Maakivist vundamendi remont

Volli
külaline

Maakivist vundamendi remont

Lugemata postitus Postitas Volli »

Maakivist vundamendiga maja on seisnud mõned talved kütmata ja nüüd on vundamenti segu sisse tekkinud praod. Tahaks need praod kinni panna, et suuremat õnnetust ei juhtuks. Millega ja kuidas targad seda soovitavad teha. Tänan ette asjalike vastuste eest.
Müürimees
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 108
Liitunud: 08 Juun 2005, 07:56
Asukoht: Kuremäe

Lugemata postitus Postitas Müürimees »

soovitavalt sama sorti seguga ,millega see tehtud on. liiv segu tegemiseks vali sama suurusega ,mida on kasutatud kõrval vuukides.
on on nii
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

parandustöid võiks soovitavalt ikkagi törts kõvema segu margiga teha, liiv olgu peenike (fraktsioon 0-0,8mm).
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Miks siis parem saab?
Iga ehitus on norm iseendale.
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

peenem liiv nõuab juba iseenesest rohkem tsementi.
kui sa tahad müüritise/vundamendi pragu lihtsalt täita, võid seda teha ka nõrgema seguga, kui tahad PARANDADA, siis peaks parandussegu tugevam olema. mina taandaksin vastuse erinevatele nakketugevustele. tsement on mineraalne sideaine, mille tugevus suureneb kivinedes aastakümnete jooksul, mitte lineaarselt, aga siiski suureneb. seega sama marki segu, saavutades kirjade järgi oma lõpliku tugevuse 28 päeva möödudes, ei ole nii tugev kui vana segu, et seda kompenseerida tuleks kasutada tugevamat mörti.
Hobiehitaja
külaline

Lugemata postitus Postitas Hobiehitaja »

Muidugi võib kõik õige olla, aga siin on küsimus ka selles: kas säendene olukord on niiskusele jälle meele järgi? Me ei tohiks neid vuuke ju jälle tihedamaks teha, kui seespoolsed on. Nokk kinni, saba lahti!
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

kui teha tavaline tsemendi-baasiline mört, mitte mingi polümeerne, siis see laseb niiskuse läbi nagu nalja. see kas niiskusele tekkinud olukord meeldib ei huvita vist küll kedagi :lol:
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Kuule, ehituskuru!
See kuidas sina asjadest aru saad ei huvita küll kedagi aga teema algatajal on õiget nõu vaja küll!
Usud sa tõega , et see polümeerne krohv on tihedam, kui rammus tsement koos peene liivaga? Ja kas tugevamal mördil on oluliselt parem tõmbetugevus?

Vollile niipalju, et pragude kinnimökerdamine ei pruugi seda, mida nimetad õnnetuseks, ära hoida?
Iga ehitus on norm iseendale.
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

kuule ise ka ehituskuru 8)
millest selline vimm? aga vaatame siis:
polümeerne krohv!? oh ei kulla mees, pidasin silmas polümeerset betooni, antud hetkel küll peeneteralist betooni, kuhu injekteeritakse polümeerseid lisandeid ning mida kasutatakse näiteks r/b valmistamiseks, mis peab töötama eriti karmides tingimustes. ma ei ole antud teemal praegu enam väga kodus, sai seda asja uuritud aastaid ja aastaid tagasi, aga lepime kokku, et polümeerbetoonil ja polümeersel krohvil on vahe sees.
rammus tsement? kõige laialdasemalt kasutatav tsement on klinkertsement, mille koostis on laias laastus ühesugune (~95% põletatud, jahvatatud lubjakivi ja ~5% põletatud, jahvatatud savi + näpuotsaga varieeruvaid lisandeid). mismoodi seda tsementi rammusaks aetakse?
tõmbetugevust, kulla restauraator, pole betoonil (mördil) paraku ollagi (~10x väiksem survetugevusest), mistõttu ongi välja mõeldud raudbetoon. pealegi antud teema juures ei ole nagu tõmbejõude kuskilt otsast näha ka! mina rääkisin nakketugevusest, mille tugevus, arvestades vana mördi poorsust, võib üsna arvestatav olla.
ma ei ürita siin isa ni**uma õpetada, aga ei ole vaja teiste kommentaaride pihta vihaselt tuld anda, enne sisu üle järelemõtlemist.
proovime ikka asju võtta rahulikult nagu põhjamaa meestele kohane :D
pragude kinnimökerdamise ja õnnetuse vältimise kohapealt olen restauraatoriga nõus, see ei pruugi anda soovitud tulemust.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Võtan süü omaks. Ei tulnud lihtsat selle peale, et mördi all mõelda betooni ja et betooniga veel midagi vuukida.

Betoonisarnase mördiga ( kuidagi harjumatu on kutsuda betooni mördiks, ikka on betooni kutsutud betooniks) on hea konserveerida vanade katmata müüride pealispindu. Vuukimisel nagu ka krohviparanduste tegemisel püütakse ikka enamasti kasutada veidi nõrgemat ja võimalikult vanale sarnase koostisega segu. Tuleneb see ikka niiskuse liikumisega konstruktsioonist välja.
Iga ehitus on norm iseendale.
Volli
külaline

Lugemata postitus Postitas Volli »

Ei plaaninud pragusid lihtsalt "kinni mökerdada", vaid täita. Kuidas ma teada saan, millise seguga müür laotud on? Segu näeb välja üsna hele, on päris kõva ja liiv selles jämedateraline. Maja aastast 1930.
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

endiselt pakuksin täiteks liiva 0...0,08mm, tsemendi-liiva suhe võiks olla 1:3, suhet liiga väikeseks ajada ei saa, siis on mahukahanemised suured. tsemendiga saab natuke mängida: tavaline kunda portland tsement (sinises kotis) on Rs=42,5 MPa, aga on müügil ka 52,5 MPa survetugevusega tsementi.
kui pragusid palju ei ole, on kõige lihtsam kasutada mõnd valmis kuivsegu (peab sobima niiskesse keskkonda, seega suure kipsi- ega lubjasisaldusega ei sobi).
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Eks see lubimört ole. Enamasti koostis liivaga 50:50 Hea oleks need praod siis lubja liiva ja graniidi killustikuga(kasvõi sellega mida libeduse tõrjeks kasutatakse) ära täita.
Näpu otsaga võib tsementi samuti panna, sest õige lubja kasutusaeg on läbi. Ei jõua enne külmi korralikult ära kivistuda.

Eelmise sajandi teise poole sees üritati küll seda tööd tugeva tsementmördiga teha. Vihm sadas ju peale ja asi pidi tugev olema. Head lupja ei osatud enam teha (see lagunes külmatagi ära) ja egas muud üle ei jäänudki. Samamoodi püüti tõrvapappi vanadele palkmajadele ümber lüüa, et säiliks ja niiskus ligi ei saaks. Ehk mõni soovitab seda ka tänasel päeval? Lubjamördi tiheda tsementseguga kinnikatmise soovitus teile juba anti.
Iga ehitus on norm iseendale.
Vasta