Ehitusfoorum

Tere. Maja suur ja pikad trassid tulevad. Et kohe oleks soe vesi kraanis võiks panna sooja vee ju kahe toruga ning selle tsirkuleerime akum. paagist?

Palun selgitakse jooniste või piltide abil kuidas seda teha?
Kas pump lükkab peale või tõmbab tagasivoolu vms?
Mis ühendused ja kus kohas, kas Y-ühendus vahetult enne kraani nt?

Ette tänades!

Okei. Tegin paar joonist ka
Kas pigem plaan A või B? Või on teil üldse C?


lightshot

Ikka see esimene variant

Aga kui kaks tarbijat, või isegi kolm kasutavad samaaegselt sooja siis viimasele ei pruugi üldse ju jõuda? Kui teha magistraalidega plaan B siis peaks olema jaotus võrdsem, või? ...

Nurech kirjutas: ↑19 Aug 2017, 16:38 Aga kui kaks tarbijat, või isegi kolm kasutavad samaaegselt sooja siis viimasele ei pruugi üldse ju jõuda? Kui teha magistraalidega plaan B siis peaks olema jaotus võrdsem, või? ...

Tere.Joonis A on õige.Tarbimisel mitmest kohast ei ole tsirkulatsioonist nii kui nii abi.Siis oleneb soojavee ulatukogus boileri mahust/veesurvest/toru läbimõõdust.

Tagasilöögiklapp võiks ka olla

ifffff kirjutas: ↑19 Aug 2017, 19:27 Tagasilöögiklapp võiks ka olla

Kuhu seda veel panna? Mitmesse kohta?

Külaline kirjutas: ↑19 Aug 2017, 21:48

ifffff kirjutas: ↑19 Aug 2017, 19:27 Tagasilöögiklapp võiks ka olla

Kuhu seda veel panna? Mitmesse kohta?

No tavaliselt on boileril soojavee väljavõte ja külma vee sisend. Tagasilöögiklapp on selleks vajalik, et vett kraanist lastes ei hakkaks tsirkulatsiooniringi tulema vett nn. külmalt poolelt. Asukoht näiteks joonisele A pumba ja boileri vahele. Lisaks oleks mõistlik, eriti siis kui majas on lapsi, panna iga sooja vee väljavõtte juurde termostaatventiil.

Spetsialistina ... sellise joonise alusel SISEvõrku ei saa lahendada. Mõlemad skeemid on valed, esimene natukene vähem. Aga seda esimest on võimalik väga lihtsa lahendusega jonksu viia.
Pumpadega on alati see reegel, et mõistlikum on lükata, kui tõmmata. Viimasel lihtsalt looduse poolt piir ees, esimesel paned aga võimsama pumba ja asi ants (+elektriarve).

Ok tänud pump ette siis

Sain. Tagasilöögi klapp ringi lõppu.

Kui nüüd elektriarve pealt kokku hoida, teeks pumba taimeriga, nt iga 1h tagant töötab 5 min või nii, lihtsalt et koguaeg pole mõtet seda ringi ajada. Oskate soovitada head pumpa mis suudaks niimoodi on/off tegutseda?

Lisaks. Kas tsirkulatsiooni ringi peaks tooma U kraanipõlve kaudu? (näiteks) või teha kraani juurde pigem kolmik (sisse-kraani-edasi)?

Kolmik pane.
Elektrikulu mõttes pole mõtet pumpa sisse-välja lülitada. Mul on mingi lihtsama otsa grundfosi tarbevee tsirkulatsiooni pump. Elektrikulu on 8 vatti tunnis, ehk jämedalt 6kw kuus. Kui soojaveetrassid läbivad pikalt kütmata ruume (näiteks mul on katlamaja ja soojaveeboiler kõrvalhoones) siis võib olla mõttekas taimeriga ööseks, kui kedagi tarbimas pole tsirkulatsioon välja lülitada.

Need soojaveetrassid tasuks igal juhul ära soojustada kütmata ruumides, parem veel kui igalpool. Muidu hakkad tarbeveeboileriga tuba kütma. Võimalusel ei paneks soojustamata toru ka betooni/krohvi sisse - muidu hakkab tsirkualatsiooniring küttekontuurina tööle - temperatuur langeb selles isegi siis kui sooja vett ei tarbita. Siis imestatakse, et peale tsirkulatsiooniringi paigaldust on boiler kogu aeg järel

ifffff kirjutas: ↑29 Aug 2017, 21:30 8 vatti tunnis, ehk jämedalt 6kw kuus

6 kWh kuus

Küülaline kirjutas: ↑29 Aug 2017, 22:06

ifffff kirjutas: ↑29 Aug 2017, 21:30 8 vatti tunnis, ehk jämedalt 6kw kuus

6 kWh kuus

Just. Ehk 78 senti. Kui sealt pool kokku nüüd hoida taimeriga, kas see oleks seda väärt?

anryo kirjutas: ↑30 Aug 2017, 10:10

Küülaline kirjutas: ↑29 Aug 2017, 22:06

ifffff kirjutas: ↑29 Aug 2017, 21:30 8 vatti tunnis, ehk jämedalt 6kw kuus

6 kWh kuus

Just. Ehk 78 senti. Kui sealt pool kokku nüüd hoida taimeriga, kas see oleks seda väärt?

Taimer kulutab ka midagi. Võimalik, et rohkemgi kui pump.

On olemas ka iseõppivad pumbad mis tuvastavad tarbija harjumusi ja vastavalt sellele hakkavad tööle õigel ajal.

Seda ise õppivat ei kujuta küll ette.
Mul sama probleem vesi jahtub ja muudkui oota, torud soojustatud. Esimene googeldamine tõi sellise tulemuse, kas see võiks olla OK toode? El tarbimine küll päris vähe(2.5-8W), Kuidagi väga hinnaline tundub see toode...

WITA Delta UPH 15 500050HW 108EUR KM-ga.
■ sooja tarbevee pump ■ maksimaalne tõstekõrgus 1,0 m
■ maksimaalne vooluhulk 800 l/h ■ võimsustarve 2,5W-8W
■ 3 erinevat töörežiimi ■ pumba montaažipikkus 65 mm
■ pumba ühendused ½"

onusnooker kirjutas: ↑30 Aug 2017, 23:40 Seda ise õppivat ei kujuta küll ette.
Mul sama probleem vesi jahtub ja muudkui oota, torud soojustatud. Esimene googeldamine tõi sellise tulemuse, kas see võiks olla OK toode? El tarbimine küll päris vähe(2.5-8W), Kuidagi väga hinnaline tundub see toode...

WITA Delta UPH 15 500050HW 108EUR KM-ga.
■ sooja tarbevee pump ■ maksimaalne tõstekõrgus 1,0 m
■ maksimaalne vooluhulk 800 l/h ■ võimsustarve 2,5W-8W
■ 3 erinevat töörežiimi ■ pumba montaažipikkus 65 mm
■ pumba ühendused ½"

Grundfosil on Autoadapt pumbad olemas, jälgivad tarbimist ja siis teevad endale selgeks millistele aegadel peab tööd tegema.

Millise mõõduga Aluplex tüüpi toruga soojavee torustiku antud A joonisel võiks kasutada, väljast mõõtes 20mm oleks OK?
Kas minev ja tagasi tulev toru paigaldatakse mõlemad ühe suurusega, nt siis 20mm?
(Ringist väljajooksud kraanidele teeks kolmikuga 16mm, Dussi segistile kolmik ilmselt 20mm toruga)

Paneks peale 25 ja tagasi 16.

Külaline kirjutas: ↑07 Okt 2018, 15:38 Paneks peale 25 ja tagasi 16.

20 on täiesti piisav peale.

Kehtib vaid siis, kui pumbal on kavitatsiooni oht.

Jumal taevas on rääkinud!

Tänud kõigile. Veevärk on töötanud nüüdseks terve aasta läbi kolme korruse mingi tavaline grundfos pumpab kuni 20m üles ja käib ilusti ringi joonise A järgi. Hiljem tegin ka garaaži väljavõtte magistraalist (joonis B) ja kõik on normis. Ei viitsinud eraldi toru suurustega jamada ja ostsin eel-isoleeritud 20mm ja panin sellega kõik tarbe asjad. Põrandakütted 4 korrusele lähevad 32mm magistaraldidega otse kollektorisse. All 0 korrusel keldris ehitasin ise 32mm-st kollektorid mis jooksevad põrandakütte süsteemi külge (sealt maalt edasi tegid pumbamehed). Alguses soe vesi ei tsirkuleerunud aga tuli meelde õhutamine ja see lahendas kõik mured.

Nurech kirjutas: ↑03 Veebr 2019, 19:25...Hiljem tegin ka garaaži väljavõtte magistraalist (joonis B) ja kõik on normis. Ei viitsinud eraldi toru suurustega jamada ja ostsin eel-isoleeritud 20mm ja panin sellega kõik tarbe asjad.

Kas see? https://interbauen.ee/images/detailed/1 ... agnify.jpg
Selle isolatsiooni paksus tundub olema 3-4mm. Palju sul garaažis sooja on?

Maja seinte sees on seesamune jah, all garaažis on ikka õige soojustus (alumiinium hülss) see on lihtsalt kerge isolatsioon niiskuse kaitseks, egas see soojustus ei ole. Aga hetkel on seal talvel kerge plus, kütte tekib veel garaaži.