Ehitusfoorum

Kinnistul tuleb vesi majja oma puurkaevust. Hüdrofoor on majas sees. Nüüd teise maja planeerimine ja kõige lihtsam kaevetööde seisukohalt oleks kui saaks poole vee trassi pealt panna kolmiku ja tuua sealt vesi teise majja. Mõlemasse majja tuleks seega hüdrofoor. Kas see süsteem toimib nii või kuidas oleks see õige lahendada?

Lisan ka seletava skeemi:

Kui pikad on vahemaad?

Puurkaev kuni kolmik - 50m.
Kolmik kuni maja1 - 10m.
Kolmik kuni maja2 - 30m.

Kui ma saan õigesti aru siis esimesel maja on vesi sees juba, veaks sealt samast teise majja. Siis ei jää liitmikku maa sisse, üks mure vähem jälle. Süsteem on üks, surve ka üks ja sama, lihtsalt pead vaatama kas pump ja hüdrofor saab hakkama suurema veevajadusega

praanik, ju on lihtsam ja odavam auk kaevata kolmiku paigaldamiseks, mitte pikka kaevikut olemasolevast hoonest uue hooneni.

Jah, kolmik tunduks lihtsam lahendus, ei ole vaja olemasolevast majast uusi läbiviike tekitada.

Kas tavapärasel juhul puurkaevu pump peale pumpamise lõpetamist ei lase trassis oleval veel tagasi valguda? Ehk siis rõhk, mida hüdrofoor hoiab, on trassis kuni pumbani välja? Sellisel juhul pole tõesti teise majja ehk hüdrofoori-juhtautomaatikat vaja.

Mul on nii, et ühes majas on hüdrofoor, koos rõhureleega ja maa all on kolmik, kust läheb teise majja vesi.
Teises majas, kuhu on pikem maa, on hüdrolöök. Aga ma ei ole lasknud sellest end häirida.
Klapp on kaevus, see hoiab surve üleval.

Mul on nii,et kaevust tuleval trassil on kolmik, ühes majas on hüdrofor ja rõhuandur jne. süsteem töötab ilusti.
Kui olemasolevas süsteemis on majas ka tagasilöögi klapp,siis peab olema rõhuandur enne seda , muidu ei saa süsteem aru kui kolmikuga lisatud uus maja vett tarbib. teises majas hüdrofori vajadust ei ole.

Tänud kaasamõtlemast, asi nüüd selgem.