Ehitusfoorum

Õhtust foorumlased!

Paluks abi paekivi vundamendi soojustamise osas. Uurisin küll foorumist ja netist aga ei leidnud väga vastust küsimusele kas on mõistik paekivi vundamendi puhul soojustada seestpoolt, juhul kui miljööväärtusliku ala tõttu ei tohi välisilmet muuta ?
Muinsuskaitse tädide/onude rõõmuks sai välja jäetud paekivi äär, kuid palgi-alune osa valatud ja armeeritud , seega seest sirge servaga ja võimalus enne ujuvpõrandat sisse vajalik kogus peno lisada. On see mõistlik soojustamise seisukohalt ? Palgiga kokkupuudet ei teki, kuna põrandavalu äär jääb tasa vundamendi (sokli) äärega.

Suured tänud ette!

mozkito kirjutas: ↑03 Sept 2018, 20:29 Õhtust foorumlased!

Paluks abi paekivi vundamendi soojustamise osas. Uurisin küll foorumist ja netist aga ei leidnud väga vastust küsimusele kas on mõistik paekivi vundamendi puhul soojustada seestpoolt, juhul kui miljööväärtusliku ala tõttu ei tohi välisilmet muuta ?
Muinsuskaitse tädide/onude rõõmuks sai välja jäetud paekivi äär, kuid palgi-alune osa valatud ja armeeritud , seega seest sirge servaga ja võimalus enne ujuvpõrandat sisse vajalik kogus peno lisada. On see mõistlik soojustamise seisukohalt ? Palgiga kokkupuudet ei teki, kuna põrandavalu äär jääb tasa vundamendi (sokli) äärega.

Suured tänud ette!

tee joonis, jutt nõnna segane ja vundamendil tavaliselt külm ei ole

Lisan paar pilti.
Esimene pildil näha milline jääb nõutud sokli välisilme.
Teisel pildil sisekülg ja küsimus oli kas saab soojustada seest, kui väljast pole võimalik ? Tuleb ujuvpõrand, mis jääb sokli ülemise äärega hiljem samale kõrgusele.


https://www.upload.ee/image/8907860/IMG-3801.JPG


https://www.upload.ee/image/8907876/IMG-3803.JPG

Kui ei taheta sigakülma põrandaplaati, siis pead ikka ka ääred ära soojustama. Kondensiveest niiskeks muutuvad need põrandanurgad ühel ja teisel juhul ühtemoodi.

taastaja

Pead silmas, et sisse peno vastu soklit ja korras ? MIs paksus oleks mõistlik ?

mozkito kirjutas: ↑04 Sept 2018, 21:06 Lisan paar pilti.
Esimene pildil näha milline jääb nõutud sokli välisilme.
Teisel pildil sisekülg ja küsimus oli kas saab soojustada seest, kui väljast pole võimalik ? Tuleb ujuvpõrand, mis jääb sokli ülemise äärega hiljem samale kõrgusele.


https://www.upload.ee/image/8907860/IMG-3801.JPG


https://www.upload.ee/image/8907876/IMG-3803.JPG

oleneb mille sees see põrand ujub, kui sa mõtled seda , et põrand täidetakse ja valatakse plaat peale, siis jah soovitatav paigaldada ka soojustus mööda vundamendi äärt kuni ülemise ääreni . 5cm paksusest soojustusest piisab, alati võib panna ka 10cm ja ei juhtu ka midagi

Kas majal on kelder? Kui jah siis keldriosas võib seespoolt soojustada.
Kui ei ole siis on piisav põranda soojustamisest.

Tänud vastuste eest!
Keldrit majal pole.
Sokli sissepoole panen siis vähemalt 5cm peno, kuid kuidas oleks kõige õigem põranda osas edasi toimida. Kindel plaan põrandatorud sisse valada, kuid muus osas pole veel väga jõudnud mõelda. Sokli ülemisest äärest olen umbes 50cm põrandat üles kaevanud, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna ?

Sissepoole vundamenti enam ilma keldrita majal vundamenti soojustust panna pole mõtet.
Parema vastuse saamiseks oleks vaja teada seina konstruktsiooni ja selle suhtestumisest põrandaga. Jämedalt on nii, et põranda soojustus saab kokku välisseina soojustusega nii ideaalselt kui antud seina konstruktsioon võimaldab.

Kalvis kirjutas: ↑06 Sept 2018, 09:44 Sissepoole vundamenti enam ilma keldrita majal vundamenti soojustust panna pole mõtet.
Parema vastuse saamiseks oleks vaja teada seina konstruktsiooni ja selle suhtestumisest põrandaga. Jämedalt on nii, et põranda soojustus saab kokku välisseina soojustusega nii ideaalselt kui antud seina konstruktsioon võimaldab.

kle , vaata pilti palk vastu vundamenti ja õnnetu hüdro vahel . Sees muldpõrand. Edasine käik sõltub sellest, kui palju vett põrandal kevadel/sügisel või kuidas majal on trenaaž lahendatud.

Kui on maja künkal ja niiskusega probleeme eales ei ole, siis huumust välja niipalju kui võimalik ja 25 - 35 cm liiva täis (või nii kuidas kihtide jaoks parajaks saab), tihendada, isolatsiooniks põrandapeno või styrofoam (15cm, parem, kui rohkem), armeering , torud ja valu peale. Vundamendi äärest jooksed 5cm isolatsiooniga vundamendi ääreni , see aitab väga palju küttega põranda puhul

Kui on vee ja niiskusega probleeme, siis võib 23- 35cm liiva täis, tihendada, loodida ja katta savikangaga (https://www.hydroseal.ee/savikangas/) selliselt, et ülestõste oleks vundamendi ülemise ääreni , sisse isolatsioon, armatuur, torud ja betoon (betooni paksus võiks olla min 10cm, sõltub mis savikangast kasutada) .

Alternatiivina on veel ka alt tuulduv konstruktsioon mis tuleks ehitada vundamendist sõltumatutele postidele ja alt üles näeks see pull välja sul nii: postid, hüdroiso, laagid ja laagidele alt tuuletõkkeplaat , kivivill kahes kihis 25cm , punniga osb peale ja sealt siis edasi puitpõrandale sobiv põrandaküttelahendus.

Külaline kirjutas: ↑06 Sept 2018, 12:14
kle , vaata pilti palk vastu vundamenti ja õnnetu hüdro vahel . Sees muldpõrand. Edasine käik sõltub sellest, kui palju vett põrandal kevadel/sügisel või kuidas majal on trenaaž lahendatud.

Mis alternatiiv oleks siis, et palk vastu vundamenti poleks ja vundamendilindi alternatiiv hüdro jaoks ?

Niiskusega probleem on majas ja selline pakutud lahendus tundub hea:
23- 35cm liiva täis, tihendada, loodida ja katta savikangaga (https://www.hydroseal.ee/savikangas/) selliselt, et ülestõste oleks vundamendi ülemise ääreni , sisse isolatsioon, armatuur, torud ja betoon (betooni paksus võiks olla min 10cm, sõltub mis savikangast kasutada),
kuid esialgse küsimuse juurde tagasi tulles. Lisaks pakutud põranda lahendusele peaksin ikkagi sissepoole 50-100mm peno lisama?
Kui jah, siis sellega seoses tekkis teine küsimus. Kuna peno äär jääb sokli ülemise ääre ja põrandaga tasa, siis kuidas peaksin seina karkassi vöö paigaldama peno peale ?

mozkito kirjutas: ↑06 Sept 2018, 20:42kuidas peaksin seina karkassi vöö paigaldama peno peale ?

miks sa sinna üldse mingit karkassivööd paigaldad ja karkassi seina külge ei paigalda? aga kui just vaja siis võib selle alati peno külge liimida

Hetkel on palk ja vundamnet seest ühel joonel ja kui peno läheb sisse, siis jääb see põranda ja sokli vahele ja täpselt samale joonele karkassi vööga. Karkassipostid lähevad muidugi seina aga vöö tuleb ka üles ja alla.

mozkito kirjutas: ↑06 Sept 2018, 22:01 Hetkel on palk ja vundamnet seest ühel joonel ja kui peno läheb sisse, siis jääb see põranda ja sokli vahele ja täpselt samale joonele karkassi vööga. Karkassipostid lähevad muidugi seina aga vöö tuleb ka üles ja alla.

peno on piisavalt tugev selle vöö jaoks ja saab sinna liimida mõne kruviga fikseerida . Jääb vaid loota, et karkassi vahele pole villa planeeritud

Kalvis, miks sa kirjutad selliseid lauseid: "Sissepoole vundamenti enam ilma keldrita majal vundamenti soojustust panna pole mõtet." Ma niisama küsiksin sinult, ja heatahtlikult: mis eriala insener sa oled?

Teemasse:
Kui lisad sissepoole soojustuse, siis olgu see min 100mm. Sa teed tööd juba nagunii ja see lisa-50mm ei maksa midagi.
Kui sul oleks vähegi võimalik, siis soojusta väljastpoolt, ja nii, et välimus oleks imiteerivalt sama olemasolevaga (ega sul ei ole ju tegu mälestisega?), et laod väljapoole õhukese paekividest ekraanseina, mis on ankurdatud olemasoleva sokli külge ja nende kahe vahe on soojustatud (hetkel ma ei ütle, millega, aga oluline oleks, et see oleks nö hingav ja oleks kogu vahet tihedalt täitev). Sellepärast, et seest soojustades saad sa talvel läbi külmuva konstruktsiooni.
Edasi: tegelikult soovitan sul pöörduda pädeva konstruktsiooniinseneri poole ja sa saad oma makstud raha eest 100 aastat toimiva lahenduse ja südamerahu. Võta seda naljana või ükskõik millena.

rein113 kirjutas: ↑06 Sept 2018, 23:27 Kalvis, miks sa kirjutad selliseid lauseid: "Sissepoole vundamenti enam ilma keldrita majal vundamenti soojustust panna pole mõtet." Ma niisama küsiksin sinult, ja heatahtlikult: mis eriala insener sa oled?

TTÜ diplomeeritud insener (5 aastat=võrdub magistriga)
Jube raske on kohvipaksu pealt ennustada kui on teada ainult, et on palkmaja ilma keldrita ja sellel on paekivist vundament. Pole isegi teada mis liiki põrandat küsija soovib. Vastustest tundub, et soovib pinnasel ujuvpõrandat, betoonvaluga (veel on variandid laagidel või taladel alt tuulduv laudpõrand). Võibolla tahab ta seda süvendada, võibolla täita.
Juba väljapakutud lahendustest on enamus õiged, samuti pole teada kas küsija põrand tuleb palgiga samakõrgele, kõrgem või madalam. Just seina äärne konstruktsioonielement sõltub sellest. Ja ka siis on variandid...

rein113 kirjutas: ↑06 Sept 2018, 23:27
Kui sul oleks vähegi võimalik, siis soojusta väljastpoolt, ja nii, et välimus oleks imiteerivalt sama olemasolevaga (ega sul ei ole ju tegu mälestisega?), et laod väljapoole õhukese paekividest ekraanseina, mis on ankurdatud olemasoleva sokli külge ja nende kahe vahe on soojustatud (hetkel ma ei ütle, millega, aga oluline oleks, et see oleks nö hingav ja oleks kogu vahet tihedalt täitev). Sellepärast, et seest soojustades saad sa talvel läbi külmuva konstruktsiooni.

Tegemist on jah mälestisega ja kuna pean taastama välisilme täpselt 1:1-le siis polnud ruumi panna paekivi ja palgi aluse valatud osale vahele soojustust, seega ongi ainuke võimalus seest soojustada ja sellest ka teema algatus.

kunn24 kirjutas: ↑07 Sept 2018, 07:35 Tavaliselt palkmajades oli põrand sokli suhtes kõrgemal, st põranda laagid toetati sokli siseservale või tahuti esimesse palgiritta pesad ja tehti alt tuulduv põrand. Miks nüüd põrand tuleb pealt sokli pealispinna kõrgusele, on mulle veits arusaamatu.

Jälle tagasitulles selleni, et muinsuskaitse väga konkreetne, et välisilmet muuta ei tohi, seega põhjus miks ei saa teha puitpõrandat, mis jääks sokli osast kõrgemale, on see et lae talad (viimase 2 palgirea vahele paigaldatud enne katuse äärt ja väljast toodud läbi voodri ja muinsuskaitsel sellest pildimaterjal üles võetud) olid vana põranda järgi alla 1,8m. Hetke seisuga, kui põrand tuleb esimese palgi aluse äärega tasa, saab põrandast lae talani 2m peale, mis on juba inimlik.


Ehk aitab see pilt ja need vastused veidi edasimõtlemisega.

Tänud ette!

Ma olen üllatunud: sul on tegu mälestustega ja sa otsid tehnilisi lahendusi küla pealt... Eritingimused? Põhiprojekt? Pädev ehitaja? Kuidas nendega on?

kunn24 kirjutas: ↑08 Sept 2018, 01:18 Ja miks on su teemaks vundamendi soojustamine, mis on pseudoprobleem võrreldes seinte soojustamisega?

Seinte soojustamisega probleemi pole, see on lubatud. Suhelnud aktiivselt arhitekti ja munsuskaitsega ja teema püstitus oligi seetõttu, et pole nende poolt sobivat lahendust sokli soojustamiseks, kuigi tahaks ja seepärast uurisingi seest soojustamise kohta, kuna ei viitsi iga talv lootma jääda, et lund tuleb piisavalt, et saaks sokli osa täis loopida. Mõned talved pole lund ollagi, aga on korralik tuul.

kunn24 kirjutas: ↑08 Sept 2018, 01:18 Ja mis puudutab su madalat lage, vastu soklit vajunud aknaluseid jne, siis mul on kuri kahtlus, et see palgihunnik on alt 1 palgirida madalamale mädanenud. See pole midagi võimatut. Tõsta teda veel ja pista see palgirida alla. Tädikestele aja juttu hoone vajumisest ja õigeks tõstmisest. Korstna katikud tuleb siis vahelaest lahti raiuda.

Kuna tegemist rehielamuga ja poolel hoonel paekivi seinad, siis pole võimalik lisa palki alla panna. Oleks veel kuidagi mõeldav olnud, kui katusetöödeks oleks samal ajal läinud, oleks katuse täies ulatuses maha võtnud ja paekivi osale ka lisaread juurde ladunud.

Kuna palgivahetus ja vundamendi sättimine on asendamine samaväärsega, siis pole projekti nendeks töödeks vaja ja seepärast uuringi külapealt.

kunn24 kirjutas: ↑08 Sept 2018, 22:16 Olen ikkagi seisukohal, et väljast pole seda vaja soojustada, vaja on tagada külmasilla katkestamine. Seest saaksid seda teha, kui ca 5cm laiuselt raiuksid sokli palgist miinusesse põranda aluspinna kõrguselt ülespoole, kleebiksid sinna kõvema peno ja ega suurt muud lahendust polegi. Või siis tõsta põrandat. Sitast saia tegemine ei peagi lihtne olema.

Lihtsalt vastu soklit sissepoole 100mm peno lisamisest pole kasu ? Uut vundamenti 5 võrra raiuma pole küll plaan hakata, seda enam, et palgi alt.

kunn24 kirjutas: ↑11 Sept 2018, 21:05 On ikka kasu, kui sul sellest seina väljaulatuvat astet ei teki. Kuid mingil määral tõenäoliselt võib külmasild põrandaliistu juurde ulatutada. Siis jututoas ei kujuta ju asja täpselt ette. Kuid väike etteheide- kui tegid uue vundamendi, miks sa külmasilla teemat kohe läbi ei mõelnud, kui oli plaan teha põrand soklist allapoole?

Astet ei teki, vundament on täpselt palgi äärega seest tasa.
Ausaltöeldes ei näinud lihtsalt mitte mingit muud võimalust soojustamiseks kui seest, kuna väljast pole lubatud.