Vundamendi allapoole kasvatamine

[Mr.mario]

Kas kellelgi on head ideed vundamendi allapoole kasvatamiseks. Tegemist siis vanema elamuga, mis istub paekivivundamendil. Vaja on siis keldripõrandat süvendada aga vundament lõppeb otsa. Vundament ise on paekividest ja ilma taldmikuta, ehk peakivid on otse liivapinnasel. Kasvatada on vaja siis orienteeruvalt 500mm. Tööd peaks siis toimuma seespoolt. Kas on teostatav, kellelgi selle osas häid mõtteid?

Ette tänades,
Mario

[Kalvis]

Kui pinnas pole varisev siis kaevad max 10 cm paksuse mitte väga pikka lõiku, eeldusel, et paekivi on üsna laia taldmikuna ja kui ära ei vaju sis valad raudbetooni lõigu täis. Seejuures võid ka hambaga valada, et sissepoole on paksem (N:20 cm)
Teine variant on umbes sama lõik jooksvalt kohe silikaatkviga laduda, kivi taga lased tühemiku segu täis. Aeg ajalt teed silikaatkivile sidumispostid.

[mr.mario]

Tänan vastamast! Eraldi taldmiku kui sellist ei ole, vundament/sein on siis algusest lõpuni ühe paksusega, ehk 500mm. Jäi ka segaseks, et kuidas toimuks see lahtikaevamine ja kivide lisamine, kas on võimalik täpsustada?

[Kalvis]

Üks oluline lisainfokild tuli - müür on 500 paks.
Mõeldud oli, et uuristad (lihtsalt labidaga kaevad) keldri siseseinast 100 mm väljapoole. Kui 500 mm paks siis 200 mm. Sel juhul lahtikaevatavas lõigus toetub müür 300 mm osas pinnasele. Kui kivid seguga kinni siis võib julgemalt kaevata ja pikemalt lahti. Aga äkki ei ole. Ei ole selgeltnägija hindamaks paekivimüüri olukorda. Igatahes 200 mm on piisav et valada müüri alla piisavalt paks ja tugev lõik. Kaevad 200 mm paksu ja varuga põranda pinnast allapoole siis paned mingi saalungilaadse sisekülge ja valad küljepealt praost peaaegu täis, visates raudarmatuuri juurde (palju pole vaja), viimase koguse viskad kelluga täis kuni paeni. Nii teed lõikude kaupa.

[Mr.mario]

Tänud! Kõik oli arusaadav. See kivide piltlikult laes püsimine valmistab selle juures enim muret. Kivid siis soetud lubjalaadse seguga, mis on suhteliselt mure, mille sidumisomadusi on kindlasti muutnud ka vibratsioon tingituna lähedalasuvast sõiduteest, vähemalt pindmiselt on seda vuukide vahelt välja kukkunud omajagu. Eks peab siis natuke kaevama ja uurima kas kuidagi teostatav.

[arvutihdd]

Puurid/taod raudlatid läbi olemasoleva vunda alumist äärt ja toestad ära. Seejärel kaevad ja valad juppide kaupa uue vundamendi alla. Võib juhtuda, et kogu vundamendi seina uuesti tegemine on lihtsam, eriti palkmaja puhul. Võimalus ka mingi vinkelraud sisse lõigata. Armeerida olemasolev sein betooni ja ankrutega ning seejärel süvistada jne. Samas võite ka sama paekivi kivi haaval alla laduda.

Mõningane vajumine on nagunii enamvähem garanteeritud. Ehk peaks hoopis tutvustama oma tuleviku plaane ja vundamendil olevat maja, et saaks normaalse vastuse.

[Mr.Mario]

Tulevikuplaanidena on elamispinna suurenamine keldrikorruse arvelt. Tegemist on 1,5 kordse 1930 ehitatud majaosaga, mille ehitusalane pind on 60m2. Vundament on 500mm laiune pepaekivimüür, mis istub vanal merepõhjal, ehk liival. Seinakonstruktsioon on puitsõrestik, algselt siis olnud täidetud sapuruga, nüüd villaga. Kas on võimalik hinnata, millist vajumist on oodata, mille osas peaksin siis arvestama ka majaosa külge liidetud teise majaosaga, mille vaheline vundament on siis kahe peale? Välispiirete keskelt, ehk siis keldriruumide keskelt jookseb läbi 500mm vundamendiosa, millele toetub ülemiste korruste põrandate keskmine osa ja kahel korrusel asuvad ahjud. Kuna alustades tagasiteed ei ole, siis eesmärk on teada, kas ka ilma kahjustusteta võimalik protsess läbi viia.

[rein113]

Oh... Pöördu usaldusväärse inseneri poole.
Milliste vajumistega sa ise arvestaksid? 2mm? 32mm? Oluline on (minu meelest), et see oleks 0mm. Või siis mingi muu, kui see toimub kogu hoone ulatuses ühtleselt.

[Ping]

Kas kellelgi on head ideed vundamendi allapoole kasvatamiseks. Tegemist siis vanema elamuga, mis istub paekivivundamendil. Vaja on siis keldripõrandat süvendada aga vundament lõppeb otsa. Vundament ise on paekividest ja ilma taldmikuta, ehk peakivid on otse liivapinnasel. Kasvatada on vaja siis orienteeruvalt 500mm. Tööd peaks siis toimuma seespoolt. Kas on teostatav, kellelgi selle osas häid mõtteid?

Ette tänades,
Mario

KURRAT ÄRGE JAMAGE.
82 AASTAL KÄSTI KAH KELDRI PÕRANDAT MADALAMAKS KAEVATA, 20CM ALLAPOOLE TALDMIKU AGA MITTE SELLE ALLA RONIDA (EGA MIDAGI JU EI JUHTU).
EGA MUUD EI JUHTUNUD KUI ÄKKI HAKKASID SEINAD LIIKUMA, PANEELIDEL KADUS TOETUS JA NEED TULID KAELA. POOL VÄLISSEINTEST JA VAHELAED KUKKUSID KOKKU.
OLIN ISE KAMBAGA KELDRIS KAEVAMAS.
"HÄSTI" LÄKS - AINULT ÜKS MEIST EI JOOKSE ENAM KUNAGI.
Vundament oli 40cm plokkidest.

[arvutihdd]

Kõik on teostatav ja vajumine on garanteeritud, olgu selleks 2mm või 5mm, aga mingil määral see uus moodustis vajub.

Toestamine on A ja O selle juures. Kuna tegu kergehitisega, siis asi lihtsam ja odavam. Kuigi maja kõrvale ehitamine on odavam. Soovitan teadev inimene kohale kutsuda, kes planeeriks toestuse ehituse ajaks ning määraks ära ehituseetapid. Sisuliselt maja kanajalgadele jupiti ja valama.

Ainult sisepoolt on asja raskem teha, hea oleks kui saaks maja ka väljast lahti kaevata kuigi mõlemad variandid võimalikud. Kuna nagunii tuleb mingi veetõke välja panna, siis kaevamine oleks korraga odavam lahendus.

[Mr.mario]

Kindlasti on turvalisus kõige olulisem ja ehitise edasine püsimine. Eks mõtteid ole erinvaid ja arutan need kohapeal läbi ka mõne spetsialistiga. Käisin ka keldris uurimas ja kivide alt kaevamine ei ei andnud nähtu kohaselt kuidagi kindlustunnet. Tekkis ka üks huitmõte, mõeldes betoonvaiadele, millega toestatakse näiteks ka "kaevikute" seinu.

Kirjeldan selle huitmõtte võimalike etappe arutelu eesmärgil...

1. Puurida 100mm jämedad augud 1200mm sügavusele olemasolevast pinnasest allapoole (taldmik) ja täita betooniga, lisaks muidugi ka armatuurvardad, mille ankurdaks paekivi külge. Vaiad kogu perimeetris ja 600mm vahedega ning olemasolevast pinnasest ülespoole ülekattega paekivi müüritesele.

2. Etappide kaupa, näiteks üle ühe postivahe, kaevata ära olemasolev pinnas praeguset põrandapinnast allapoole 700mm, mille korral jääb vai 500mm pinnasesse. Müüritise alt siis ei kaeva. Kahe posti vahele teeks saalungi ja valaks betooni täis, ennem paigaldaks armatuuri ja ankurdakse varrastega paekivi külge.

3. Kui vöö täismahus valmis siis süvistada olemasolev pinnas 700mm osas välja ja teeks põranda, mille all siis drenaaz jms.

4. Kuna sellise lahenduse puhul on väline hüdroisolatsioon keeruline, siis teeks sisemise hüdro. Väljast soojustaks olemasoleva paekivi osas ja teeks lisaks ka drenaazi pindmise sadevee osas.

Minu oma teoorias peaks siis võimalik vajumine olema minimaalne ja vajumise korral läheb raskus koheselt vaiade peale.

Pildimaterjal mõeldud lahendusest...

https://www.dropbox.com/s/8obluge5bm6qr ... 4.jpg?dl=0

https://www.dropbox.com/s/s8ejncw2z18x0 ... 1.jpg?dl=0

https://www.dropbox.com/s/5dzadli8dgnm9 ... 0.jpg?dl=0

[Kalvis]

Sa võid kohe kaevata piisavalt sügava augu, sisekülge mingi saalungilaadne asi, et sisesein ilus ja valad betooni täis kuni paekivi müürini. Teed nii tihedalt kui pead vajalikuks. Kui kivistunud piisavalt, kaevad iga postivahe tühjaks ja valad täis. Võid ka osaliselt rammvaiu kasutada.
Hüdrotõket sul väljapoole ei õnnestu nagunii teha, et ma sellega pead ei vaevaks.

[sashaobrok]

Ehita õue peale kuur ja pane osa kola sinna. Ja eluruumi kohe rohkem. Mis kuradi häda peab olema sinna niiskesse keldrisse ronida maisaaaru....

[Kalvis]

Sellega täitsa päri ei ole. Keldris on hea kommunikatsioone vedada + kola hoida. Kui niiske sõltub pinnase veehulgast ja kas on hüdrotõkked korralikud ning kui ikka on korralik drenaaz on kelder kuiv.

[Külaline]

Tere. Sellist tegevust võiks nimetada organisatsiooniliseks, tehniliseks ja majanduslikuks enesepiinamiseks. Kas tõesti enam midagi targemat teha pole, et määratu ressurss sinna maha matta! Kui aga see soov ikka jätkub, siis tuleks kõigepealt sammuda inseneri juurde, kes vastava tehnilise lahenduse ja tehnoloogia projekteerib. Seejärel tellida võimalikult suure finantsvõimsusega ehitusfirma (Merko , Fund), kes maja kokkukukkumise järel on suutelised selle ka kinni maksma + kindlustusleping. Seejärel advokaadiga võimalikult täpne leping sellesks puhuks koostada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[keemik]

Sellises olukorras, kus keldripõrand ja vundament on samas tasapinnas, mina ei torgiks seda. Kui oleks nii, et keldri põrand on kõrgemal kui vundamendi serv, siis suure tahtmise korral äkki isegi tasuks ette võtta.

[Külaline]

Tere. Sellist tegevust võiks nimetada organisatsiooniliseks, tehniliseks ja majanduslikuks enesepiinamiseks... Alar Piirfeld

Kas saab veel olla kokkuvõtvamat kommetaari? Kahtlen.

Urmas