malmtoru osaline asendamine plastiga

[Külaline]

Oletades, et kõik kooskõlastused ühistuga on olemas, kas tehniliselt saab paneelmaja esimesel korrusel asendada malmist püstiku plastiga nii et ülemised korrused jäävad malmina alles? Või tuleks siis kõik korrused asendada?

Mure tulenes sellest, et santehnik arvas, et kui alt malmtoru läbi lõigata siis vajub kogu püstik oma mitme tonnise kaaluga alla ja lõhub kõigi ülemiste toruühendused. On see reaalne? Selle vältimiseks ilmselt korralikud firmad toestavad kuidagi ülemise otsa ja igal korrusel on ju ka malmist kolmik või nelik, mis peaks takistama toru alla vajumist?

[Külaline]

Miks on vaja ühistuga kooskõlastust, sest ühistu ei ole tolle toru omanik? Jah, malmtoru vajubki oma mitmetonnise kaaluga kokku keldrisse. Saategi ühe korraga terve püstaku ära vahetada ja keldrit koristada !

[A.S.]

...ja igal korrusel on ju ka malmist kolmik või nelik, mis peaks takistama toru alla vajumist?

Et vajub vastu vahelage ja jääb selle taha pidama? Nojah, hea mõte, tehke ära.
 

[fgh]

Palgake töötaja kes seda tööd teinud on. Need püstakud on ankurdatud igal korrusel verikaal torust seina ja reeglina on kolmik valatuna kinni vahelaes. Tahaks tõsiselt näha seda toru mis läbi korruste alla sajab.
Vahetus on võimalik, ankurdada ülemine ots korralikult seina, lõigata jupp vahelt ning termomuhvide või metall vitstega korralik uus toru asemele. Mitte kasutada tavalist pe halli toru vaid jämeda seinalist !

Üldiselt on selle püstaku vahetamise korral küsimus kas seda üldse on vaja teha või mitte ? 50 aastat vana malm vertikaalpüstak kestab reeglina rahulikult järgmised 50 aastat kui paigaldades katki pole löödud.
Ja vahetamine on ühistu töö ning korraga, sest püstakud on kõik maja kaasomand.

[pikk88]

Olen käinud ja näinud mitmeid malmpüstakuid mis ei ole vahelakke valatud. Terve püstak esimesest korrusest viimaseni on üks avatud šaht ilma vahepõrandata. Ainus kindel ankurdamiskoht on sellisel juhul üldiselt keldrilaes. Olen näinud selliseid püstakuid, mis on korralikult ankurdatud igal korrusel ja olen näinud ka sääraseid millel on ankrud küljest läinud ning asi seisabki vaid tahtejõu abil püsti ja toetub peldikupottidele. Nii, et päris ühe puuga seda asja ikka võtta ei saa, peab ikka natuke täpsemalt järele vaatama mis toimub sinust ülevalpool ja allpool. Aga vahetamise osas on küll õigus, et see on ühistu rida ja.

[Külaline]

Tänud vastuste eest, eriti kahe viimase kodaniku! Eks see olukord võib mõnelegi tuttav ette tulla, ideaalis peaks küll ühistu kogu püstaku ise laskma vahetada, aga enamusel on remont tehtud, püstakud kinni kaetud ja ei lasta isegi ühistu inimesi sisse, rääkimata torumeestest, kes nende remonti lammutama hakkavad.
Jah, seaduse järgi on see ühistu omanduses ja ei tohi sinna juurdepääsu takistada, aga reaalsuses kui on vastuseis, siis parem ei torgita.
Mina tahaks lihtsalt probleeme ennetada ja saaks alumise korruse ja keldri otsa lasta vahetada, kui nagunii juba remont käsil, siis ei tulda näiteks 2-3 aasta pärast minu juurde, et kuule lammutame sul seina lahti ja vahetame torud.
Kui keegi mainis siin et malm peab 50 aastat ja miks üldse vahetada, siis: a) juba on olnud ummistused ja püsttorusid on kõrgemal seestpoolt freesitud
b) vanasse malmtorusse ei saa ühendada trappe, normaalseid duššialuseid ja madalaid vanne panna, kuna ühendused on 10-15cm põrandast kõrgemal ja uue toruga saaks ühendused teha madalamalt.
Ühesõnaga kuna ei tea, mis kõrgemal toimub, siis tuleb kindlasti toestada ja ankurdada ning leida keegi, kes on seda varem teinud.

[Peeter Tartust]

See jutt, et "kestab veel 50 aastas" ei ole päris pädev. Vahetasin just kõik 33 aastat vana maja 12 püstakut KÜ-s, no probleeme oli ikka igal pool, oli siis kellel šaht lahti, kellel kinni. Kellel nii, kellel naa... Rahvas väitis loomulikult, et "mul kõik korras", tegelikkuses oli olukord kurb, lihtsalt jamad jäid nägemise alt välja kui torul kena sein ees. Küll pragusid, küll "isetegevuslikku remonti", mis teinekord ikka korralikult ohkama võttis. Eraldi teemaks oli see, et mõni vana malmist toru oli selline, et mehed tampisid kuvaldadega lolliks, kogu trepikoda värises, aga puru ei lähe ja järgi ei anna, samas kõrvalt järgmist väljatõstes lagunes käte vahel kildudeks... - fekaaligaasid. Ja nii terve maja. Oli see nüüd torude praak või mitte, aga praktikud ütlevad, et fekaaligaasid (nb! gaasid, mitte vedelik) murendavad pikapeale malmi ära. Pigem olid nad kõik rabeda(ma)ks läinud. Nii, et kindlasti soovitaks vahetada võimalusel tervikuna, pealegi see on ühistu ühine tehnoloogiline osa, millele peab olema vajadusel kohene juurdepääs. NB! See paksuseinane malm on vaikne, kui paned 110-se, siis soovitan pane kohe heaga alumisel korrusel omale heliisolatsiooniks villakoorikkõri ümber, muidu võivad kergema närvikavaga isikud kreepsu saada, kui toru nüüd äkki laulma hakkab Ja üks märge veel: kui töödega alustasin, muretsesin enim üksikute naiste korterite torude seisukorra pärast, et mis ja kuidas. Töid teostades selgus tõsiasi, et pea kõigil neil olid asjad kenasti jonksus, küll aga kui ilmnes kuskil mingi eriline bläkk, siis oli selles majapidamises "olemas" tihti täitsa asjalik (mõtlen käeliste oskustega) mees, kellelt sellist porri poleks küll osanud oodata. Näide: "Sina Volts! Selle asemel, et 50-ne kolmik ära vahetada, sa raisk kerid mingi plägaga 5 meetrit marlit sinna ümber ja lajatad järgmise lekke ajal veel mäkaiveri kah otsa. Alumine tädi halab juba tükk aega, et tal nagu lekiks kuskilt, aga sina va tõbras väidad, et sul kõik uued jupid ja kuiv ja tehtud jne ja et alumine on lihtsalt luuludega seniil ja et tehku ise oma asjad korda???? Ja ise teenid veel ehitusega leiba??? Vat selline siis tegelikkus....