vundament asub languse peal, paksusega 50 cm. Osale vundamendile on ehitatud väike karkassmaja, mille alune on ka täiskelder. Ülejäänud vundament, mis on tõusu poole, on seisnud lagedal umbes 30 a. Mingi aeg on seal ka petuumeni kiht peal olnud. Tahaks kogu vundamendi täis ehitada- maja suurendada. Kaevasin vundamendi lahti, pragusid ei ole, pealt kangiga lüües tuleb mõningatest kohtadest kiht maha, siis edasi kõva, valu sisse ohtralt maakive pandud, armatuuri ilmselt pole. Kuna ajaga on maapind mäest alla vajunud, siis tõusu poolne vundamendi äär pinnasega tasa. Mõtlesin lagedal olnud vundamendi puhastada ja sinna u. 20 cm armatuuriga vöö peale valada. Kas peab ka sisse või väljapoole vundamendi kõrvale valama? Kuidas mäest alla tulevat vett ja sula majast mööda juhtida? Kas soojustada vundamenti, osa on keldrit? Tahan juurdeehitust teha Aeroc plokist, või peab samuti tegema karkassi või ei saa seda vundamenti üldse kasutada? Põrand tuleks penoga vundamendist eraldatud valu!
pikk jutt
tänan kui teadjad aitavad
lagedal seisnud vundament
jääb natuke segaseks, milline see vundament täpselt on. ühest otsast 500mm, aga teises otsas on kelder? ei suuda hetkel sellist pilti silme ette luua.
kas on kindel, et kogu see betoonlahmakas ise mäest alla ei liigu?
uue maja poolt tekitatav lisakoormus võib asja hullemaks teha.
see r/b vöö vundamendi perimeetrile tundub mõistlik. soovitaksin veel ~1m sammuga puurida vundamendi perimeetrist poole vöö laiuse jagu sissepoole augud, kuhu torgata pusti armatuurijupid, seob olemasoleva uuega. kui hoone sisse kandvaid seinu ei tule piisab võõ valamisest ainult perimeetrile. kirjeldatud põranda konstruktsioon on mõistlik, st. soojustada alt ja külgedelt ja r/b plaat jätta ujuvaks. ütlesid et kunagi on plaati katnud ka bituumen, et vältida kapillaarniiskuse tõusu sulle uue põranda alla, tulekski kogu ol.ol. plaat pealt hüdroisoleerida.
sadevete kohta jään küll vastuse võlgu.
kas on kindel, et kogu see betoonlahmakas ise mäest alla ei liigu?
uue maja poolt tekitatav lisakoormus võib asja hullemaks teha.
see r/b vöö vundamendi perimeetrile tundub mõistlik. soovitaksin veel ~1m sammuga puurida vundamendi perimeetrist poole vöö laiuse jagu sissepoole augud, kuhu torgata pusti armatuurijupid, seob olemasoleva uuega. kui hoone sisse kandvaid seinu ei tule piisab võõ valamisest ainult perimeetrile. kirjeldatud põranda konstruktsioon on mõistlik, st. soojustada alt ja külgedelt ja r/b plaat jätta ujuvaks. ütlesid et kunagi on plaati katnud ka bituumen, et vältida kapillaarniiskuse tõusu sulle uue põranda alla, tulekski kogu ol.ol. plaat pealt hüdroisoleerida.
sadevete kohta jään küll vastuse võlgu.
-
jakob
- külaline
mõistlik oleks, sest kuidagi tuleb ju vana ja uue vahele side luua, pealegi tuleb ju teha horisontaalne hüdroisolatsioon, et vundamendist niiskus välis seina ja tuppa ei roniks, aga samas võib selle hüdro teostada ka valatava vöö pealt. selle soojustamisega on selline lugu, et see vundament on seisnud ilmastiku mõjude eest kaitseta 30a ja pole temaga midagi juhtunud, sest sideaineks on sul seal tsement, mis armastab niiskust, praegu see ära hüdroisoleerida ja soojustada, katkestab niiskuse juurdepääsu senisel hulgal, mis võib viia selle konstruktsiooni lagunemiseni. öeldakse ju, et mis töötab, ära torgi. mõtle parem korralikult läbi kuidas vundamendi pealne osa vundamendist erladada nii, et niiskus ei tungiks tuppa ja külmasildu ei tekiks.
vundamendi soojustamine võib antud olukorras ohtlik olla!
vundamendi soojustamine võib antud olukorras ohtlik olla!
-
jakob
- külaline
Tere!
Kas vana vundamendi ja sinna peale valatud vöö vahele ei hakka külma jõud vahele, jääb see ühendus ju sokli ossa või kuidas seda liitekohta kaitsta?
Kuidas mäest alla tulev vesi majast mööda juhtida? Kui mul vundamendil ei ole hüdroisolatsiooni(vana ehitus), kas siis drenaazi ehitus tasub ära või piisab lihtsalt kaldega vee ära juhtimisest, mis materiali kihid siis pinnase asemel vundamendi vasta panna?
parimat
Kas vana vundamendi ja sinna peale valatud vöö vahele ei hakka külma jõud vahele, jääb see ühendus ju sokli ossa või kuidas seda liitekohta kaitsta?
Kuidas mäest alla tulev vesi majast mööda juhtida? Kui mul vundamendil ei ole hüdroisolatsiooni(vana ehitus), kas siis drenaazi ehitus tasub ära või piisab lihtsalt kaldega vee ära juhtimisest, mis materiali kihid siis pinnase asemel vundamendi vasta panna?
parimat
külmal oleks oma osa sekka öelda vaid juhul kui millegi pärast satub arvestatav hulk vett/niiskust vana ja uue vahele. enne vöö valamist tee kindlaks, et vöö alune pind on kindel, koputa maha betoonikiht, millest aja jooksul on tsementi välja pestud ning mille tugevus on väiksem ülejäänud vundamendi tugevusest. seejärel vala uus vöö koos vastavate sidumisetga. olenevalt sellest kui vinget sidet tahad vöö ja vundamendi vahele, tuleb valida ka meetod. kas: 1) taod lihtsalt armatuurijupid natuke väiksema diameetriga auku, mille külge seod L-kujulise armatuuri(lühem külg 2-3 cm väiksem kui vöö kõrgus, pikem ~30cm, mille seod vöö pikiarmatuuri külge) 2) kasutad kiilankruid ja analoogset sidumist 3) kasutad keemilisi ankruid (hinnavahe eelmisega ~10 kordne) ja analoogset sidumist.
kõik soovitused on nö. "puusa pealt sihitud" ehk ei ole tehtud arvutusi.
miskist ebamääraselt suurt niiskust ei saa ju tekkida sellisel juhul vöö ja vundamendi vahele.
drenaaži paigaldamiseks peaksid kaevama vundamendi perimeetrile kraavi, mille põhi oleks >300mm vundamendi tallast allpool, laius allosas toru laius + >200mm, lahtikaevatud pinnaseosa katta filterkangaga, kraavi põhja min. 100mm jämedafraktsioonilist killustikku, siis toru, mille külgedele samuti min. 100mm killustikku, toru peale veel ~300...500mm kildu, killustik pealt katta filterkangaga (filterkangas peaks katma killustiku ristlõiget igast küljest), kogu komplekti peale täiteks liiv.
seda, kas drenaaž suudab kogu mäest tuleva vee majast mööda juhtida või saaks kogu situatsiooni lahendada üldse ilma drenaažita, ma kahjuks kinnitada ega ümber lükata ei oska. seda oskab öelda vastava kogemusega spetsialist peale olukorra hindamist.
kõik soovitused on nö. "puusa pealt sihitud" ehk ei ole tehtud arvutusi.
miskist ebamääraselt suurt niiskust ei saa ju tekkida sellisel juhul vöö ja vundamendi vahele.
drenaaži paigaldamiseks peaksid kaevama vundamendi perimeetrile kraavi, mille põhi oleks >300mm vundamendi tallast allpool, laius allosas toru laius + >200mm, lahtikaevatud pinnaseosa katta filterkangaga, kraavi põhja min. 100mm jämedafraktsioonilist killustikku, siis toru, mille külgedele samuti min. 100mm killustikku, toru peale veel ~300...500mm kildu, killustik pealt katta filterkangaga (filterkangas peaks katma killustiku ristlõiget igast küljest), kogu komplekti peale täiteks liiv.
seda, kas drenaaž suudab kogu mäest tuleva vee majast mööda juhtida või saaks kogu situatsiooni lahendada üldse ilma drenaažita, ma kahjuks kinnitada ega ümber lükata ei oska. seda oskab öelda vastava kogemusega spetsialist peale olukorra hindamist.