Ehitusfoorum

Kui realistlik või ebarealistlik mõte oleks ehitada 2 kordne ca 160m2 ruudukujulise põhjaplaaniga (10*10m) eramu vaivundamendile?
Minu mõttekäik laias laastus on selline, et vaivundamendi tegemise korra pole vaja kõiki mahukaid mullatöid, mis kaansevad plaat ja lintvundamendi puhul ning töö teostamie aeg on ka kiirem. Kolmanda punktina arvaks, et äkki tuleb ka hinnavõita aga mine tea. Mis teie teadmised ütlevad?

macintosh kirjutas: ↑07 Mai 2019, 19:34 Minu mõttekäik laias laastus on selline, et vaivundamendi tegemise korra pole vaja kõiki mahukaid mullatöid, mis kaansevad plaat ja lintvundamendi puhul ning töö teostamie aeg on ka kiirem. Kolmanda punktina arvaks, et äkki tuleb ka hinnavõita aga mine tea. Mis teie teadmised ütlevad?

Kus kohast pärineb arvamus, et vaivundamendi puhul pole vaja teha mullatöid? Muru võiks ikka enne ära niita.
Ja ei pruugi sa ka ajaliselt võita.

Kas vai või mitte sõltub palju pinnasest. Vaiad peavad suutelised kandma maja raskust. Nõrga kandevõimega pinnases hakkab hulle asju juhtuma, näiteks maja vajub viltu. Lihtsalt lakke vaadates sa õiget vastust ei saa.
Vaivundament annab hinnavõitu just kergete majade juures. Peamine puudus aga on külmakerked ja ära vajumised. Külmakerked on tihedalt seotud pinnase liigiga ja kui ei viitsita mullatöid teha ning kerge maja siis on esimese talvega ebameeldiv üllatus.

Vaivundamendil kandevõime ja vajumise probleeme ei tohiks olla, sest projektis arvutatud vaiade tihedus ja vaiade rammimise vaste tagab tulevase ehituse stabiilsuse.
Eestis reeglina vaivundamente kasutatakse rohkem hädavajaduse pärast, kus kandev pinnas on liialt sügaval, näiteks Tartus Emajõe luhale ehitatavad hooned on kõik vaiadel, mis rammitakse läbi mittekandva turba-jõesette mitmemeetrise kihi kuni kandva aluspinnani.
Arvatavalt tehnoloogia suhteliselt kõrge maksumuse pärast sarnast vaivundamendi tehnoloogiat igal suvalisel hoonel ei kasutata, ja hoone toetatakse klassikalistematele vundamentidele.
Moodsam vaiatehnoloogia on veel kruvivaiad, sellise vundamendi maksumusest aimu ei ole, kuna kruvivaivundamendid massidesse ei ole läinud, ju siis päris poolmuidu selle tehnoloogiaga vundament vist kätte ei tule.

Üldiselt kahtlustan, et teemaalgataja ei pidanud silmas vaivundamenti, vaid postvundamenti
Aga ka postvundamendi korral oleks tark vähemalt must muld ära koorida ja postide augud tuleb ikka klassikalisele taldmiku sügavusele kaevata, lisaks postidele rostvärgi ehitamine ei tarvitse olla lihtsam-odavam, kui kogu lahendus teha tavalisele lintvundamendile.

Rõhutan, et ma ei oma mingit ehitusalast inseneri haridust, ega professionaalset kogemust ning mu nägemus teemast võib olla ekslik.

VAI (mitte a la väiksed postikesed)

on üldjuhul alati kallim variant ja valitakse siis kui pinnaseolud on rasked. Olenevalt vaia tüübist ja pikkusest võib mikrovaia puhul arvestada ca 1000€ vai ja betoonvaiade puhul ca 60 €/m. Kruvivaia hindasid ma ei tea. Tõenäoliselt kruvi või kiil oleks pigem teema.

sinu kirjeldatule ei tundu absoluutselt ratsionaalne variant.

Ise küsin ise vastan: ehitusineneriga sellel teemal vesteldes jõudsime tulemuseni, et eramu vaivundmaent on lihstam ja kiirem kui muud vaundamndid ning mullatööde osakaal on märkimisväärselt väiksem. Aga.... kõik see mis võidetakse vudnamendi ehitamisega läheb ära soojustamiseks. Seega summa-summaarum: majanduslikku võitu pole.

mis on eramu vaivundament? ise puurid pinnasesse?

Terv.

macintosh kirjutas: ↑05 Juun 2019, 15:13 Ise küsin ise vastan: ehitusineneriga sellel teemal vesteldes jõudsime tulemuseni, et eramu vaivundmaent on lihstam ja kiirem kui muud vaundamndid ning mullatööde osakaal on märkimisväärselt väiksem. Aga.... kõik see mis võidetakse vudnamendi ehitamisega läheb ära soojustamiseks. Seega summa-summaarum: majanduslikku võitu pole.

Mille soojustamiseks? Kas vundamendiga maja puhul põrandat soojustama ei peagi või? Ega sa ju ei soovi alt tuulduvat külma põrandat? Huvitava kalkuleerimisvõimega ehitusinsener!?
Tööde kiirus oleneb tellija organiseerimis- ja maksevõimest ja tutvusringkonnast.

Vaivundamendi soojustamine on töömahukam

macintosh kirjutas: ↑05 Juun 2019, 15:13 Ise küsin ise vastan: ehitusineneriga sellel teemal vesteldes jõudsime tulemuseni, et eramu vaivundmaent on lihstam ja kiirem kui muud vaundamndid ning mullatööde osakaal on märkimisväärselt väiksem. Aga.... kõik see mis võidetakse vudnamendi ehitamisega läheb ära soojustamiseks. Seega summa-summaarum: majanduslikku võitu pole.

Kuskohast täpsemalt vaivundamendi puhul see mullatööde kokkuhoid tuleb. Niipalju kui mina vaiade rammimisega objekte olen näinu, on neis eranditult kõigil objektidel kogu hoone alune pinnas eemaldatud, ja isegi sellest ei piisa, vaid pind tuleb teha rammimasinale ja töötegemiseks kandevõimeliseks, mis praktikas tähendab, kogu vaiade rammimise ala kaetakse piisavalt paksu killustikihiga, mis tehnikat kannaks. Julgeks väita, et mulltöid on vähemalt samapalju, killustikku materjali kulub rohkem.
Kui vaiad on rammitud, siis olenevalt valitud vaiatehnoloogiast, kaevatakse vaia otsad lahti, puhastatakse, vajadusl lõigatakse ühte tasapinda ja hakatakse rostvärki ehitama, ehk seda vaheosa, kuhu seinad, põrand ja muud kandekonstruktsioonid hakkavad toetuma.
Soojustamise osas ma isegi suuri erinevusi ei näe, lõpuks näeb vaiadel vundament, eriti sokliosas pealtnäha ikka samasugune, kui lint või muud vundamendid, samamoodi tahab ka sokliosa soojustamist. Väike nüanss on, kui tavapäraste vundamentide puhul tihti soojustatakse madalat vundamenti vältimaks võimaliku külmakerkeohu vältimiseks, siis vaivundamendi puhul see oht ei ole kriitiline sest vaiad ulatuvad reeglina külmumispiirist sügavamale.
Põranda soojustamine ei erine kuigivõrd mistahes muu vundamenditüübiga põranda soojustamisest.
Endiselt juhiks tähelepanu, millest täpsemalt räägitakse, kas vaivundamendist või postvundamendist - need on kaks täiesti erinevat asja.

Teemalagataja jaoks on ehk kruvivundament = vaivundament?