arvamused vundamendist?????

[Reimo 34]

Tere,

plaan hakata maja ehitama aga selle kõige õigema konstruktsiooni leidmisega on probleeme. Konstruktor on ka olemas aga kohati lähevad arvamused lahku. Mõtlesin et küsin foorumist arvamusi lisaks. Ise ei ole ehitusharidusega inimene aga olen teinud natuke eeltööd ja lugenud mõned raamatud läbi. Enamus minu konstruktori väiteid on loogilised ja haakuvad raamatu tarkusega aga mõnedes punktides on suuri erinevusi.

Maja tahaks ehitada tiigist 30 m kaugusele. Kõrguste vahe veetasapinna ja künka vahel, kuhu maja peaks kerkima, on 1,5-2 m. Maa on savine, peal u 30 cm musta mulda.

Maja projekti järgi 1,5 kordne aerocist ja 140 m2. Vahelagi puidust.

Tegin kiiruga joonise milline võiks vundament ja põrand välja näha. Proportsioon on paigas aga kvaliteedi osas vabandan ette.

Küsimused:


1. Kas joonisel punasega tähistatud hüdroisolatsioon on piisav või ka tuulduva põranda puhul peaks olema see kogu põrandal?

2. Paneeli võib täies ulatuses toetada vundamendile ja selle peale hakata seinu laduma?

3. Kui tihedalt ja mis suurusega peaksid olema vundamendi tuulutusavad?

4. Paneelideś olevatesse avadesse niiskus kogunema ei hakka? Plaan need sokli viimistlusega sulgeda?

5. Kas vundamendi võib teha nii et tellida väike kopp mis kaevab 25 cm laiuse ja 1,4 m sügavuse kraav, sinna sisse armatuur ja betooni täis. Rakised ainult siis maa peale, auk olekski rakise eest?


Tänud ette vastuste eest. Ei taha väita, et kõrgharidusega konstruktorist targem olen aga sooviks lihtsalt tähelepanekuid ja mõtteid juurde. Selline vundamendi lahendus pole ei minu ega konstruktori idee vaid midagi vahepealset.

[Toby]

Tere!
Olukorda ja loodust ise nägemata on üldse raske midagi tarka soovitada.
Üldiselt teeb hoonele kahju vähene hüdroisolatsioon, seega kui tekkib kahtlus, kas panna või mitte, siis pigem pane rohkem hüdroisolatsiooni. Hiljem lisamine on kulukas ja mitte nii efektiivne.
Ütlete, et on savipinnas ja kaldu veekogu poole - siis soovitaks vundamendikraavi kaevata 2m sügava (+maapealne osa ca 0,5m). Niiskes paigas on kõrgem vundament parem kui madal ja kui 2m tundub overkill siis tuletan meelde, et tihe pinnas külmub sügavamalt kui muld/liiv.
Enne valamist tee selgeks vundamenti läbivate kommunikatsioonide kohad. Sinna kohta saab valamise ajal panna kas otstest paksult paberit täis torud või rohke tõrvapapiga ümbritsetud puupakud (mille kivistunud vundamendist välja saad peksta)
Tihkesse pinnasesse saab ilma suuremalt toestamata vundamendikraavi kaevata küll,aga nurkades peaks siiski mingi täisnurksust tagav rakis olema, Hoiab betooni kokku ja jääb siledam. Midagi taolist olen teinud ka ise, kui viitsid, vaata mu kodulehelt ,,Müürid,, peatüki all on paar pilti ühe grillmaja vundamendi valamisest - see oli kah veekogu ääres kallakul saviseljandikul.
Edu!

[Hiid]

milleks see paneel hea veel on?
Täida vähe kõrgemalt ja muu sama,

[Šamaan]

Mitte ei saa aru, mida saa seal nende tuulutusavadega tuulutada tahad???

[rokikas]

Puidust põhja puhul soovitaks seda järgida http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf aga paneeli korral .... mina järgiks ka siis samu suurusjärke http://www.finnfoam.fi/kayttokohteet/al ... -alapohja/ .Kui juba tuulduv lugu siis selline kuhu ka ringi liikuma/roomama mahuks vajadusel.

Kas kasutad XPS soojustust suurema survetugevuse tõttu?

Miks just aeroc 375 + 50 mm. EPS? Kas oled päris kindel et see on ohutu lahendus? Kas oled kaalunud ka aeroc 200 (250)mm. + soojustus lahendust? Peaks rahaliselt odavam ja tehniliselt lollikindlam tulema.
Paneeli mõõtudel on mõned nullid puudu.

[Reimo 34]

Paneeli mõte on välistada igasugune põranda vajumine. Kui ehitada tüüpiline tihendatud liiv-xps-betoon siis ei saa lõpuni välistada põranda vajumist, mis on tingitud aluspinna vajumisest. Nii olen vähemalt mina aru saanud.

Olen ise näinud paari maja mille põrandad on lootusetult vajunud ja millede hilisem parandamine pole just kõige odavam lõbu. Saan aru, et enamus vajumisi tekib oskamatult tehtud eeltöö tulemusena (pinnase tihendamine puudulik või vale täitematerjal). Paneelid saaksin poe hinnast 60% odavamalt ja kui sellega tagada põrand, mis on soe ja vajumiskindel, siis tundub hea mõte.

Probleem selles kas võiks laduda seina paneeli peale, või peaks astmega vundamendi tegema ja paneeli alla poole toetama? Sellisel juhul aga osa seinast toetaks ikka paneeli peale, kui paneeli peale seina toetada ei tohi siis peaks vundament olema palju laiem.

Seina aruteluga olin rokikas sinuga nõus aga konstruktor väitis kindlalt, et kastepunkt ei jää ohtlikusse kohta. 375 ja 250 aeroc + soojustus koos töö rahadega tuli minu arvutustes sama. Kindel soov on laudis ja tehniliselt oli selle kinnitamine 150 mm soojustusele kallim kui 50 mm, U arv peaks olema peaaegu sama mõlemal seinal.
Paneelidel jah nullid puudu, kiiruga tehtud natuke

Millised arvamused veel ilma saalungita vundamendi rajamisel?

[Reimo 34]

Tuulutuse eesmärk siis niiskuse vähendamine ja selle ärajuhtimine.

[Külaline]

Nii saab sooja põrandanurga küll sokli-seina sõlmes.
Eks selle vundamendi rajamissügavuse võid üle vaadata. Kui põranda aluspaneel tuulduma jääb siis aitab ainult vundamendi pealsest hüdroisolatsiooni kihist.

Veel: kui silde ava on 4,9 siis peaks paneel 5,1 -est mõnevõrra pikem olema, et ava äärele piisavalt kandma jääks.

taastaja

[Reimo 34]

sille on valesti märgitud, reaalne 4,70.

Kui suured peaksid ikkagi siis avad vundamendis olema et tagada piisav tuulutus ja et hüdrot poleks vaja?

Vundamendi kohalt tuleb vesi mingi hetk vastu, pinnaseuuringut pole teinud aga on plaanis, et leida kindalt kõige tugevam kiht millele vundament toetada. On kellegil aimu palju selline uuring maksab??
1,4-1,5 m peaks olema külmumispiirist allpool?

[Külaline]

pinnaseuuringut pole teinud aga on plaanis, et leida kindalt kõige tugevam kiht millele vundament toetada. On kellegil aimu palju selline uuring maksab??
1,4-1,5 m peaks olema külmumispiirist allpool?

400 kandis vist oli minul

[Reimo 34]

odavam kui ma eeldasin... mitu auku ja kui sügavad puuriti ja kui küsida tohib siis mis firma?

[Külaline]

Tere.Rõõm on lugeda inimese soovi,ehitada hoone millel on ehitustehniliselt võimalik teostada toimiv hüdroisolatsioon.Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada.Mõtle kohe ka sellele kuidas kavatsed ehitusajal põrandale kogunenud vee eemaldada.Otse vundamendi kraavi valamist ei soovita.Selliselt tehtult on materjali kulu suurem,kuna enam kui kindlasti tekib servade vajumine/taas tühjaks kaevamine.Lisaks jääb ka maapealne osa ebakorrektne.XPS võid eelpool kirjeldatut järgides asendada EPSiga.Lugupidamisega

[Külaline]

Tere.Rõõm on lugeda inimese soovi,ehitada hoone millel on ehitustehniliselt võimalik teostada toimiv hüdroisolatsioon.Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada.

Milleks? Kas sokli ja paneeli vahelisest hüdroisolatsioonist ei piisa? Kas hüdroisoleeritud paneeli peale kondens ei teki talvel?

Abe

[Külaline]

Tere.Rõõm on lugeda inimese soovi,ehitada hoone millel on ehitustehniliselt võimalik teostada toimiv hüdroisolatsioon.Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada.

Milleks? Kas sokli ja paneeli vahelisest hüdroisolatsioonist ei piisa? Kas hüdroisoleeritud paneeli peale kondens ei teki talvel?

Abe

Keegi lollitab siin.
Avad vundamendis peaks olema vähemalt 100 cm2 ja vastasseintes. ...ja kunagi pole palju!

taastaja

[rokikas]

...ja kunagi pole palju!

Soomlased nagu üle ~8 ‰ põrandapinnast vist ei soovita?

[Külaline]

Tere.Rõõm on lugeda inimese soovi,ehitada hoone millel on ehitustehniliselt võimalik teostada toimiv hüdroisolatsioon.Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada.

Milleks? Kas sokli ja paneeli vahelisest hüdroisolatsioonist ei piisa? Kas hüdroisoleeritud paneeli peale kondens ei teki talvel?

Abe

Kas hüdroisoleeritud paneeli peale kondens ei teki talvel?

Abe

[Külaline]

...ja kunagi pole palju!

Soomlased nagu üle ~8 ‰ põrandapinnast vist ei soovita?

...et vahelae paneel läheb muidu liiga külmaks? Võib ka tõsi olla.

taastaja

[rope]

Sommidest rääkides, siis üldjuhul sommid tuulduvatel vundamentidel soojustavad ka paneeli altpoolt epsiga. Pealepoole tuleb ka xps või eps vastavalt projektile ( üldjuhul 70mm) ja sõltuvalt palju allpool on soojustatud .

[ohohooo]

Sommidest rääkides, siis üldjuhul sommid tuulduvatel vundamentidel soojustavad ka paneeli altpoolt epsiga. Pealepoole tuleb ka xps või eps vastavalt projektile ( üldjuhul 70mm) ja sõltuvalt palju allpool on soojustatud .

Kas tehases pannakse paneelile soojustus või tehakse vundamenti uks ja käivad sealt põrandapaneelile alt poolt külge kleepimas soojustust?

[rokikas]

või tehakse vundamenti uks ja käivad sealt põrandapaneelile alt poolt külge kleepimas soojustust?

Seal loetakse põrandaaluseks miinimum kõrguseks 80 cm. ja sissepääs peab tagatud olema jah. Nii et vajadusel saad sinna kleepida mida iganes.

[Reimo 34]

Kuidas lahendada vee ja kanalka torude toomine läbi tuulduva põranda et ära ei külmuks? Paksult soojustust ümber ja korras?

[Reimo 34]

Äkki keegi tark oskab vastata ka küsimusele kas on mõistlik kogu maja raskus toetada paneeli peale? Peab ta ikka vastu`?

[Hiid]

selleks ei pea tark olema.
Paneeli otsad ikka valatakse monoliitseks. Toetub vundale a'la 100mm. ja siis ääreni on armeeritud valu.
Aga sama paneeliga on tehtud ka 9 kordsete majade vahelaed, sellise konstrui puhul ei juhtu taga midagi.

[Külaline]

Tere.Rõõm on lugeda inimese soovi,ehitada hoone millel on ehitustehniliselt võimalik teostada toimiv hüdroisolatsioon.Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada.Mõtle kohe ka sellele kuidas kavatsed ehitusajal põrandale kogunenud vee eemaldada.Otse vundamendi kraavi valamist ei soovita.Selliselt tehtult on materjali kulu suurem,kuna enam kui kindlasti tekib servade vajumine/taas tühjaks kaevamine.Lisaks jääb ka maapealne osa ebakorrektne.XPS võid eelpool kirjeldatut järgides asendada EPSiga.Lugupidamisega

Kas toimiv lahendus oleks: õõnesbetoonpaneel 200mm, niiskustõke (SBS rullmaterjal), EPS soojustus 200 mm, põrandakütte torud betoonis 70 mm, põrandakate?
Mind paneb muretsema asjaolu, et kui see lahendus hüpoteetiliselt keerata vertikaalseks, saaksime ju seestpoolt soojustatud betoonseina, kusjuures on külm välissein veel seestpoolt aurutihedaks muudetud...
Kas insenerid siin niiskuse kondenseerumise probleemi ei näe?

Abe

[Külaline]

Tere. No, aga ei pea ju igasugust jama lugema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld