Vundamendi külmasillla katkestamine

[Renno]

Terv,

Sein tuleb siis seest-välja selline 300 Aeroc ecoterm, 150 EPS, 30 tuulutusvahe ja 65 savitellis. Kokku 545 paksune. Keldrit ei ole. Esimese korruse aknad on maast laeni. Kuidas akende alumine äär ja vundament kokku viia ilma et külmasilda tekiks?

Renno

[Külaline]

Tere.Põranda 0 tuleb esimese ploki rea peale.Uste/akende alla läheb 100...125mm peno,millele laieneb põranda plaat koos kütte toruga.Esi serva laod enne valu kitsa riba Aeroc Hardi.Kütte toru viid võimalikult välis perimeetrile,nii ei jää jala all külma kohta tunda.NB peno kinnitamisel/puurimisel ära unusta puurimise sügavust kontrollida,Hardi puhul hoiab juba 40...50mm.Kui aga vundament pole veel valmis ja eelnev varjant kus väljast vaadates algavad 200mm pealt häirib,saab vundamendi vöösse samuti sellised avaused tekitada.Avad tee vähemalt 100mm mõlemile poole laiemad.Seina plokk jääb servaga penole toetuma.

[rokikas]

Põranda 0 võiks ikka esimese rea keskel olla, siis saavad ka sillused jne. mõistlikult õigele (~2100mm.) kõrgusele.
Kus kohas täpsemalt hakkab seal seinas aken paiknema?

[Renno]

Põranda 0 võiks ikka esimese rea keskel olla, siis saavad ka sillused jne. mõistlikult õigele (~2100mm.) kõrgusele.
Kus kohas täpsemalt hakkab seal seinas aken paiknema?

Aken tuleb peale Aerocit. Sokkli kõrguseks tahan 400mm ja põranda alla 300-400mm EPS.

[winz.]

Terv,

Sein tuleb siis seest-välja selline 300 Aeroc ecoterm, 150 EPS, 30 tuulutusvahe ja 65 savitellis. Kokku 545 paksune. Keldrit ei ole. Esimese korruse aknad on maast laeni. Kuidas akende alumine äär ja vundament kokku viia ilma et külmasilda tekiks?

Renno

Mida sa seal enam tuulutad,rahakotti??? Niiskus ju kenasti aerocis kinni,kui 150 mm peno peale lapid. Oleks villaga soojustus,siis arusaadav.Põhimõtteliselt võid tellise vastu epsi laduda(betoonsandwich paneeli põhimõte). Üldiselt ma ei saa sellise seina mõttest aru,kui kõrval on maast-laeni aken,mille U arv on nähtavasti 0,8 -1,2.

[Külaline]

Tere. Viimane jutt on samaväärne OBS infoga ja ei maksa tõsiselt võtta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[winz.]

Tere. Viimane jutt on samaväärne OBS infoga ja ei maksa tõsiselt võtta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Piirfeld siis seletab rahvale betoonist sandwichi konstrui lahti,kuigijah,betoon on ise tugev aurutõke. Samas tehakse ju ka osad vundamendid nii, et plokk,peno,plokk üksteise vastas. http://www.aeroc.ee/user_upload/vund_3.5.pdf
Veneaegsed tellismajad samal põhimõttel, tellis sees,"soojustus",tellis väljas,pole nagu tuulutusvahet kohanud seal.Võib ka Aerocist küsida,mida nad EPSiga soojustamisest arvavad. Kuigi vent viib enamuse niiskusest toast välja, siis seda enam ma ei mõista seda tuulutusvahe mõtet selles konstruktsioonis.
Jääme viisakaks,eks.

[Külaline]

Tere. Sandwichi kohta oli juba vastus olemas. Nüüd see, mis "tehakse" ei tähenda seda, et see oleks Naf-Nafilikult hästi lahendatud, palju lahendusi tehakse vastavalt "ehitustavale". Ka tootjad ei viitsi peaga vastu müüri joosta , lihtsam on pakkuda seda mida turg tahab (odavat, kiiret, ajutist). Aeroci ilupildil on pisivead sees. Ei maksa kõiki materjale (kivi, Aeroc, Fibo, betoon) ja (vill, eps) ühte patta panna. Erinevad kooslused mängivad ikka väga erinevalt. Veneaegne lahend 24 tellis + mingi soojem materjal koos õhuga + 12 tellis on samuti kondensiga kui vuugid olid korralikult tehtud. Aga kes siis viitsis vuuke korralikult teha - need puhusid läbi ning kuivatas kogu seina kondensist kevadel ära. See kondens ei teinud ka midagi, kuna Tjumen oli meie oma ja torudest pumbati kütteõli nii, et radikad särtsusid. Ei tekkinud mingit hallitust. On 2 põhimõttelist soojustuslahendust (kõik taanduvad nendele kahele): 1) liitsüsteem 2) tuulduv süsteem. Tuulduv süsteem on suhteliselt lollikindel. Liitsüsteemi puhul peab hakkama tegelema niiskusreziimi kontrollimisega. Jah võib teha ka sandwichi (ehk liitsüsteemi) aga selle peab koostama insener, kes asjast aru saab. Lugupidamisega. Alar Piirfeld