Plaatvundament liivapinnasele ja killustiku vajadus

[otu]

Tere!

Olukord inseneerijatega on segane. Siinset foorumit lugedes saan aru, et on üsna vähe neid, kelle jutt pädeks. Samas ei tohiks ühepere majakese ehitus olla ka teab mis raketiteadus, et sellest talupoja mõistusega ja 7 kl. külakooli füüsikaga läbi ei hammustaks.

Ühesõnaga selline küsimus. Pea ruudukujuline 85m2 plaatvundament kesktihedale tolmliivale. Sellele tuleb peale keldriga viilkatusega puitsõrestik maja. Minu väike peakolu ütleb, et sinna alla ei ole vaja pinnase kandevõime suurendamiseks killustikku sissetampida, sest plaatvundament ongi ju mõeldud nõrga kandevõimega pinnasele rajamiseks?

Minu mõttekäik.
- tekitada vundamendi auk
- põhjas olev liiv tasandada siledaks
- oodata paar kolm vihmasadu
- liivapinnasele laduda vastavad soojustusplaadid
- hüdroisolatsioon
- valada plaat

Tervitades,
oma maja ehitusse sisenev linlane.

[Külaline]

Kas keldri teed siis ennem või pärast plaadi sisse? Terve maja hakkab siis ainult vahtplasti peal kandma või
Kui kolm viimast kihti ümber keerad, siis hakkab midagi juba looma.

[Külaline]

Tere. Aga äkki mõeldi soojustusplaatide all vahtplasti asemel hoopis vahtklaasi? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

...ja vahtklaasi peale tehakse hüdroisolatsioon siis kanga liimimise teel? Või aitab ka liitekohtade bituumeniga täis valamisest?
Hind?
Kas tuleb soodsam, kui valada alla armeeritud plaat + hüdro ja 30 cm vahtplasti + põrandaplaat?

[Külaline]

Tere. Vahtklaasiga ei tule kindlasti odavam. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[otu]

Tänan vastuste või õigemini kommentaaride eest!

Kuna keegi ei ole vaielnud vastu minu algsele küsimusele - kas killustikupadi on tingimata vajalik, siis loen seda kergelt juba vastuseks - ei ole.

Mis aga puutub muresse, et onn soojaisolatsiooni materjalile toetuma jääb, siis siinkohal usaldaks ma tootjate poolt antavaid andmeid ja soovitusi, et nii võib. Hinnavõrdlust ei ole veel teinud, mis odavam, kallim, parem, kehvem.

Hüdroisolatsioonina on mõte kasutada Preprufe toodangut, mille reklaam pdf' failidest sain aru just selliselt, et membraan pannakse armeeringu alla, ja see nakkub hiljem betooniga. Ka membraani paanid kleepuvad omavahel kokku. Tegu on kalli materjaliga, aga 2x 85m2 (raud)betoonpõrandat valada maksab ka omajagu. Lisaks tuleb ikka leida sõna otseses mõttes vettpidav lahendus kahe põranda vahele ja see omakorda siduda vertikaalse hüdroisolatsiooniga. Heal meelel kuulaks alternatiivseid (odavamaid) lahendusi sessoonse vee tõrjeks.


PS. otsin konstruktorit, kes suudaks plaatvundamenti dimensioneerida, kontakt tatratang.1(äti koht)hot.ee

[sashaobrok]

Äkki oleks lihtsam ehitada pooleteist kordse maja asemel 2-poole kordne ilma keldrita?

[armering]

üsna tavaline kui 200m2 passiivmaja plaat on 400mm peno peal.Omale tehes valaks ehk alguses põhja,siis hüdro,soojustus ja tasandusvalu.Edu!

[Külaline]

Killustik alus on vaja teha kindlasti siis kui on plaanis rajada ka drenaaz, siis on tarvis dreenivat kihti.
Preprufe tooted on väga kallid. Ma pakun ca 30-40 eurot/m2, kuulsin hiljuti ühe objektiga seoeses, et Langeproon müüb seda tingimusel, et nad selle ka ise paigaldavad. Ilmselt ainult niimoodi julgevad nad anda veepidavuse garantii. Hüdroisolatsiooni tööd peavad olema tehtud hindele 5. Kõik ülejäänud hinded tähendavad, et sellest hakkab vesi läbi tulema. Tihti ei anna ka kallite toodete kasutamine loodetud tulemust. Ma tean kohta kus kasutati preprufe seeria tooteid ja lõpuk oldi ikkagi sunnitud drenaaz tegema, sest vesi hakkas kuskilt läbi tulema. Üks kogenud geotehnika insener veenis ühel koosolekul tellijat sellega, et tema vanaisa rääkis mõttetera: Mis vahet on hüdroisolatsiooniga keldril ja ilma hüdroisolatsioonita keldril? Mõlemasse tuleb vesi sisse, aga ühest läheb vesi ära, kuid teisest mitte. Tema soovitus oli kindlalt kolmekihiline põrand. Kandekiht+dreeniv kiht, kust korjatakse sissetunginud vesi ära ja siis pealmine plaat. Loomulikult on see lahendus oluliselt kallim.

Üks lahendus mida kaaluda tasub, on betooni veepidavust tagavad lisandid. Neid pakub samuti Langeproon. Langeproon soovitas sellist lahendust kasutada ka väga suure veesurve korral 6-7 m veesammast.
Milline on antud hoone asukohas eeldatav veesamba kõrgus?
Üldiselt on Lanegproon väga lahkelt nõu andma.

[betonist]

üks alternatiiv on veel: teha põhi ja seinad veekindlast betoonist. väike risk on muidugi ka, et kui ei tule välja siis.... kuigi reklaamitakse ka selliseid hüdroisolatsioone, mis töötavad "negatiivsele survele" - saab kanda sisepinnale.
kui veesurve seal kohas nii suur pole, siis see veekindla betooni variant polegi ehk nii paha. veidike tuleks plaat "üledimensioneerida" .

[Külaline]

Tere. Kas sellist majaalusest killustikust dreenist on juttu ka mõnes ehitusõpikus või on see omaalgatuslik interpreteering? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kui on eesmärk kasutada drenaazi, mis langetab pinnaseveetaset ka plaatvundamendi alt, siis peab ju plaadi all kasutama dreenivat kihti. Selleks sobib kruus, killustik. Selgelt parima veejuhtivusega on ju ikkagi killustik.Loomulikult tuleb arvestada sellega, et looduslik pinnas ja killustik oleks eraldatud. Seetähendab kasutama peab kindlasti geotekstiili. See aitab vältida looduslikku uhtumist killustiku kihi sisse drenaazi suunas liikuva vee tõttu. Ära uhutud pinnas põhjustab looduslikus pinnas tühemikke, mis võib põhjustada soovimatuid vajumisi.

Kogu lugupidamisega hr Alar Piirfeld, kui te suudate välja mõelda mõne olukorra, millisel juhul ei saa ega tohi mitte kunagi kasutada killustik ei tähenda, et killustikku ei tohi kasutada mitte kunagi plaadi all. Never say never, nagu öeldakse.
Ääremärkusena võin öelda, plaadi aluse killustiku kihi ja drenaazi kihiga lahendus on esitatud ehituskartoteegis ET-2 0501-SO11.
Hr Piirfeld olen tähelepannud,et Teie postitused teevad tihti teiste lahendusi maha, kuid seda, mis on valesti ja kuidas peaks asja tegelikult lahendama Te välja ei too. Jagagem oma teadmisi teistega.
Mõningaid asju on siin foorumis ilmselt ka juba varem arutatud, kuid selle õige asja üles leidmine on tihti keeruline, isegi kui kasutada otsingut.
Killustiku juurde tagasi tulles. Ma olen teadlik asjaolust, et projekteerijad näevad liiga kergekäeliselt ette killustikalust, kuigi seda ei ole ilmtingimatta tarvis. Tihti suurte kaevikute puhul soovib ehitaja juba ise, teha killustikaluse, et oleks mugavam selle peal liigelda ja tööd teha.

[Külaline]

Tere. Küsimusele vastust ei saanud. ET pole norm. Arutlegem nüüd pisut. 1) Kaevame augu mingisse segasesse aluspinda 2) asetame sellel geotekstiili 3) puistame geotekstiili üle killustikuga 4) valame betoonplaadi 5) ja selle peale kogu maja xxx tonniga. Keegi ei ole seda aluskonstruktsiooni avanud, et veenduda, kas geotekstiil oma funktsiooni ka täidab. Mina ka mitte. Minu kujutlusvõime aga ütleb, et sellise koguse tonnide surve tõttu on mõne aja pärast geotekstiil puruks hakitud ning killustik ja maapind segi pressitud. Mitte kuidagi ei suuda mulle selgeks teha, et see nn "drenaaz" töötab. Seetõttu ma tahangi lugeda mõnest käsiraamatus, kes on sellise "dreeniva" konstruktsiooni välja mõelnud. Mingeid juhuslikke internetilehekülgi palun mitte pakkuda.
Kuidas aga õigesti teha on kirjas aabitsates ja käsiraamatutes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. Küsimusele vastust ei saanud. ET pole norm. Arutlegem nüüd pisut. 1) Kaevame augu mingisse segasesse aluspinda 2) asetame sellel geotekstiili 3) puistame geotekstiili üle killustikuga 4) valame betoonplaadi 5) ja selle peale kogu maja xxx tonniga. Keegi ei ole seda aluskonstruktsiooni avanud, et veenduda, kas geotekstiil oma funktsiooni ka täidab. Mina ka mitte. Minu kujutlusvõime aga ütleb, et sellise koguse tonnide surve tõttu on mõne aja pärast geotekstiil puruks hakitud ning killustik ja maapind segi pressitud. Mitte kuidagi ei suuda mulle selgeks teha, et see nn "drenaaz" töötab. Seetõttu ma tahangi lugeda mõnest käsiraamatus, kes on sellise "dreeniva" konstruktsiooni välja mõelnud. Mingeid juhuslikke internetilehekülgi palun mitte pakkuda.
Kuidas aga õigesti teha on kirjas aabitsates ja käsiraamatutes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

ET pole tõepoolest norm, kuid Eesti Vabariigis ei olegi enam norme vaid on standardid. Ja üldse ei ole meil lood eesti keelsete erialaste materjalidega just parimad. ET pole kindlasti mingi juhuslik interneti lehekülg. Ja minu arust olete ka Teie ise hr Piirfeld osalenud osade sealsete materjalide ja juhendite kokkupanekul (vähemalt üks materjal on mulle silma jäänud).

Ma tegelikult kipun nõustuma, et killustiku kasutamine plaatvundamentide all on riskantne, kuid kui seda teha siis vähemalt üritada teha asja õigesti. Tegelikult kipub olema nii, et killustiku ja loodusliku pinnase vahele ei panda üldse midagi. Ja sel juhul ei ole võimalustki, et miski takistaks loodusliku pinnase ja killustiku segunemist.

Ma siis küsiks otse Teilt Hr Piirfeld: Milline oleks töötav lahendus kui soovitakse rajada drenaaz, mis alandaks veetaseme allpoole plaatvundamendi alumist tasapinda?

[Kalvis]

Ma ei ajaks asja raketiteaduseks, kuid seni on tavalistel lintvundamentidel (ka keldriga) piisanud ümber keldri väljastpoolt drenaazist ja toru on igaks juhuks sisse viidud ühest kohast. Keldri sees on tavaline tampimata kild ja asi toimib. Kõikidel juhtudel, kui keldris uputab, on alati olnud drenaaz umbes või uputanud drenaazi äravooluks olnud kraav.
Drenaaz plaatvundamendi ümber peaks toimima põhivee äratõmbajana ja võid ju igaks juhuks drenaaztoru tuua plaatvundamndist läbi igaks juhuks teab mis kurat sissepääsenud vee ärajuhtimiseks, kuigi see on vähetõenäoline (pigem lased ise hoones mingit veevärki tühjaks sinna trapiauku)

[Külaline]

Tere. Mitte ükski drenaaz ei päästa kord 2 aasta jooksul toimuva uputuse eest. Pealetulev veemass on lihtsalt suurem kui drenaazi läbilaskevõime. (Ja siis kuivatame keldrit 2 aastat järgmise uputuseni). Dreeni ülesanne on liigvee kiiresti ärajuhtimine. Dreen ei tee kunagi keldrit kuivaks. Selleks on välja mõeldud hydroisolatsioon. Dreeni ülesanne on vähendada hydrole mõjuvat koormust. Aga võimalik ehitada kuiva keldrit ka vette.
ET kirjapandut ei saa võtta ka standardina, ka minu kirjapandut. Üks neist põhineb normile DIN 18195, millele kogu Eesti reaalehitus vilistab. Aga eelkirjeldatu põhinebki sellel.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Tean vaid ühte inimest, kellel oli maja all puhas allikas, kus kevadel uputas tõesti nii hullusti, et drenaaz otse allikast ei suutnud vett ära viia, kõigil ülejäänutel on alati 100 mm drenaazitoru vee suutnud ära juhtida (teine juhtum on kui kasutatakse ülepumpamist, seal ei jäksa pumbad oma tööd teha)
Sisetunne ütleb, et küsijal neid probleeme ei ole, kuid selleks ongi ametlikud projekteerijad, kes peavad vajadusel algsele küsijale kindla vastuse andma.

[205d]

Niipalju kui mina asjast aru saan, siis drenaaz aitab siis, kui on koht, kuhu see vesi juhtida. Kui on kevadel suurvee aeg, siis pole lihtsalt kohta, kuhu veel minna ja ongi keldris ujutus.

[kysimus]

Mul sama küsimus lintvundamendi kohta. Kui pinnas on puhas liiv ja selle kinni tambin, tambitud liivale hakkan taldmikuplokke laduma + armeering ja betoon ja siis vundamendiplokid selle peale - kas siis on vaja taldmiku alla ka killustikku? ja miks? tegemist täiesti kuiva liivapinnasega, mingeid ujutusi kunagi ei ole.

[sashaobrok]

No ei olegi vaja jah. Enamus ehitavad kuhugi mutta oma maja ja siis on kuidagi vaja sinna löga sisse tekitada mingigi konkreetsem pind, mille sisse saaks esialgu vähemalt mõned saalungi toikadki taguda ja raami asetada.
Seepärast nad nii hirmsasti toda kildu tassivad ja tambivad.

[Külaline]

Tere. See on siis üks ütlemata tubli ehitaja, kes täna veel tampida viitsib nii nagu ehitusaabitsates kirjeldatud. Enamasti kallatakse hunnik kildu maha ja nii jääbki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere.Puutumatu emake maa on kõige parem kandja tavalistele hoonetele.Vaatama peab aga igat hoonet eraldi ja konkreetsest asukoha pinnase kandevõimest lähtuvalt- valida taldmiku laius.Killustiku padi maa kandevõimet ei suurenda,tema ainuke ülessanne on drenaazi kihi tekitamine.Kui aga pole kuhugile dreenida ja kallist ülepumpamist kuhugile kaugemale,,,naabri krundile,,,rajada ei soovi,jäta killu peale raha kulutamine.Kuluta parem ekskavaatorile,millel on paigaldatud laser.Saad ideaalse puutumatu ja loodis taldmiku aluse.Edu.