Ehitusfoorum

Külaline kirjutas: Tellija/maksja küsib kas see nännitükk, mis neile viiakse vett peab.

Mina lugesin et sellele on vastanud juba punktis 14.1 loetletud teised asutused. Võin ka valesti mõista loomulikult.

Külaline kirjutas: VTT laborilt ei küsita, kas sellisel joonisel toodud konstruktsioon ka vett peab.

Ometigi ju küsitakse kas icopali pakutud hüdroisolatsioonisüsteem toimib ette antud tingimustel.Toimimise eelduseks toote nõuetekohane paigaldus, dreenivate kihtide olemasolu, drenaasi olemasolu ja toimivus, põhjavee taseme olek madalamal kui isoleeritav vundament, kalded majast kaugemale, katuselt tuleva vihmavee eemalejuhtimine, jne.
See "tõrv+mummukile" ei toimi loomulikult siis kui vesi loksub vastu seina (surveliseks veeks nimetatakse vist) vaid juhul kui tegemist on pinnaseniiskusega/dreenikihti läbiva veega (mittesurveliseks veeks nimetatakse vist).
Täpsustaks veel et jutt ei käi keldriseintest vaid lintvundamendist.
Kas olen viidatud serdi sisust väga valesti aru saanud?

Osa inimesi arvab, et kui paigaldada vundamendi välimisele küljele hüdroisolatsioonmaterjal, siis see ongi vundamendi hüdroisolatsioon.
Hr Alar Piirfeld on paljudes foorumites aastaid püüdnud inimestele selgeks teha, et see pole vundamendi hüdroisolatsioon.
Mina olen mitmete loengute, seminaride ja ka hr Piirfeldi postituste varal aru saanud, et piltlikult öeldes katkine kummik jalas ei ole jala hüdroisolatsioon. Küll aga on seda terve kummik. Ehkki mõlemad on ühest ja samast hüdroisolatsiooni materjalist.
Kes sellest muidu aru ei saa, võib katsetada. Pange ühte jalga katkine, teise terve kummik ja minge jalgupidi vette. See kummik, millesse siseneb vesi, pole jala hüdroisolatsioon. Te tunnete seda momentaalselt. Kus-juures katkisest kummikust samat teed pidi vesi ei välju üldsegi mitte sama kiiresti.
Olen näinud-kuulnud ka põhjendusi, et väljast hüdrosiolatsiooniga vundamendi kaitsmine pinnasevee eest aitab vundamenti kuivemana hoida. Ma arvan, et õigem lahendus on muudel viisidel vundamendist vesi eemale juhtida või ehitada maja lihtsalt kuiva kohta. Tihe membraan vundamendi välisküljel kaitseb küll mõnevõrra väljast tuleva niiskuskoormuse eest, aga samas takistab vundamendi väljapoole kuivamist. Veetaseme tõustes, vundamendi vettimise korral on see lahendus pigem halb.
Lisaks, kui vundament on ehitatud õigest materjalist, siis see ei karda niiskust.
Vundamenti ohustab vettimine (veega küllastumine) + külmumine. Selle eest ei kaitse ainult väliskülje hüdroisoleerimine.
Selleks on kapitaalsemad lahendused.

vuuk kirjutas: Ma arvan, et õigem lahendus on muudel viisidel vundamendist vesi eemale juhtida või ehitada maja lihtsalt kuiva kohta.

Millised on need muud viisid vee eemale juhtimiseks? Kus on see kuiv koht kus mittesurvelist vett ei esine?
Kummikunäide on tore ja efektne aga .....miks te eeldate et kõik "sumpavad soos". Kas tõesti sobivamaid "liikumisteid" ei leidu?

rokikas kirjutas:

vuuk kirjutas: Ma arvan, et õigem lahendus on muudel viisidel vundamendist vesi eemale juhtida või ehitada maja lihtsalt kuiva kohta.

Millised on need muud viisid vee eemale juhtimiseks? Kus on see kuiv koht kus mittesurvelist vett ei esine?
Kummikunäide on tore ja efektne aga .....miks te eeldate et kõik "sumpavad soos". Kas tõesti sobivamaid "liikumisteid" ei leidu?

1. Vee eemale juhtimiseks:
a) drenaaž
b) laiad katuseräästad
c) vihmavee süsteemid
d) tagasitäiteks liiv, killustik, kruus

2. Survelise vee eest kaitseb terve kummik, vundamenti aga hüdroisolatsioon. Ühel küljel olev hüdroisolatsioonimaterjal ei tööta hüdroisolatsioonina.

A, c, d olid kajastatud/eeldatud ka viidatud hüdroisolatsiooni süsteemi serdis.

vuuk kirjutas: 2. Survelise vee eest kaitseb terve kummik, vundamenti aga hüdroisolatsioon. Ühel küljel olev hüdroisolatsioonimaterjal ei tööta hüdroisolatsioonina.

Nõus. Aga mittesurvelise vee eest kaitseb ...."vihmavari"

Tere. Kindlasti esineb neid kohti Eestimaal, kus on suurepärane vettjuhtiv pinnas ja tehakse konstruktiivselt kõikvõimalik (v.a. "kummik") et vundamenti niiskuskoormuse eest kaitsta. Aga pole olemas sellist pinnast Eestimaal, kus 20 cm sügavuses puuduks vesi (mitte lahtine loksuv vaid vähemalt pinnaseniiskusena). Teiseks, kord 2 aasta jooksul toimub Eestimaal kapitaalne uputus, mis nullib tegelikult kõik püüdlused ilma "kummikuta" vundament kuivana hoida. Seega ILMA HÜDROTA ("KUMMIKUTA") ON VUNDAMENT ALATI MÄRG. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: Fibo võib küll bituumeniga katta, aga 99 % juhtudel see vett ei pea. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Täiesti nõus et, bituumen hüdro ei toimi. Seda toodetakse ainult selleks, et inimesed on harjunud seda kasutama. Soovitan aga kasutada tsemendi baasil hüdroisolatsiooni http://injekteerimine.eu/public/documen ... 2c__ET.pdf Järgi proovitud ja toimib

Tere. Mu mõtet on natuke väänatud. Fibo ja bituumeni kooselu mittetoimimise põhjustab Fibo . Bituumenil endal pole häda miskit. Sama probleem aga kehtib ka mineraalse hydro kohta, Fibole otse ei soovita. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Olen seda Jaan Tatika ja Salomon vesipruulilikku üle aia "koera" loopimist huviga jälginud ja nüüd siis teema lõpetuseks võiks siis Alar panna ka kellena ta töötab ja mis haridust omab et teistele oleks ka teada kellega tegemist ja et ta niisAma siin uskmatute mõttemaailma ümber ei püüa muuta

kunnely kirjutas:Olen seda Jaan Tatika ja Salomon vesipruulilikku üle aia "koera" loopimist huviga jälginud ja nüüd siis teema lõpetuseks võiks siis Alar panna ka kellena ta töötab ja mis haridust omab et teistele oleks ka teada kellega tegemist ja et ta niisAma siin uskmatute mõttemaailma ümber ei püüa muuta

Ise ei oska ega viitsi guugeldada?

kunnely kirjutas:Olen seda Jaan Tatika ja Salomon vesipruulilikku üle aia "koera" loopimist huviga jälginud ja nüüd siis teema lõpetuseks võiks siis Alar panna ka kellena ta töötab ja mis haridust omab et teistele oleks ka teada kellega tegemist ja et ta niisAma siin uskmatute mõttemaailma ümber ei püüa muuta

Kas siis häädest mõtetest üksi juba ei piisa? Kas peavad alati olema taga tiitlid a´la katuseliit ntx jne. et oma mõtetele kaalu anda.

taastaja

Lp Alar Piirfeld,

Kas ilma keldrita majale on siis kõige mõistlikum ehitada vundament ja sokkel koos täisbetoonist, ilma soojustuseta?
(Põrand on ikka soojustatud ja soojade seinte vahel. Räästad laiad, maapinna kalded majast eemale.)

Tere. Majanduslikult mõistlik on soojustada selle ruumi piirdeid, mis on vaja soojas hoida. Vundamentide ja soklite soojustamisel tuleb sisse ka tegur, mida tavaliselt eiratakse - kapillaarniiskus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

eux kirjutas:Lp Alar Piirfeld,

Kas ilma keldrita majale on siis kõige mõistlikum ehitada vundament ja sokkel koos täisbetoonist, ilma soojustuseta?
(Põrand on ikka soojustatud ja soojade seinte vahel. Räästad laiad, maapinna kalded majast eemale.)

Oleneb muidugi kuidas soklit viimistletakse... mõistlikum oleks vast sokkel isoleerida samaselt ka vundamendist ja tagasitäitest nagu ülejäänud kihid nende peal. Mitte neid ühes tükis rajama, siis jääb ka sokkel fassaadis kauemaks nägusamaks.

taastaja

Külaline kirjutas:Tere. Majanduslikult mõistlik on soojustada selle ruumi piirdeid, mis on vaja soojas hoida. Vundamentide ja soklite soojustamisel tuleb sisse ka tegur, mida tavaliselt eiratakse - kapillaarniiskus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Veelkord tere Alar,
Saan teie vastusest aru, et soojustust ei ole vaja. Ent, kuidas sel juhul on vee- ja kanali torude külmumisohuga? Pean silmas torude neid osi, mis asuvad põrandasoojustuse all täiteliiva sees ja täpsemalt need kohad, mis tulevad läbi põranda välisseinade lähedalt, need võivad ilma vundamendi soojustuseta ju seal ära külmuda.

eux kirjutas:

Külaline kirjutas:Tere. Majanduslikult mõistlik on soojustada selle ruumi piirdeid, mis on vaja soojas hoida. Vundamentide ja soklite soojustamisel tuleb sisse ka tegur, mida tavaliselt eiratakse - kapillaarniiskus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Veelkord tere Alar,
Saan teie vastusest aru, et soojustust ei ole vaja. Ent, kuidas sel juhul on vee- ja kanali torude külmumisohuga? Pean silmas torude neid osi, mis asuvad põrandasoojustuse all täiteliiva sees ja täpsemalt need kohad, mis tulevad läbi põranda välisseinade lähedalt, need võivad ilma vundamendi soojustuseta ju seal ära külmuda.

Mis pakud, kuda tuulduva põrandaalustega majaomanikud vett saavad?

taastaja

Külaline kirjutas:

eux kirjutas:

Külaline kirjutas:Tere. Majanduslikult mõistlik on soojustada selle ruumi piirdeid, mis on vaja soojas hoida. Vundamentide ja soklite soojustamisel tuleb sisse ka tegur, mida tavaliselt eiratakse - kapillaarniiskus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Veelkord tere Alar,
Saan teie vastusest aru, et soojustust ei ole vaja. Ent, kuidas sel juhul on vee- ja kanali torude külmumisohuga? Pean silmas torude neid osi, mis asuvad põrandasoojustuse all täiteliiva sees ja täpsemalt need kohad, mis tulevad läbi põranda välisseinade lähedalt, need võivad ilma vundamendi soojustuseta ju seal ära külmuda.

Mis pakud, kuda tuulduva põrandaalustega majaomanikud vett saavad?

taastaja

jep, olen ikka põmmpea, torusid saab eraldi soojustada..

Alar Piirfeld kirjutas:Tere. Mummuline kile EI OLE HÜDROISOLATSIOON. See, et tükk mummu ei lase vett läbi ei tee veel teda hüdroisolatsiooniks. Hüdroisolastioon on konstruktiivne hoone osa ja peab moodustama vettpidava TERVIKKIHI. Liigniiskust vundamendist ei saa tõrjuda, vaid tuleb tema sissepääsu sinna tõkestada. Ja seda tõkestatakse hüdroisolatsiooniga, aga mitte lahtiste kilepaanidega. Missugune niiskus peaks mummu vahelt välja ventileeruma? Vundament peab olema kuiv ning sealt pole midagi välja ventileeruda; maapinnas esinevat niiskust võib ventileerida nii palju kui tahta, kuivaks seda maapinda ikkagi ei saa. Ja mis see umbne keskkond seal vundamendi tada siis teeb?? Mummukilel on 2 funktsiooni: vajadusel kaitsta mehhaniliselt vundamendi hüdroisolatsiooni ja olla drenaazisüsteemi esimene ots. Kui on pandud juba peno seina, siis see on juba mehhaniline kaitse. Ja dreenisüsteemi esimesest otsast on siis kasu, kui on olemas keskosa (dreenitorustik) ning lõpuosa (dreenitorustiku juhtimine sadevete knalisse, jõkke kraavi vm). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Torude soojustamisest võib olla veidi vähe. Soojustus hoiab kahe keskkonna vahelist temperatuurierinevust, kuid lõpuks ikkagi temperatuur tasandub.

Pigem on see, et maa seest tuleb sooja ning piisaval sügavusel on torud ikkagi ohutul temperatuuril:)

Uue aja leiutis on madalvundament. Kuna madalvundamendi puhul on mööda vundamendimüüritist taldmiku alla suhteliselt lühike külmasilla teekond (vaid mõnikümmend sentimeetrit), siis seetõttu vundamendi sokli osa vajaks tõenäoliselt soojustust, et külm seda mööda taldmiku alla ei jõuaks. Kui aga vundament rajatakse sügavuseni, kuhu külm ei ulatu, siis sel põhjusel soojustust poleks vaja.
Uue maja ehitamisel, eriti madalvundamendi puhul, sokliosa soojustamine mõistlik.
Näeme aga kõikjalt, kuidas käib hoogsalt ka vanade olemasolevate vundamentide, sh alt tuulduvate põrandatega majade, vundamentide soojustamine.

Tere. Niikaua kuni lollused ei päädi kriminaalsete tagajärgedega võib neid rahumeeli teha. Raha maa sisse matmiseks on küll lihtsamaid viise, aga ka eelnimetatu ei käi ühegi paragrahvi alla. Lugupidamisega. Alar Piirfeld