga hästi asja ära seletanud.

aga palun ka ise tarkade meeste abi

mul 2 korruse vannitoa põrand. all talad 75x200, samm 400, läbi ei vaju. talade peale aga on kruvitud osb plaat, mille peale omakorda kruvitud 2x niiskuskindel minerit sp. seejärel seguga valatud küttekaabel. seguks vetoniti s30.
miski selles pealmises konstruktsioonis aga ei ole ok, sest põrand natuke astudes mõnes kohas vajub. arvan, et ilmselt pole osb ja minerit moodustanud kindlat kihti ja liiguvad seal omavahel (oleks pidanud nad omavahel kokku liimima) ja segu on pragunenud ja pudiseb veidi . võimalik, et valukiht on ka liiga õhuke.

mõtlen, et sellele otse plaatida ei tahaks, et peaks asja kuidagi kindlamaks saama.
kas piisaks, kui valaks isetasanduvaga sinna miski 5mm kihi peale? kas peaks segu sisse panema armeeringuks ka ntx krohvimisvõrku - et hoiab äkki kogu kupatuse kuidagi kindlamalt ühes tükis? või peaks kasutama fiiberkiududega segu? kas aga sellist tasandussegu üldse olemas on?

[Külaline]

Kui alus astudes liigub, ei suuda mingi peale valatud õhuke segu seda kinni hoida, olgu ta armatuuriga või ilma.

[Mulder]

Trummile lihsalt sellised taganjärgi targad küsimused:kas osb-le paisumisvahed on jäetud?kui paks on osb,kuigi sellega ei tohiks probleeme olla,sest on mitu kihti plaate.
Fiibriga tasandussegud on näiteks mira x plan,sellega sai esimest korda valatud mingi 10aastat tagasi tavalise lahjendamata aqastopiga töödeldud puitkiudplaadi peale ja kõik on ok.Veel on kodumaine toode renfix planer,see on poole odavam kui mira oma.Firma lubab küll karanteerida samad omadused vähemal eelmisest aastast,ise ei tea,pole katsetanud.Ja tavaline fiiberbetoon.
Nende esimeste segudega peaks saama põhimõtteliselt kasvõi männilaua peale,aga alus ei tohiks liikuda.
Plaatimissegu tuleks kallimat kasutada,olen ise kasutanud igasuguste firmade omi pole probleemi.

[trumm]

osb oli kas 12 v 16, ei mäleta kindlalt. paisumisvuugid kohati on ja kohati ilmselt mitte. samas see vajumine on selline, et saab aru, et ei vaju mitte tala, vaid teistmoodi, nagu lihtsalt plaadid liiguks omavahel imevähe. vanni all, kuhu juba a tagasi tasanduskihi peale valasin, uusi pragusid ei tekkinud, kuigi seal sai ka peal kõnnitud jne. samas on see ka seina ääres, põhiliselt on kahtlased kohad aga põranda keskel. mu suurim mure ei ole mitte lihtsalt selle minimaalse liikumisega, vaid sellega, et seal segu sees on küttekaabel ja karta on, et pideval minimaalselt hõõrdumisel läheb see lihtsalt ühel hetkel katki. kui pealevalatava kihiga saaks selle kuidagi kindlamaks, oleks ülitore.

plaatimisseguks mõtlesin kasutada kiilto valget (varem oli vist superfix w või midagi taolist), kuna peale läheb valge looduskivi.

[..]

Põhimõtteliselt peaksid ju leidma selle kaabli ülesse, kui s30 õhuke kiht valatud ja liikuvatesse kohtadesse kruve juurde kihutama ?
Või ei anna teha seda? Nokid vaikselt lahti ja lased kruve juurde, tõmbad ligi selle jama.

[laiskloom]

Küsiks vahele ka ühe rumala küsimuse, et kui kalded tehtud, kas tasandusegu (küttemati peal) ei hakka liiga trapi poole valguma? Või peab lihtsalt vaatama, et ta liiga vedel ei oleks? endal sama asi ees ja tahaks kindel olla, et midagi nihu ei lähe

[murmet]

Küsiks vahele ka ühe rumala küsimuse, et kui kalded tehtud, kas tasandusegu (küttemati peal) ei hakka liiga trapi poole valguma? Või peab lihtsalt vaatama, et ta liiga vedel ei oleks? endal sama asi ees ja tahaks kindel olla, et midagi nihu ei lähe

Ei ta hakka kuhugi suunas valguma kui just soovitatavat veekogust ei ületa või isetasanduvat segu ei kasuta.

[külaline12]

Tere on järkmine lugu ,et tehtakse gar.rem.ja niiskus js hütro on tehtud seina ja plaadit on ka seinas aga minu arvatse peaks olena põranta ja seina vahel väige vahe ,et põtanta llaad saaks mängida ,aga mul on seina plaad pandud otse põranda plaadile ja seda teeb arentaja ja väidab mulle ,et nii peab olema.

[laiskloom]

veel üks küsimus siis teemasse. kas küttemati katmiseks võib kasutada isetasanduvat segu? kaldeid ei ole. et siis plaadiks sinna peale pärast?

[murmet]

Võib küll. Järeldan et tegemist pole põrandaga mis hydro alla läheb, siis peaks nt. Vetonit 3000 sobima, oleneb muidugi põranda konstruktsioonist.

[külaline 2]

Võib küll. Järeldan et tegemist pole põrandaga mis hydro alla läheb, siis peaks nt. Vetonit 3000 sobima, oleneb muidugi põranda konstruktsioonist.

Milleks anda sellist nõuannet?
1. Vetonit 3000 ei ole isetasanduv põrandasegu.
2. Vetonit 3000 sobib põrandale, millele hiljem teostatakse hüdroisolatsioon.

[laiskloom]

tegemist siis vana betoonpõrandaga, kuhu peale plaanis panna küttematt. Trappi ega kaldeid pole, hüdro mõtlesin küll tegelikult panna, aga lihtsalt igaks juhuks kas siis isetasanduva peale ei või hüdrot panna? et siis plaanis oli sellises järjekorras: vanale põrandale matt (põrand suht sile ja ok), siis isetasanduv peale, igaks juhux hüdro kah ja siis juba plaat. või peaksin midagi teistmoodi tegema?

[murmet]

Võib küll. Järeldan et tegemist pole põrandaga mis hydro alla läheb, siis peaks nt. Vetonit 3000 sobima, oleneb muidugi põranda konstruktsioonist.

Milleks anda sellist nõuannet?
1. Vetonit 3000 ei ole isetasanduv põrandasegu.
2. Vetonit 3000 sobib põrandale, millele hiljem teostatakse hüdroisolatsioon.

Pole väitnudki et v 3000 ei sobi hydro alla. Lihtsalt antud lahenduses pole see segu sobiv kuna V3000 max kihipaksus on 5mm, siis ei saa selle seguga sellist kihi paksust mis oleks tarvis küttemati ja hydro vahele.

[laiskloom]

küttematt maas ja nüüd oleks selline asi, et matil on paaris kohas kaabel pisut üles tõusnud. kuna tasandussegu sai otsa, siis küsiks, et kas võib mingi muu vedelama seguga seda lisaks katta? või peab kindlasti minema ja uue 25kg koti tasandussegu tooma... pakun et segu oleks vaja ainult 1-2kg, seega ei näe suure koti ostmisel erilist mõtet, igast muid sugusid on kodus olemas, kuivbetoon jne... et kas saab ja võib?

[külaline 2]

Võib küll. Järeldan et tegemist pole põrandaga mis hydro alla läheb, siis peaks nt. Vetonit 3000 sobima, oleneb muidugi põranda konstruktsioonist.

Milleks anda sellist nõuannet?
1. Vetonit 3000 ei ole isetasanduv põrandasegu.
2. Vetonit 3000 sobib põrandale, millele hiljem teostatakse hüdroisolatsioon.

Pole väitnudki et v 3000 ei sobi hydro alla. Lihtsalt antud lahenduses pole see segu sobiv kuna V3000 max kihipaksus on 5mm, siis ei saa selle seguga sellist kihi paksust mis oleks tarvis küttemati ja hydro vahele.

Järeldan, et tegemist pole põrandaga, mis hüdro alla läheb, siis peaks nt. Vetonit 3000 sobima.
Lugupeetud "murmet", kui see sinu väide ei tähenda seda, et VET.3000 ei sobi hüdroisolatsiooni alla, siis mida see tähendab? Oma lausete sisu üle võiks eelnevalt mõelda.

[murmet]

to külaline2: Kas lugesid ka küsimust millele ma sellise vastuse andsin? Tundub et sa pole põrandate vallas "kodus", vastasel juhul poleks sa sellist küsimust- miks V3000 ei sobi hydro alla küttemati puhul- kindlasti esitanudki. to Laiskloom: Kui palju see kaabel siis valupinnast kõrgemale on kerkinud? Kui tegu paari millimeetriga, siis jääb see plaatimissegu peitu. Kui aga on ikkagi hydro plaan veel kavas, siis on tegemist rohkem. Äkki seletaksid seda hydro mõtet seal põrandal?

[külaline 2]

to külaline2: Kas lugesid ka küsimust millele ma sellise vastuse andsin? Tundub et sa pole põrandate vallas "kodus", vastasel juhul poleks sa sellist küsimust- miks V3000 ei sobi hydro alla küttemati puhul- kindlasti esitanudki. to Laiskloom: Kui palju see kaabel siis valupinnast kõrgemale on kerkinud? Kui tegu paari millimeetriga, siis jääb see plaatimissegu peitu. Kui aga on ikkagi hydro plaan veel kavas, siis on tegemist rohkem. Äkki seletaksid seda hydro mõtet seal põrandal?

to "murmet"
Küsimust võiksid isegi lugeda! Küsiti:"kas põrandaküttematile sobib katmiseks isetasanduv põrandasegu?". Sina hakkasid rääkima Vetonit 3000-st ja mingil põhjusel hüdroisolatsioonist. Mis seos on sinu vastusel küsimusega?
Ja kõigele lisaks ei ole mina midagi küsinud!