Ehitusfoorum

Tere, paigaldasin värskelt renoveeritud korterisse uue duššialuse. Enne lõpliku paikapanemist katsetasin igaks juhuks kas vesi voolab korralikult ära ning pidingi tõdema, et ei voola. Umbes 3 minutiga jõuab duššialus nii täis, et tahab üle voolama hakata.

Torustik on mul piltlikult selline:
https://i.imgur.com/K8vtnTK.png

Tegu on kortermajaga, kus sisuliselt otse püstakust tuleb vannitoa seina välja 50mm toru. See toru peaks vedelikku jubedalt vastu võtma kuna ehitusjärgus enne duššinurga paigaldust oli seal otsas põlv kuhu sai sekunditega ämbri tühjaks kallata

50mm toru otsa olen pannud ülemineku 40mm peale ning sealt läheb meetrine gofreeritud toru duššinurga haisulukku. Täpsemalt selline toode: https://www.bauhof.ee/et/toru-40x40x100 ... ile-593527

Olen proovinud pildil kujutada seda, et gofreeritud toru on mul vastu maad ja madalamal kui duššitrapp ja äravoolutoru. Samuti mida pildil kujutada ei saanud on see, et kui ma duššinurga vastu seina lükkan, siis see toru ei ole päris sirge ühendus vaid teeb pealtvaates duššinurga all U sisse.

Selle konstruktsiooni juures ainuke asi, mis mulle endale kahtlane tundub on just see lohku vajunud gofreeritud toru. Tundub, et olen keskkooli füüsikast poppi pannud, aga ei suuda praegu välja mõelda, et kas selline "ühendatud anumate" läbilaske võime on väiksem sellest kui tõstaksin toru maast lahti ning duššinurk oleks seina äravooluga otsemini ühendatud?

Üks fakt veel siia juurde on see, et kui duššinurga poolsest otsast haisuluku ära võtan, siis vesi ei kogune. Esmahooga tahtsin kohe süüdistada, et duššinurga haisulukk ei lase piisavalt vett läbi, aga ei tahaks uskuda, et neil selline möödapanek. Pigem arvan, et ikkagi minu konstruktsioonis on väike takistus ning kui sinna duššinurga haisulukk otsa liita, siis hakkabki vesi kogunema. Kui aga saaks minu oma maha lahutada, siis peaks duššinurga haisulukk ka piisavalt läbi laskma.

Niiet jah, pika jauramise lõppküsimus - kui antud konstruktsiooni vaadata, siis kas muutuks olukord paremaks kui tõstaksin gofreeritud toru maast lahti ning ehk tasuks panna ka lühem toru?

See on nende "hiina imede" puudus. Peamine süüdlane on sifoon (sinu kirjelduses haisulukk). Toru lühendamine võib veidi asja parandada. Mul oli kunagi üks inetu vaidlus ühe kliendiga samal teemal ja ma ei suutnudki talle selgeks teha, et kui sifoonist väljuv auk on 20 mm läbimõõduga siis pole vahet mis läbimõõdus ja mis nurga all edasine toru kulgeb - kitsaskoht on enne toru.
Lahendus on vett säästlikumalt kulutada.

Kui gravitatsioonijõust väheks jääb siis tuleb tsentrifugaaljõudu kasutada.

rhikvision kirjutas: ↑11 Jaan 2021, 21:28 ... Üks fakt veel siia juurde on see, et kui duššinurga poolsest otsast haisuluku ära võtan, siis vesi ei kogune. Esmahooga tahtsin kohe süüdistada, et duššinurga haisulukk ei lase piisavalt vett läbi, aga ei tahaks uskuda, et neil selline möödapanek. ...

Nagunii pead selle sifooni mingi hetk puhastamiseks lahti võtma, võta lahti ja vaata järgi, et miks vesi läbi ei lähe või pane teine sifoon. https://www.bauhof.ee/et/veesusteemid/s ... 0mm-032439

Aga kui sul on klapiga sifoon, siis võib klapp kinni olla, (valesti reguleeritud) vaata kasutusjuhendit.
Tavaliselt avaneb klapp sellele peale vajutades.

suvaline kirjutas: ↑11 Jaan 2021, 22:14 Kui gravitatsioonijõust väheks jääb siis tuleb tsentrifugaaljõudu kasutada.

Kas tsentrifugiaaljõud on tegelik või fiktiivne? Või sõltub selle reaalne või fiktiivne toime taustsüsteemi valikust?

Sifoon ei tundu kahjuks väga universaalne oleavt. Tegu on sellise dušialusega: https://balteco.com/tooted/dusid/xonyx-dusialused

Firma on justkui kallis ja kvaliteetne. Kuidagi raske uskuda, et nende sifoon nii kehva läbilaske võimega on.
Aga jah, egas mul kahjuks muud teha ei ole kui proovida toru lühemaks ja "otsemaks" teha. Ehk aitab.

Vesi voolab ilma sundimata ikka ainult allamäge. Mõõda ära tasandite vahe ja pane alus nii, et vesi saaks voolata alla. Kui püstaku väljavõte liiga kõrgel, siis ei olegi ju midagi oodata.

tabarabarap kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 00:50 Vesi voolab ilma sundimata ikka ainult allamäge. Mõõda ära tasandite vahe ja pane alus nii, et vesi saaks voolata alla. Kui püstaku väljavõte liiga kõrgel, siis ei olegi ju midagi oodata.

Püstaku ots on ikka madalamal kui duššialus. Pildil on kõrgused proportsioonis. Niiet kogu trassi arvestades on ikkagi tee allamäge. Küsimus oli pigem selles, et kui palju vahepealsed lohud/sifoonid voolu aeglustavad. Ehk siis konkreetselt küsides, et kui ma pildil punase toru sirgeks tõmban, siis kas veevool kiireneb?

Niimoodi puusalt pakuks, et viga ikkagi selles gofeeritud torus mis sul igasugu poognaid joonistab. See gofeeritud toru võtab niigi vee voolukiirust alla ja kui ta veel kõver ka on. Aga kui sa praegu saad veel duššialust liigutada siis tõmba see toru sirgeks ja vaata kas veevool paraneb?

rhikvision kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 01:22

Püstaku ots on ikka madalamal kui duššialus. Pildil on kõrgused proportsioonis. Niiet kogu trassi arvestades on ikkagi tee allamäge. Küsimus oli pigem selles, et kui palju vahepealsed lohud/sifoonid voolu aeglustavad. Ehk siis konkreetselt küsides, et kui ma pildil punase toru sirgeks tõmban, siis kas veevool kiireneb?

Sirge 50 toru, kaldega kuni haisulukuni on ju ainus lahendus sellel paigaldidel. Parem oleks ainult max jämedusega äravool mis sinna mahtuda saab ja suurima läbilaskega haisulukk.

rhikvision kirjutas: ↑11 Jaan 2021, 23:36 Sifoon ei tundu kahjuks väga universaalne oleavt. Tegu on sellise dušialusega: https://balteco.com/tooted/dusid/xonyx-dusialused

Firma on justkui kallis ja kvaliteetne. Kuidagi raske uskuda, et nende sifoon nii kehva läbilaske võimega on.
Aga jah, egas mul kahjuks muud teha ei ole kui proovida toru lühemaks ja "otsemaks" teha. Ehk aitab.

Õpeta teistele kah, et kuidas hinnalipikul oleva rahanumbri järgi määrata haisuluku projekteeritud läbivoolu hulka?
Tavaliselt leitakse iseloomustavad tehnilised andmed tootelehelt, mitte hinnasildilt.

(Paljud moodsad asjad on tehtud, mitte praktilisel otstarbel kasutamiseks, vaid "kallis väljanägema".)

rhikvision kirjutas: ↑11 Jaan 2021, 21:28 ... Üks fakt veel siia juurde on see, et kui duššinurga poolsest otsast haisuluku ära võtan, siis vesi ei kogune. Esmahooga tahtsin kohe süüdistada, et duššinurga haisulukk ei lase piisavalt vett läbi, aga ei tahaks uskuda, et neil selline möödapanek. Pigem arvan, et ikkagi minu konstruktsioonis on väike takistus ning kui sinna duššinurga haisulukk otsa liita, siis hakkabki vesi kogunema. Kui aga saaks minu oma maha lahutada, siis peaks duššinurga haisulukk ka piisavalt läbi laskma. ...

Kui ilma haisulukuta jookseb vesi ära, siis ainuke takistus on ju sifoon ise, ehk komplekt klapist, sõelast, haisulukust.

Aga mis vägi sunnib vett voolamaks sellest põrandal vedelevast voolikust põrandast kõrgemal seinas asuvasse torusse?

suvaline kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 17:11 Aga mis vägi sunnib vett voolamaks sellest põrandal vedelevast voolikust põrandast kõrgemal seinas asuvasse torusse?

Selle ürgse väe olemasolu on inimesed juba ammu täheldanud ja sellel põhineb tavalise haisuluku tööpõhimõte:
https://et.wikipedia.org/wiki/Haisulukk
Ühendatud anumad:


Ja kui seina mineva toru ots on madalamal kõrgusel kui vanni põhi, peaks seal toimuma vedeliku voolamine, olenemata keskkoha kõrgusest.

Oi jah pingikene, joonisel ju seinas olev ots tundub olevat samal kõrgusel dušinurga äravooluga.
Kui vihma hakkab ikka eriti hullult sadama ja restkaevu peal veekihi paksus aina suurene siis miks järjest suurem vooluhulk voolab läbi restkaevu pilude? Äh?
Kui pumba tööratas järjest suuremate pööretega tööle panna (rubilnikust sagedust juurde) siis miks vooluhulk tõuseb? Äh?

suvaline kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 19:41 Oi jah pingikene, joonisel ju seinas olev ots tundub olevat samal kõrgusel dušinurga äravooluga.
Kui vihma hakkab ikka eriti hullult sadama ja restkaevu peal veekihi paksus aina suurene siis miks järjest suurem vooluhulk voolab läbi restkaevu pilude? Äh?
Kui pumba tööratas järjest suuremate pööretega tööle panna (rubilnikust sagedust juurde) siis miks vooluhulk tõuseb? Äh?

Kas sa postitaja kirjutatut lugesid ka või tulistad niisama puusalt? Kirjutati ju et äravool madalamal.

Keevitaja, mul funktsionaalne lugemisoskus on null, kuskohas Teie väide.

suvaline kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 20:35 Keevitaja, mul funktsionaalne lugemisoskus on null, kuskohas Teie väide.

Vabalt võib olla minu hallrakkude viga, et ei saa asjale pihta, aga teema algataja nagu oleks kirjutanud, et

rhikvision kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 01:22 Püstaku ots on ikka madalamal kui duššialus. Pildil on kõrgused proportsioonis. Niiet kogu trassi arvestades on ikkagi tee allamäge.

rhikvision kirjutas: ↑12 Jaan 2021, 01:22 Küsimus oli pigem selles, et kui palju vahepealsed lohud/sifoonid voolu aeglustavad. Ehk siis konkreetselt küsides, et kui ma pildil punase toru sirgeks tõmban, siis kas veevool kiireneb?

Vaat nende küsimuste osas tahaks ka ise üldhuvi mõttes targemaks saada. Äkki kasutaja suvaline aitaks mind ja teisi selle foorumi lugejaid!

Tüüpne: esmalt pikk segane esimene postitus, siis järgnevalt hakatakse tilgutama "väiteid". Tõmmake joonisel seina püstiku ja dušialuse toru vahele sirgjoon ja mida näete?

suvaline kirjutas: ↑13 Jaan 2021, 14:08 Tüüpne: esmalt pikk segane esimene postitus, siis järgnevalt hakatakse tilgutama "väiteid". Tõmmake joonisel seina püstiku ja dušialuse toru vahele sirgjoon ja mida näete?

Eks selle postituse keerukusaste sõltub vist lugejast ka veidi. Hiljem ei ole lisatud ühtegi fakti mida algpostituses ei olnud.
Võin Teile ka sirgjoone tõmmata kui see aitab, kuigi ega ma peale selliseid postitusi ühtegi Teie vastust enam tõsiselt ei võtaks

https://i.imgur.com/LBKTdlu.png

Igaks juhuks seletan lahti ka, et sirgjoon näitab meile, et dušialuse toru on kõrgemal, kui seinas olev toru niiet dušialuse toru tühjeneb täielikult. Vesi jääb pidama küll punasesse gofreeritud toru sisse, aga niipea kui see tõuseb kõrgemale kui dušialuse alumine toru ots hakkab see teisest otsast püstakusse jooksma. Ühesõnaga nagu üks eelnev postitaja proovis Teile seletada, siis ühendatud anumad.

Minu küsimus oli ja on endiselt see, et kas ja kui olulisel määral mõjutab selline anumate ühendamisviis vee läbivooluvõimet võrreldes sirge toruga.

rhikvision,
tehke vahet staatilisel (L) ja dünaamilisel (L/s) olukorral. Paintis oleme kõik kõvad mehed sirgeldama, lõppeks selgub ikkagi, et dušialus kas samal kõrgusel või millimeeter madalamal. Samuti on muidugi müstika, kui paks veekiht siis ei suutnud survega vett minema suruda sellest voolikulaadsest torukesest? haisuluku konf on vist ka salajane.

Teie olite see kes palus joonisel sirgjoone tõmmata. Sai tõmmatud , aga tulemus ei olnud Teile ootuspärane niiet tegu paintis sirgeldamisega. Sai korduvalt öeldud, et nii dušialuse väljundtoru ja loomulikult ka seetõttu dušialuse pind on kõrgemal kui seinast tulev toru. Vahe torude kõrgusel on reaalsuses mitu cm. Kui see nii ei oleks siis ei oleks võimalik dušialust vastu seina lükata, sestseinast väljuv toru jääks ette.

Aga jah, läksin õnge ja jäin internetitrollile seletusi andma täiesti kõrvalisel teemal Minu viga, edaspidi ignoreerin Teie postitusi.

Painti asemel kasuta mõõdulinti ja mõõda ära äravoolu kõrgus püstaku juures , äravoolu kõrgus haisuluku juures ja kaugus püstakust. Äravoolu soovitatav kalle 1-2 cm meetri kohta. Kui seda ei saa , siis püstakus ühendus madalamale või see alus kõrgemale, sest mäest ülesse läheb vesi ainult survega. Iga lõtk mis seal vahel on takistus mida see surve peab mäkke tõustes veel omakorda ületama.

Kui trapi väljund on 40mm, siis võimalusel vaheta suurema väljundiga isendi vastu. Põhimõte võiks olla suuremalt läbimõõdult väiksemale mitte vastupidi. Kui seal tekib oluline takistus, juuksekarvad jne , siis see trapp midagi läbi ei lase .

tabarabarap,
pole selle mõõdulindiga ka eriti midagi teha, sest põrand võib viltu olla.
Üldiselt antakse näljasele õng, mitte kala.

Lihtsalt infoks neile vähestele, kes ei jauranud valedest kaldenurgast või komplektse dušinurga trapi valest projekteeritud läbimõõtust, vaid said algsest küsimusest aru, siis nädalavahetusel leidsin aega katsetamiseks ning paigaldasin lühema gofreeritud toru ning panin talle penotüki alla, et ta lohku ei vajuks.
Tulemuseks suurepäraselt äravoolav vesi. Lisaks tavalisele duššinurga veevolule valasin huvi pärast veel ämbritäie kõrvalt juurde ning see voolas samuti probleemideta ära.
Niisiis praktika pealt võib järeldada, et kui peale dušinurga sifooni tekitada veel üks meetri pikkune sifoon, milles veel kurvid sees, siis väheneb vee läbilaske võime kordades võrreldes otse ühendusega.
Tänud neile, kes mõttega teemal kaasas olid.

Ehk tõendasite loodusseaduste kehtivust. Maakera on veel ikka ümmargune?