Terrassi vundament ja karkassi silded

[taifunk]

Plaanin terrassi ehitada ja vaevan pead nii vundamendi kui karkassi osas. Vältida tahaks liigset üledimensioneerimist, kuid samas ise endale ehitades, ei tahaks "allapoole latti" ka teha.

1) Postvundament
Nagu all oleval joonisel näha, siis kunagises uuritud puuraugus ca 100m kaugusel oli 50cm täidet, 20cm mulda ning siis tuli savimöllmoreen.
Seetõttu oleks plaanis näiteks kaks Fibo3 200mm üksteise peale panna (seguga kinni?) ning nende alla ca 0,3m liivapadi, vahetult savimöllmoreenikihi peale. Fibo ümbert jätaks ka liivakihi. Ülemine fibo jääks maapinna tasemest ülessepoole.
Kui rääkida külmakerkest, siis päris 1,2m ei tahaks ühe terrassi vundamendi pärast kaevama ja täitma hakata. Liivakiht all ja ümber Fibo võiks seda plokkide külmakerke riski ehk maandada? Või selline poole maa peale kaevamine ei tasu ära ning tuleks otsustada, kas teha eriti lihtsalt ja kaks plokki kohe mätta peale või siis teha ikkagi kapitaalne, 1,2m sügav postvundament.
Või mida sellest pinnase struktuurist üldse arvata terassiehituse kontekstis?

Pinnase läbilõige

2) Karkass
Kas sellised silded ja samm on sobilikud?
Karkassimaterjaliks 5x150mm sügavimmutatud. Terrassilaud tuleb ilmselt 28x120mm.

Vundament

[xxx111]

Pinnasekiht 5 on heade omadustega.
Pinnasevesi on madalal.
Tingimused head.

Kui suurt "tüli" teeks kuni kihini 5 väljakaeve ja uus täide killustikuga?
Killustiku peale / terrassitala alla 1 plokk

50x150 terrassitalaks on rohkem kui küll (selle sildega)
Sügavimmutus ei ütle midagi kuni pole antud immutusklassi - võiks olla A (EN 351 imbumissügavus NP5)
Lisaks üks väike soovitus - seal kus plaan terrassilauda jätkata pane 2 tala - kui arvestada nõutavaid kinnitite vahekaugusi siis lihtsalt kinnitid ei mahu ära...

Veel üks kommentaar - kahtlen terrassi "pealisehitise" stabiilsuses...

[taifunk]

See ca 70cm pole probleemi kaevata, plaanis aluspinnase ettevalmistamiseks kopp rentida selleks niikuinii.
Kas killu asemel liiva kasutamine tagaks sama tulemuse, kui veega tihendada? Liivakoorem lihtsalt hoovinurgas ootamas, kildu peaks eraldi tellima.

Terrassilaudade osas õnneks jätkata vaja ainult külgmiste laudade juures, terrassi peal saab ühe ca 4,5 lauga hakkama.

Kuidas seda katusealust oleks mõistlik stabiilsemaks muuta veel?
Pildil paremal pool on tegelikult maja sein veel vastas aga plaan terrass ja katusealune jätta maja konstruktsiooniga ühendamata.
Kas piisaks, kui katusealuses tekitaga midagi käsipuu taolist ühele küljele ca 1m kõrgusele? See aitaks ilmselt küll ühes suunas stabiilsust suurendada ja risti suunas oleks jätkuvalt ainult ülemised diagonaalid hoidmas...

[xxx111]

Killustiku eelis oleks ehk see, et see "jääb kuivaks" ja külmudes "ei mängi"
Kandevõimes / tihendamises pole küsimus (koormused on nii väiksed)

Seda maja seina siin joonisel polnud...
Kõige mõistlikum oleks tegelikult siduda just hoone seinaga
Miks see vastumeelt on?

[T25]

Need ülaosas olevad diagonaalid tõepoolest jäikust eriti ei anna. Diagonaal peaks saama alguse alumise vöö juurest. Majaga sidumise korral oleks jäikust kõvasti juures, aga vastaskülge peaks ikkagi 2 diagonaali panema.

[taifunk]

Esialgune joonis on tõesti poolik ja kõiki elemente pole seal välja toodud. Lisan uued vaated veel lahtistest külgedest.

Ma ise võtsin eeskujuks midagi sellist nende diagonaalide osas: https://www.palmako.com/est/karl-0
Majaga isegi kannataks siduda aga esialgu ei tahtnud seda teha kahel põhjusel: 1) Tagamaks terrassi vajumise/tõusmise ilma, et ühenduskohta maja konstruktsiooniga kahjustaks 2) Jäämaks oma katusealusega, kui eraldi ehitis, 20m2 piiresse, et eos välistada paberimajandust KOV-ga.

Kui paremaid mõtteid ei tule, siis eks ehitan kaks külge kinni kuidagi seintesse õhuvahedega lauad koos ülemist ja alumist vööd siduva diagonaaliga.

[xxx111]

Õige on lähenemine, et majaga mitte siduda nii, et ühenduskoht kannataks erinevate vajumite tõttu so VERTIKAALSED liikumised ei oleks takistatud.
Aga minu mõte oligi ühendus kus VERTIKAALSED liikumised oleksid vabad aga takistatud oleksid HORISONTAALSED liikumised.
Ega mul oleks Palmako lahenduse kohta samad küsimused - kuidas tagatakse horisontaalsuunaline stabiilsus - ja mõlemas suunas.
Sellisel varjualusel tekivad tuulest arvestatavad horisontaalkoormused + tõstev koormus.
Lisaks sellele, et nö "lisada stabiilsust tagavad elemendid" peavad ka ühendussõlmed vastavad jõud üle kandma so elemendid peavad olema vastavalt kinnitatud.
Soovitaks korra mõne inseneriga asi üle käia...

[taifunk]

Aitäh kaasamõtlejatele.
Ma ilmselt kohe majaga sidumist ei teeks. Kui aga hiljem see stabiilsus on mureks, siis selline ühendus plaanis lisada: https://www.arrascf.eu/tooted/naelutusn ... misnurgik/

Olen siin kättesaadava kirjanduse abil ka seda katusealust kohendanud.
Arvutuste järgi on sarikad veidi küll aladimensioneeritud ristlõike osas aga kas terassi katusena võiks mõningast üle normi läbipainet aktsepteerida? Vastasel juhul peaks sarikad üldsegi 7,5x18 olema tabelite järgi siin: http://www.konneri.ee/tehnologia/betoon ... juhend.pdf

Jäikuse jaoks lisasin 95x145x4270 prussi külgedele. Lisaks veel tekitasin midagi tuulekastilaadset, kattes katusealuse esimese ja tagumise serva samuti terrassilaudadega. Kas see maandab veidi ka tuule tõstva koormuse riski? Kuigi visuaalselt sobiks justkui hõredam laudis sinna esiserva, kuid see jällegi ei hoia vist tuule tõstva koormuse eest...