Kortermaja sammaldunud sokkel

[Kodanik24]

Tere!
Palun teadjamatelt nõu.
Kuna hetkel ei ole KÜ´l võimalus majale renoveerimist nii 5-6.a jooksul teha, siis on ilmnenud mure 1961a aastal ehitatud 3 kordse maja sokliga, mis on hakanud sammalduma. Sellega seoses ka niiskuse ja hallituse probleemid esimestel korrustel.
Kuidas saaks seda pidurdada ja mida saaksime ise ära teha? Googeldades leidsin kaks vahendit Sambla-Septik ja Grön-Fri. Kuna keemik ei ole, sis küsin, mis on vahe nende toimeainetes.

Sambla-Septik toimeaine on alküüdimetüülbensüülammooniumkloriid 4,5% http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-ho ... bla-septik
Grön-Fri toimeaine on N-alküülbensüüldimetüülammooniumkloriid (C8-C10) http://jape.eu/index.php?option=com_con ... 69&lang=et

Vaja oleks terve ring majale teha. Oskab keegi kogemusi selles alas vahetada?

Suured tänud ette!

[Külaline]

Kõigepealt on niiskus, siis tuleb hallitus ja sammal, mitte vastupidi. Võitle põhjuse, mitte tagajärjega.

[aero]

Põhimõtteliselt õigus külalisel aga siiski ... kortermajade soklitel ja ka seintel näeb sammalt omajagu. Põhjapoolsed ja muus mõttes varjulised kohad. Samuti valge õhekrohviga eramutel hakkavad sellised seinad, mis piisavalt päikest ja tuult ei saa, paari aastaga rohekaks kiskuma. Põhjusega võitlemine tähendaks maja ümbert lageda(ma)ks teha. Haljastus, kõrvalhooned n*hhui minema kõik. Sellist lahendust mis tuleb privaatsuse arvelt, ei taha ju keegi . Jääb üle tõrjuda sammalt keemiaga.

Niisiis millisega?

[keemik]

Täpselt samad ained. Oigemini on tegu ainete seguga, kus on erineva pikkusega alkåådahelad tertsiaarse lämmastiku kålge pandud. Suht ohutu asi, kasutatakse ka meditsiinis omajagu, tegemist on surfaktandiga (pindaktiivne aine, nagu seepki).

Kui juba toas sees teeb niiskus muret, peaks äkki sadevete liikumist vaatama, kas majaåmbrus saab ära kuivada jms. ehk on vihmavee rennid/torud katki?

[Kalvis]

Niiskusega saab võidelda, kui juhtida sadeveed võimalikult kaugele, maja ümbrus rohkem lagedaks, et päike paistaks seinale jne.