Ehitusfoorum

Küsin hinnagut: kas keegi oskab puusalt tulistades öelda, kui suurt töömahtu võiks endas kujutada 55jm lintvundamendi ehitamine. Taldmik 0.8*0.2 ja valatud müüritis seal peal 0.4*0.4. Mind huvitab vaid hinnaguline kuluv töötunude arv: saalungite ehitus, armatuur, valamine jms.

Kas kaalud plaatvundamendi asemel lintvundamenti?

macintosh kirjutas: ↑22 Mai 2020, 04:11 Küsin hinnagut: kas keegi oskab puusalt tulistades öelda, kui suurt töömahtu võiks endas kujutada 55jm lintvundamendi ehitamine. Taldmik 0.8*0.2 ja valatud müüritis seal peal 0.4*0.4. Mind huvitab vaid hinnaguline kuluv töötunude arv: saalungite ehitus, armatuur, valamine jms.

Puusalt tulistades, et kui 1 mees teeb (näiteks niisuguse jõudlusega mees nagu mina - suitsu ei tee, ei joo, töö ajal juttu ei aja, mobiili ei näpi jne), siis üle 1 nädala aega ei kulu.
Mõeldud on siinkohal betoonitööd ja et taldmiku puhul kasutada Vormest taldmikuvormisid. Palju oleneb, kui palju on armatuuri siduda. Erinevates projektides võib see olla erinev. Kiirendada protsessi aitab hea organisatoorne külg. Näiteks kui leitakse ka 0,4 m kõrguse müüritise tarvis kuluefektiivse raketise süsteemi, mille saaks nagu Lego kiirkorras paika.
Muidugi see kui palju töö ajal peab juttu ajama, oleneb suuresti projektist. Ehk kui projektis on kõik vajalik informatsioon olemas, siis töö ajal vestlemisele, arutamisele, arvutamisele jne kulub aega suhteliselt vähem.

Ei kaaluta. Plaadi asemel projeketeeriti ja ehitatigi lõpuks viimase inseneri soovitusel, järelvalve häälekal heakskiidul ja ehitajaga kooskõlastades madal lint. Ehitaja oli kogu muudatuse tegemise käigus vait kui kult rukkis ega iitsatanud poole sõnagagi, et tööde maht võiks kasvada. Pärast töö lõpetamist (või õigupoolest vahetult enne viimast valu) teatas aga, et lindi töömaht tuli 260 tundi suurem kui oleks plaadi puhul tulnud. Ootamatult lisandunud materjali hankehindadest ma parem ei räägigi.

Ma võiks nüüd ka vait nagu sukk olla ja öelda, et vastavalt lepingule pole see minu asi (ehitaja peab tellijast tuleneva muudatuse korral teada andma, kui töömaht või materjalikulu suurenevad või vähenevad. Selle välja arvutama ja tellijale kinnitamiseks esitama). Kahetsusväärselt ma nii ei oska ja arvan, et mõistlik inimene saab ju aru, et muutus toimus ja tegevuse maht pidi mingil määral kasvama. Aga maht ise jätab mulje, et 2 inimest vihtusid palehigis 16 päeva elik 3 nädalat 1 päeva ühtejutti.

Nüüdisajal peab ehitusloakohustusliku ehitise ehitamist dokumenteerima. Ehk saaksite ehitustööde päevikust järgi vaadata ja üldsusele kirjeldada mida konkreetsemalt 32 inimpäeva jooksul palehigis tehti?
Seda oleks huvitav teada.

vuuk kirjutas: ↑22 Mai 2020, 19:09 Nüüdisajal peab ehitusloakohustusliku ehitise ehitamist dokumenteerima. Ehk saaksite ehitustööde päevikust järgi vaadata ja üldsusele kirjeldada mida konkreetsemalt 32 inimpäeva jooksul palehigis tehti?
Seda oleks huvitav teada.

Tõenäoliselt projekteeriti ohjeldamatus koguses.

Oleks meelsasti armixit kasutanud, kui kogu kamp üksmeelselt (insener, järelvalve, ehitaja) poleks silmapistavlt emotsionaalselt vastu argumenteerinud.

Talla laiusest rääkides: sinu viidatud teemas sai üks kaasfoorumlane paberi nurga peal ajugümnastika raames arvutades sama laia talla kui (viimase) projekti teinud insener. Seega usaldan ma pigem seda, kui mehi, kes ütlevad, et vundamendi arvutus ei kuulu töö juurde ja seetõttu mulle seda ka ei anta (nagu tegu oleks silmapaistvalt keerulise arvutusega mida tehakse päevi ja nädalaid).

Armix-ist
Armix töötab ideaalselt survele.
Niipea kui on tegemist paindemomentidega (plaatvundament nt) pole asi enam nii lihtne.
Ühesõnaga vajab täpsemat arvutamist...
Viide siis sellele, et automaatselt / kontrollimata / omamata vastavaid teadmisi ei saa armeeritud konstruktsioone asendada kiudbetooniga.

Ma olen selle väitega nõus. Siinkohal pole öeldud, et peaks ilma kontrollarvutusi tegemata saalungid/vormid kiudbeooni täis valama ja näpud risti heale õnnele lootma. Rudus on valmis projekti baasil või siis ka koormuste alusel välja arvutama, kas ja kui palju armatuuri on vaja antud konstruktsioonis lisaks kiudbetoonile.

Üldiselt praktika näitab, et optimaalne lahendus (st siis betoonikihi paksus / kiudude hulk jms) saadakse kiudbetooni ja armeerimise koostöös.
Surutud piirkondades ainult kiudbetoon / tõmmatud piirkondades lisaks armeering.
Aga see on nö optimeerimisülesanne so arvutad järjest variante erineva betoonikihi paksusega / erineva armeeringuga sh erineva armeerimispiirkonnaga.
Julgen arvata, et kohane ainult ehitusmehhaanikat / koormusest tingitud sisejõudude jaotust / sisejõudude epüüre tundvale insenerile.
Kusjuures nt plaatvundamentide puhul omab väga suurt tähtsust ka aluse dünaamiline deformatsioonimoodul - seda siis sisejõudude jaotuse ning suuruse seisukohalt.

Betooni survetugevus peaks ka oluline näitaja olema. Mida kõvem mark, seda paremini hoiab kinni igasugu ankruid jne.

Jah, loomulikult, kõikide materjalide tugevusomadused on olulised arvutuste juures
Mitte ainult betoon vaid ka nt kiud ise, armatuur jne