Vundamendi lahendus ja soojustus

Marti · Lugemata postitus Postitas **Marti** » 31 Aug 2006, 13:47

Vundamendi ehitus on jõudnud niikaugele, et kaks rida vene vundamendiplokke on paika pandud. Ehk siis hetkel vundamedi kõrgus 1,2m, ülemine äär on maapinnaga tasa. Edasi mõtlesin valada tasandusvöö ja panna kaks rida fibot peale. Nüüd aga vaatasin kõrvalseisvat vana maakiviseina ja tulin mõttele asendada fibo maakiviga, meistrid on siin läheduses olemas ja ladumise hind ei tulnud võrreldes fiboga ülemäära kõrge.`Kuidas nüüd sellist vundamenti soojustada tuleks(sokli osa ei saa ju sellise lahenduse juures väljaspoolt soojustada). Vundamendi peale tuleb vana palkmaja

restauraator · 31 Aug 2006, 20:50

Mis sa sest soklist soojustad, tee parem soe põrand palkide vahele ja asiants!
Maakivi on edukalt laotud ka koos teiste kividega ja saab vabalt ka fiboga kokku laduda, siis mõnevõrra isolatsiooni seespool, kui see miskit annab? Väljast, aga täitsa maakivi, mis maakivimüür.
Sokli alla ära siis hüdroisolatsiooni unusta!

Marti · Lugemata postitus Postitas **Marti** » 31 Aug 2006, 22:53

Põrandat ei saa palkide vahele teha, kuna siis jääks esimene korrus liialt madalaks, seega vähemalt seestpoolt peaks soojustama. Aga kas on mõtet neid vene plokke sellisel juhul soojustada kui soklile väljaspoole soojustust ei pane.

restauraator · 31 Aug 2006, 23:37

See ei anna ju midagi.
Peate siis soojustatud põrandaplaadi valama, soojustatud solkli sisse. Sokli väljastpoolt soojustamatta jätmine toob kaasa külmasillad põrandanurkades. Nii on need ka praegu vanadel liivtäitega või ka ilma ehitatud vanade majade põrandatega, mis on ehitatud sokli pinnaga tasa. Valik on teie - vana või uus! Aga see küll HEA VANA ASI POLE!

Marti · Lugemata postitus Postitas **Marti** » 12 Sept 2006, 12:09

Põrand tuleb laakide peale, ehk siis alt tuulduv. Põranda soojustuseks kasutan peno ja vahtu. Küsimus ikkagi õhus- kas jätta vundament üldse soojustamata, kuna soklit väljaspoolt soojustada ei taha

Chef · Lugemata postitus Postitas **Chef** » 12 Sept 2006, 13:53

kas sul on põrandatalad vastu maad? ei tahaks hästi uskuda. laakide vahed võid ju ära soojustada ja siis laakidele risti prussid peale ja sinna vahele veel soojustus (niimoodi minimaliseerid puidu pindala 1m2 põranda kohta, puit on küll soojaisolaator, aga tema soojajuhtivustegur jääb levinud soojustusmaterjalidele ~3,5x alla). põrand jääb endiselt alt tuulduvaks, soklisse pead tuulutusavad tegema. kui sul ruuminappust ei ole siis võid ju kogu soojustuse laakide peale ka laduda, aga alt tuulduv põrandakonstruktsioon nõuab vinget soojustust. põrand pinnase kohal võiks soojusjuhtivus olla mitte üle 0,15 W/m2K.
ütle, miks on sulle nii eluoluline, et nõuka aja plokid, mis paiknevad maa all, saaksid soojustuse ümber? on neil miskine sentimentaalne väärtus sinu jaoks?
põrand tuleb soklist niimoodi ära isoleerida, et külmasilda ei tekiks.

Marti · Lugemata postitus Postitas **Marti** » 12 Sept 2006, 23:21

Laagid ei ole vastu maad, eks allajääb ikka tühja ruumi paarkümmend senti.Laakid vahele mõtlesin panna 150 cm penot vahuga. Plokkide soojustusest lihtsalt niipalju, et hetkel on kraav laiem kraav veel sees ja enne kruusaga täitmist oleksselle vajadusel ära teinud. Aga kui see erilist efekti ei anna jätaks loomulikult selle töö ja kulutuse tegemata.

Chef · Lugemata postitus Postitas **Chef** » 13 Sept 2006, 08:42

ainult nõuka plokkide soojustamine väljastpoolt on 0 kasuteguriga, sest sokkel jääks vahepealt ju soojustamata, sõltuvalt situatsioonist võib külmasilla ohtu vähendada vert. soojustus vundamendi sees, mis ülevalt on vastu põranda alumist äärt, alumine äär võiks olla meeter maad madalamal. oluline oleks teada põrandakonstruktsiooni kõrgust maapinnast.
saan ma nüüd õigesti aru, et sul on põrandatalad (mis mõõtu? mis sammuga? eeldan, et kõrgus on 150mm), nende vahele paned peno 150mm? mis talade peale tuleb (laudis, plaat vms.)?
ainult soojustus annab põranda soojajuhtivuseks:
0,15/0,038=3,947; 1/3,947=0,253 W/m2K
norm nõuab pinnase kohal olevalt põrandalt 0,22 ja seda 18 kraadise sisetemp-i tarvis, samas soovituslikult eramutele pakutakse sellest 0,22-st võtta 60...70%, ehk jääbki kuskil 0,15 W/m2K. kas sellest hoonest saab aastaringselt kasutatav elumaja? kui jah, siis küttekulude huvides on soojustust põrandasse rohkem vaja (praegu oli arvutuses ainult soojustus, kui kirjeldad konstruktsiooni täpsemalt, saab ka täpsema arvutuse teha).

Marti · Lugemata postitus Postitas **Marti** » 13 Sept 2006, 09:15

Talad on tõesti70/150cm ja plaanin sammuks 60cm. Soojustuse peale tuleb laudis. Majas elama päris ei hakka aga nädalavahetusteks tahaks lihtsalt kohta kuhu aeg-ajalt minna

Külaline · 13 Sept 2006, 10:17

Millisele kõrgusele need põrandatalad, siis lõpuks pandud sai? Ilmselt plaanis, kui palkseinad veel püstitamata.

Hobiehitaja.