Paisupaagi paigaldamine boilerile

[vtl]

Plaanin uut 200l elektriboilerit paigaldada ja kuna ei soovi pidevalt tilkuvat kaitseklappi, siis ostsin lisaks 11l tarbevee paisupaagi või hüdrofoori, kuidas seda nüüd õigem nimetada on.

Esimene küsimus, millises asendis tohib seda paigaldada?
* Kaasasoleva lehekese peal oli kaks paigalduse näidispilti - a) veepumba peal, vee sisenemisava allapoole ja b) boileri külmavee sissevõtu peal, vee sisenemisava ülespoole.
* Poes öeldi, et ametlikult peaks paigaldama "vertikaalselt", aga üldiselt on ükskõik, mis asendis see on.
* Pisikeste veeautomaatide peal olevad hüdrofoorid on justnimelt külili.
* Mingi suvaline netist leitud hüdrofoori paigaldusjuhis väitis, et "hüdrofoor paigaldatakse nii, et veetorustiku ühenduskoht jääks ülespoole. Sellega välditakse ühtlasi õhumullide sattumist diafragma ja paagi seina vahele." Viimasel jutul võib loogiliselt võttes point olla.

Teine küsimus, kuidas hüdrofoori kinnitada? Lihtsalt boileri sisendava külge seda rippu ei tahaks jätta, sest 11kg vee kaalu + püti oma kaal on paarikümnesentimeetrise toru otsas kangina paras raskus. Keskel on peenem koht, millest saaks vitsa ümber tõmmata, aga sellisel juhul oleks loogiline paigaldus just külili. Teeks talle mingi kõvast põrandapenoplastist aluse alla, aga siis ei saa ligi põhjaalusele ventiilile. Kui tihti see rõhk kontrollimist ja korrigeerimist tahab? Kas rõhu kontrollimiseks oleks mõistlik vahele panna kuulkraan, millega hüdrofoori kontrollimiseks eraldada ja tühjendada?

Kolmas küsimus, milliste liitmikega see värk kokku ühendada? Boileri (Atlantic 200l hooldusvaba) juhendis on garantiinõue, et vahetult külma vee sisseviigu otsas peab olema kaitse- ja tagasilöögiklapp. Helistasin maaletoojale ja küsisin, kuidas ma peaksin sinna paisupaagi ühendama. Maaletooja ütles, et panete boileri sisseviigu ja klapi vahele tavalise kolmiku ning paisupaagi siis sinna kolmiku külge. Toonitas aga, et kolmik peab olema mustast metallist. Oletan siis, et see on vajalik ühenduskoha korrosiooni vältimiseks, et boileri ja ühenduse vahel ei moodustuks eri metallidest nn. "patareid". Aga kaitseklapi juures läheb ju ikkagi must metall värviliseks üle, miks- ja kas seal patareid ei moodustu?
Kui ma tahan paisupaaki vertikaalsesse asendisse panna, ei ulata selle sisseviik kolmikuni ja tuleb veel paar põlve ja torujuppi kaasata. Needki siis ilmselt mustast metallist.
Paisupaak paistab ka mustast metallist sisseviiguga olema, selle ühendamisega ei tohiks siis probleemi tekkida. (Paisupaagi juhendis ei olnud kusjuures sõnagi mustast või värvilisest metallist liitmike kohta).

Järgmine küsimus, kas need mustast metallist tükid joogiveele roostet tekitama ei hakka? Kas tsingitud jupid oleks paremad või tekitab ka tsink kokkupuutes boileri sisseviiguga patarei?

Boileri sooja vee väljaviigu külge ühendamiseks on boileriga kaasas selline teflonrõngaga üleminekutükk, millel ühel pool pronks, teisel pool must metall. Kui saaks teise samasuguse tüki külma vee sisendisse, kas sealt võiks otse vasega edasi minna?

Ehh, üks loll jõuab rohkem küsida, kui 10 tarka vastata.

Ahjaa, miks ma paisupaaki sooja vee väljundisse ei ühenda? Hüdrofooris olev soe vesi jahtub ja kui kraani avades tõmmatakse see torustikku, siis tuleb esimene sahmakas selle võrra jahedam. Ja teoreetiliselt on külma vee poolel membraani eluiga pikem.

[Kalvis]

Paisupaagil on ju seinakinnitus olemas? Lähim koht seinale ja kinni. Ja kui ei ole siis montaazlindist teed.
Paisupaagi ühendad kolmikuga ja sealt toru paaki. Õige märkus, paak ei pea olema sooja vee poolel, peab olema kuidagi otse süsteemis.
Ma kasutasin PEM ja ALupex torusi, siis ei teki liitmike vahel mingeid agasi. Pöördnurki läheb minimaalselt. Kui aga keermesliitmikud siis need on reeglina üht tüüpi metallist. Eelistatult olen kasutanud vaskliitmikke (messing, siis on kõik kraanid, klapid jne. vase sugulased) kuid ka musta metalli omi. Vist liiga vähe, sest roostekiht tekib, kuid see on olematu. Muidu hinnavahe on liiga väike, et koonerdada musta metalli omadega (mul on must metall vaid ajutistes liitmikes ja kastmissüsteemis). Tsink samuti vaid hädapärast.

[xxNIMETUxx]

must metall on ikka küttesüsteemidele mõeldud, messing, tsink ja vask tarbeveele. paisupaak ikka külmavee sisendile kaitseklapi ning boileri vahele. kontrollida ka eelsurve paisupaagis, et see vastaks veetrassi survega

[vtl]

Nii mõnelgi on ilmselt tekkinud küsimus, milleks üldse niipalju vaeva näha? Boilerile kaasasolnud kaitseklapp külge ja tuld. S.t. elektrit!
4x4.ee foorumis on ühel offroaderil-autoehitajal selline allkiri: "Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti". Mul on paraku sama "viga" küljes.
Eks tulemus paras steampunk ole, aga vähemalt on mängu ilu korralik

Teemat jätkates: Rääkisin vahepeal uuesti maaletoojaga, kes kinnitas, et esimene liitmik külma vee sisendis peab olema see boileriga kaasatulnud hõbedane kaitseklapp või, kui ma paisupaaki tahan lisada, siis mustast metallist kolmik, muidu tekib paagi liitekohas korrosioon.

See hõbedane kaitseklapp, paljastas aga viiliga vähe kraapides pronksivärvi värvilisest metallist sisu, seega ei saa ma sellest loogikast hästi aru.

Kurtsin maaletoojale, et ma ei tahaks heameelega joogiveetrassis mustast metallist tükke kasutada ja küsisin, kas samasugust teras-teflonseib-pronks üleminekumuhvi, nagu sooja vee väljundi jaoks boileriga kaasa tuli, ei võiks kasutada ka külma vee poolel. Miks ei või, sain vastuseks. Loomulikult võib kasutada. Väga hea on kasutada. Aga see tükk maksab eraldi varuosana (oli vist) mingi 170 krooni. Ja siis sealt edasi võib minna juba suvalise torumaterjaliga, mis endale meeldib.
OK, see probleem sai lahenduse.

Vana boileri demonteerimisel selgus, et vana kaitseklapp oli seest täielikult ära mädanenud. Vedru kinnihoidev rant oli olematuks korrodeerunud, vedru välja kukkunud ja tagasilöögiklapp ei toiminud. Ülerõhuklapp jällegi lekkis tühjenduskangi vahelt.
http://www.vtl.ee/files/DSCF2906.jpg

Seega sai otsustatud, et sarnast jama enam ei kasuta ja ostsin santehnika poest eraldi ülerõhuklapi, eraldi tagasilöögiklapi ja koostasin sellest ise kaitsegrupi koos paisupaagi, viimase eraldusventiili (hoolduseks-rõhumõõtmiseks-muutmiseks) ja tühjenduskraaniga.

Tulemus on nähtav pildil. http://www.vtl.ee/files/IMG_6374.jpg
Ja kogu installatsioon: http://www.vtl.ee/files/IMG_6372.jpg

Väljundkollektorile lisasin veel termomeetri, et boileri temperatuuri parem seadistada oleks. Uue Atlantiku elektrooniline termostaat laseb tempi kraadi täpsusega paika panna. Minul on ta praegu täpselt 60 kraadi peal - üle 65 kraadi kasvab järsult katlakivi moodustumine ja alla 55 kraadi on oht, et boileri soojas vees hakkab elu tekkima ja vesi läheb haisema.

http://www.vtl.ee/files/IMG_6375.jpg

Kui kellelgil on hea idee, kuidas paisupaagi all olev fibo-peno installatsioon millegi viisakamaga asendada, siis kuulaks huviga. Endal tekkis mõte sinna alla veekindlast vineerist "pingikene" saagida, millel auk (nipli jaoks) keskel, nagu vanal veneaegsel taburetil.

[vanakala]

muidu ju kõik hästi tehtud aga ainuke asi on vist see, et ülerõhuklapp on küttesüsteemi oma vist ja peaks olema tarbevee oma sinise korgiga. ega neid maaletoojaid ei ole mõtet alati kuulata ka ja mõne asjapulga kes asja jagab siis, tema soovitused on alati etemad, kuna näeb vigu ette.

[vtl]

muidu ju kõik hästi tehtud aga ainuke asi on vist see, et ülerõhuklapp on küttesüsteemi oma vist ja peaks olema tarbevee oma sinise korgiga.

Klapp on Caleffi 3115 seeria 6bar eksemplar, mille juhend igatahes väidab, et "...for controlling pressure on boilers in heating systems, on stored hot water cylinders in domestic hot water systems and in water systems generally".
Sama tootja spetsiaalsed boilerite kaitsegrupid (sifooniga) on samuti punase kübaraga. Oleks muidu ehk selle vähe kallima kaitsegrupi pannud, aga nende sisse- ja väljaviik oli kõigil 90 kraadise nurgaga kas külje pealt sisse ja ülevalt välja või alt sisse ja külje pealt välja, mis oleks olnud igati sobiv, kui grupp istuks otse boileri küljes, aga mitte paisupaagi peal.

[vtl]

Vaatasin veel Caleffi veebi. Antud klapp on küll "central heating" kategoorias, aga andmelehel jutt sama: sobib ka kodusesse tarbeveepaaki.

Mis seal teoreetilsielt üldse tarbevee jaoks sobimatut saaks olla? Ma saan aru, et küttevee jaoks mõeldud paisupaagi membraan annab veele kummimaitset, aga ülerõhuklapp?

Pigem arvan, et punane kork näitab temperatuuritaluvust (et klapi membraan kuumaga kinni ei kleepu) ja sinise korgiga on ainult külma vee ahelasse mõeldud.

[RK]

Kas 60C otse pesemiseks tuliseks ei jää? Kui lapsed majas, siis oht, et põletavad ära.
Selleks paigalda veel tarbevee termostaat 35-65C sooja vee väljundile, kui juba süviti lähened.
Sinu puhul kus sul 60c peale pandud pole vast hullu, aga kel on kahesüsteemne boiler mida köetakse katlaga, siis seal võib vesi boileris minna ka 100C ringi.

[vtl]

Kas 60C otse pesemiseks tuliseks ei jää? Kui lapsed majas, siis oht, et põletavad ära.
Selleks paigalda veel tarbevee termostaat 35-65C sooja vee väljundile, kui juba süviti lähened.
Sinu puhul kus sul 60c peale pandud pole vast hullu, aga kel on kahesüsteemne boiler mida köetakse katlaga, siis seal võib vesi boileris minna ka 100C ringi.

Ega meil majapidamises selliseid inglise tüüpi kraanikausse ei ole, kus ühes nurgas külma-, teises soojaveekraan.

[Urmas]

Kui kellelgil on hea idee, kuidas paisupaagi all olev fibo-peno installatsioon millegi viisakamaga asendada, siis kuulaks huviga. Endal tekkis mõte sinna alla veekindlast vineerist "pingikene" saagida, millel auk (nipli jaoks) keskel, nagu vanal veneaegsel taburetil.

Ehituspoodides peaks olema müügil seinariiulite kandureid igas suuruses ja selle külge võid vineerist teha riiuli nii auguga kui ilma.

[vtl]

Paisupaagi taga on konarlik paekivisein, mille külge on riiulikandurit ebamugav kinnitada. Pealegi on seinale ca 30cm kõrguselt kantud negatiivne hüdroisolatsioon (tsemendipõhine võõp) vee sisseimmitsemise vastu ja ei tahaks seda mulgustada ning pärast jälle tihendada.

[toomas]

Tere.

Ilus töö. Üks väike tähelepanek. Manomeetri ette oleks võinud panna manomeetri kontrollkraani. Sellega hea aegajalt manomeetrit kontrollida, egas teine pole kinni kiilunud.

Toomas

[Külaline]

Väljundkollektorile lisasin veel termomeetri, et boileri temperatuuri parem seadistada oleks. Uue Atlantiku elektrooniline termostaat laseb tempi kraadi täpsusega paika panna. Minul on ta praegu täpselt 60 kraadi peal - üle 65 kraadi kasvab järsult katlakivi moodustumine ja alla 55 kraadi on oht, et boileri soojas vees hakkab elu tekkima ja vesi läheb haisema.

http://www.vtl.ee/files/IMG_6375.jpg

vtl - kuidas sa selle küll termomeetri panid? vabanda, ise ma pole ei torumees ega ehitaja, (kuidagi kadedaks tegi see sinu organiseeritud veesõlm, enda veesõlme pilti üles ei riputa) olemas 150 l Atlantic vertikaalne, ning kuidas tal teada saada (termomeetrita) kui kuum on vesi ning kus on see temperatuuri reguleerimine?

tänud vastamast

k

[vtl]

vtl - kuidas sa selle küll termomeetri panid?

Hästivarustatud santehnika poodides müüakse selliseid termomeetreid, mis keeratakse lihtsalt 1/2" keermega auku.
Boileri ja kollektori (see kraanidega veejagamistükk) vahele on paigaldatud kolmik, mille külgmisse avasse on termomeeter keeratud. Termomeetri taga olev pulk ulatub kolmiku sisse ja asub läbivoolava vee sees.

Kuna kolmik ja termomeeter asuvad väljaspool boilerit ja jahtuvad ümbritsevas ruumis ajapikku maha, siis tuleb õige temperatuuri teadasaamiseks lasta soojal veel mõnikümmend sekundit kraanist joosta.

Osadel boileritel (just odavama otsa omadel) on küll kohe tehasest küljepeale paigaldatud mingid seierid, mis puutuvad väljastpoolt vastu paaki ja näitavad ligikaudselt selle temperatuuri. Paraku puudub nendel odavatel plastjunnidel skaala ja selle järgi võib heal juhul hinnata, kas boiler on külm, leige või soe.

kuidas tal teada saada (termomeetrita) kui kuum on vesi ning kus on see temperatuuri reguleerimine?

Kui pole tahtmist torustikku ümber ehitama hakata, siis keera sooja veel kraan lahinaga jooksma, torka tavaline kraadiklaas sooja vee alla ja hoia pool minutikest.

Temperatuuri reguleerimise kruvi asub elektriühenduste plastist kaitsekaane all.
http://www.plastor.ee leiad juhendid ja pildid, kuskohas Sinu mudelil see täpselt asub.

[Urmas]

Aga tee nii nagu mõtlesid, auk vineeri ja kui kui soovid jalgadel, siis võid ju teha 8 või 10mm keermelatist reguleeritavad jalad alla.

[vtl]

Aga tee nii nagu mõtlesid, auk vineeri ja kui kui soovid jalgadel, siis võid ju teha 8 või 10mm keermelatist reguleeritavad jalad alla.

Jess! Keermelatist jalad on just see, mida vaja. Tänud hea idee eest!

Kui asja edasi arendada, siis võiks saagida ühe auguga vineeritüki peale, teise alla, omavahel keermelatiga kokku ja sama lati pikendusest veel jalad ka alla.

[Külaline]

Muide, kui tahad veel vingemalt teha, siis poodides peaks olema müügil ka jalgade otsa sellised ümmargused, 3-4cm diameetriga jalgade otsad, mis peaks ideaalselt sobima minu mäletamist mööda 10 mm lati otsa ja need on kuuliga ehk sobivad ka ebatasasele põrandale.
Urmasr

[kaizen]

kuidas tal teada saada (termomeetrita) kui kuum on vesi ning kus on see temperatuuri reguleerimine?

Kui pole tahtmist torustikku ümber ehitama hakata, siis keera sooja veel kraan lahinaga jooksma, torka tavaline kraadiklaas sooja vee alla ja hoia pool minutikest.

.. tänan vastamast, kuid majapidamises pole sellist "tavalist" termomeetrit, mis 60 kraadi suudaks näidata, kustkohast muretseda selline kraadiklaas?

k

[vtl]

.. tänan vastamast, kuid majapidamises pole sellist "tavalist" termomeetrit, mis 60 kraadi suudaks näidata, kustkohast muretseda selline kraadiklaas?

Pulktermomeeter -50C...+300C
http://www.oomipood.ee/?t=k_ki&i=DM-9231A
hind 250.- kr.

[kaizen]

tänud vastamast, vtl

vaatasin neid IR termomeetreid, nad on veel pisut kallid aga see "pulk" tundub olema sobiva hinnaga

k

[vtl]

Tõstan veel kord teemat ehk paisupaagi kasulikkusest:

Eile tegin eksperimendi - sulgesin paisupaagi ees oleva kuulkraani, eraldades paisuka ajutiselt süsteemist (vt. pilti).
Siis sai käidud dushi all (ca 40...50 l veekulu) ja lastud boileril pärast seda ca pool tunnikest kütta. Selle aja peale näitas boileri küljes olev manomeeter 5.6 bar (veetrassi surve samal ajal 3.5 bar) ning kaitseklapi all oli surakas vett. Ilmselt oli surve kaitseklapi rakendusmislävest (6 bar) kõrgemal ära käinud ja osa survet juba välja lastud.
Avasin paisupaagi kraani, mille peale boileri surve kukkus kenasti 4 bar peale.
Paisupaagi vastusurve on mul seatud 4 bar peale, mis on olnud külma vee trassi maksimumsurve öisel ajal.

Seega võib öelda, et mäng vääris küünlaid.

[eitea]

Oskab keegi täpsustada, milline peab olema surve paisupaagis? On selleks miski rusikareegel? Tehases oli eelseadistus 3,25 atti, Tartus, Ihastes on kuskil 4,2-5 atti.

Tänud vastajale!

[Rostfrei]

0,7 korda trassirõhk.... Viimane mõtle ise välja

[vtl]

Oskab keegi täpsustada, milline peab olema surve paisupaagis? On selleks miski rusikareegel? Tehases oli eelseadistus 3,25 atti, Tartus, Ihastes on kuskil 4,2-5 atti.

Ma kirjutasin ju kohe Sinu kirjale eelnevas postituses "Paisupaagi vastusurve on mul seatud 4 bar peale, mis on olnud külma vee trassi maksimumsurve öisel ajal." Miks?

* Paisupaak on membraaniga (veniva kummikotiga) sisuliselt kaheks jaotatud paak. Ühele poole membraani jääb vesi, teisele poole tekitatakse läbi ventiili vastusurve.
* Kui paagi vastusurve on väiksem, kui trassi rõhk, täitub paisupaak koheselt veega ja temast pole edaspidi (surve suurenedes) rohkem kasu.
* Kui paagi vastusurve on võrdne trassi rõhuga, on paak piltlikult pooltäis. Trassi rõhu vähenemisel (näiteks kraani avamisel) surub vastusurve paaki tühjemaks, trassi rõhu suurenemisel täitub paak veega. Nõnda saame kasutada ainult poolt paisupaagi mahtu.
* Kui paagi vastusurve on veidi kõrgem, kui trassi rõhk, püsib paak tühjana. Trassi rõhu suurenemisel üle paagi vastusurve (näiteks boileris oleva sooja vee paisumise tagajärjel) hakkab tühi paak täituma, kompenseerides vee paisumist. Ehk siis just see, mida meil vaja on.
* Kui paagi vastusurve on oluliselt kõrgem, kui trassi rõhk, ei hakka paak trassi rõhu tõusmisel õigel ajal täituma ega survet kompenseerima, ehk teiste sõnadega, jällegi ei tööta.

Kuna trassi surve võib päeva lõikes vastavalt tarbimisele muutuda (tipptarbimise ajal hommikuti ja õhtuti väiksem, öösel jällegi suurem), siis on mõtet paisupaagi vastusurve seada trassi maksimumsurve järgi, või seda pisut ületades.
Trassi surve mõõtmiseks lase torustikule paigaldada kolmik ja manomeeter.
Paisupaagi vastusurvet mõõdetakse ja timmitakse veevärgist lahtiühendatud ja tühjendatud olekus.

Rostfrei: 0.7 korda trassirõhk on ju madalam kui lihtsalt trassirõhk. Mõtlesid vast trassirõhk pluss 0.7 bar?

[Rostfrei]

Kui sul on paagi rõhk SUUREM kui trassi rõhk, siis mis kuradi kombel saab vesi paaki minna ning paagist tulu tõusta?
Sa kirjutad, et sul on trassi rõhk 4,2-5 bar, seega ei tea, mis on tegelik rõhk, kuna see on muutuv suurus. Ehk teisiti öeldes mõtle ise välja see arv, mille sa korrutad läbi 0,7 ning millest saab paagi eelrõhk. Võid korrutada ka 0,9... see koefitsent on kasutusel veeautomaatide juures.

Ja veidi tarkuseteri
* Kui paagi vastusurve on väiksem, kui trassi rõhk, täitub paisupaak koheselt veega ja temast pole edaspidi (surve suurenedes) rohkem kasu. Kuhu kurat siis kaob rõhk, mis on juba paagis??? paak täitub veega, ehk vesi PRESSIB paagis juba rõhu all olev õhu kuhu??? Mõtle nüüd ise selle lause üle
* Kui paagi vastusurve on võrdne trassi rõhuga, on paak piltlikult pooltäis. Trassi rõhu vähenemisel (näiteks kraani avamisel) surub vastusurve paaki tühjemaks, trassi rõhu suurenemisel täitub paak veega. Nõnda saame kasutada ainult poolt paisupaagi mahtu. Kuidas saab olla paak POOLTÄIS??? - paagis on näiteks 18 l õhku 2 bar rõhu all, trassis on 2 bar rõhu all olev vesi. MIKS sama rõhu all olev vesi tungib sama rõhu all olevasse paaki ja täidab selle pooltäis??
* Kui paagi vastusurve on veidi kõrgem, kui trassi rõhk, püsib paak tühjana. Trassi rõhu suurenemisel üle paagi vastusurve (näiteks boileris oleva sooja vee paisumise tagajärjel) hakkab tühi paak täituma, kompenseerides vee paisumist. Ehk siis just see, mida meil vaja on. Seni ainus enam-vähem õige seletus, ainult et paagi rõhk EI pea olema suurem kui trassirõhk
* Kui paagi vastusurve on oluliselt kõrgem, kui trassi rõhk, ei hakka paak trassi rõhu tõusmisel õigel ajal täituma ega survet kompenseerima, ehk teiste sõnadega, jällegi ei tööta. Ja sa tahad IKKAGI trassi rõhu korrutada 0,7, et paagi rõhk oleks igal juhul suurem kui trassirõhk?

Kuna trassi surve võib päeva lõikes vastavalt tarbimisele muutuda (tipptarbimise ajal hommikuti ja õhtuti väiksem, öösel jällegi suurem), siis on mõtet paisupaagi vastusurve seada trassi maksimumsurve järgi, või seda pisut ületades.
Trassi surve mõõtmiseks lase torustikule paigaldada kolmik ja manomeeter.
Paisupaagi vastusurvet mõõdetakse ja timmitakse veevärgist lahtiühendatud ja tühjendatud olekus.