Vundamendi soojustus(jälle)

Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Igasugune soojustus katkestab külmasilla. Ehituses tuleks näha ka tervikut, mitte üksiku materjali omadusi. Miks peab ühe garaaži põrand asetsema just nii meetri kõrgusel ümbritsevast maapinnast?

taastaja
205d
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas 205d »

No ma arvasin, et mida kõrgem sokkel , seda kasulikum ja nii see ka on ,aga jah, ilmselt tuleb kompromissina sokliosa madalam jätta. . Tervikut ma vaatangi ja sellepärast ka tahan teha ilma külmasillata vundamenti. Või on sul mõni parem idee pakkuda välja, kuidas teha ümber hoone katkematu soojustus?
vahtklaas
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas vahtklaas »

Vahtklaasiga tekkis küsimus,et kas vastu vahtklaasi võib panna puitprussi või peab sinna mingi isolatsioonikihi vahele panema?
Külaline8
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline8 »

Tõstaks vana teemat. Hr. Piirfeld, kas ühes teises teemas ei soovitanud Te kogu plaadi peale hüdrot panna, kuna kui panna hürdoisolatsioonikiht vundamendiplaadi peale ning selle peale soojustus ja uus betoon (põrand), siis hakkab hüdro peale tekkima kondensaat ja niiskus ei saa läbi põranda välja liikuda?
Külaline kirjutas:Tere. Piirfeld siis täpsustab, et mujal Euroopas saab rahumeeli panna betoonkihi peale hydro, siis soojustus ja siis betoon. Ideaalne lahend.
Aga märja sokli soojustamisega Lääne-Euroopas küll ei tegeleta.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.s. Nojah kui toakõrgus ei võimalda põrandat tõsta, siis tuleb valida halbade lahendite hulgast vähim halvim.
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Kaheosaline ja vasturääkiv liitlause, kus jääb arusaamatuks kumba ma siis ma väidetavalt soovitasin. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Vundamendiplaat, hüdroisolatsioon, välisõhule avatud tuulutusvahe, soojustus, põranda betoonplaat ???

Tuulutusvaheta variandi puhul kondenseerumise oht ???
Külaline8
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline8 »

Olite päri soovitusega mitte katta kogu plaadi pind hüdroga.
Kas siis on kondensaadi tekkimise oht hüdro peale, kui katta kogu plaat hüdroga ning hüdro peale soojustuseks peno ning selle peale betoonist põrandaküttega plaat?
Külaline kirjutas:Tere. Kaheosaline ja vasturääkiv liitlause, kus jääb arusaamatuks kumba ma siis ma väidetavalt soovitasin. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Kui betoonplaat on kokkupuutes maapinnaga ehk tegemist on kas plaatvundamendiga või ujuva põrandaga, siis kindlasti ei ole soovitanud hydrot mitte panna. Kui betoonplaat ei ole kokkupuutes maapinnaga, siis ta ei ole vundamendiplaat vaid 1 korruse paneel. Sellisel paneelil pole hydro ilmtingimata vajalik, kui soklis on kapillartõus takistatud. Süsteemis (altpoolt) betoon+peno+betoon või betoon+hydro+peno+betoon kondensiohtu pole. Lugupidamisega. alar Piirfeld
Külaline8
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline8 »

Külaline kirjutas:Tere. Kui betoonplaat on kokkupuutes maapinnaga ehk tegemist on kas plaatvundamendiga või ujuva põrandaga, siis kindlasti ei ole soovitanud hydrot mitte panna. Kui betoonplaat ei ole kokkupuutes maapinnaga, siis ta ei ole vundamendiplaat vaid 1 korruse paneel. Sellisel paneelil pole hydro ilmtingimata vajalik, kui soklis on kapillartõus takistatud. Süsteemis (altpoolt) betoon+peno+betoon või betoon+hydro+peno+betoon kondensiohtu pole. Lugupidamisega. alar Piirfeld
Ma rääkisin jah plaatvundamendist. Seega jään kogu plaadi ülevõõpamise juurde.
Aitäh konkreetse vastuse ees!
PS! Mis oma pakutavatest toodetest plaatvundamendi plaadi pealseks HI‘ks soovitaksite?
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas:Süsteemis (altpoolt) betoon+peno+betoon või betoon+hydro+peno+betoon kondensiohtu pole. Lugupidamisega. alar Piirfeld
Hydro jääb soojustusest külmema poole peale ja kondensiohtu pole?? Tundub, et on ikka küll.
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Aga lisaks soojustusele on seespool veel betoon ka. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ja kui keerata kihid (seestpoolt väljapoole: betoon, soojustus, hydro, betoon) vertikaalseks e. seinaks, kas see lahendus toimiks? Nii saaks ju betoonseinasid seestpoolt soojustada? :scratch:
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kas keegi saksa keelt oskav sisestaks selle hüdroisolatsiooniga põrandalahenduse siia https://www.u-wert.net/berechnung/u-wer ... &outside=0 Mina oma olematu saksa keele oskusega proovisin, mul näitas kondensiohtu..
Külaline8
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline8 »

https://www.u-wert.net/berechnung/u-wer ... &outside=2
Selle kalkulaatori järgi on tõesti kondensaadi tekkimise oht.
Ei teagi, kumb nüüd õige on, hr. Piirfeldi või kalkulaatori vastus.
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Arvutusmudelid on insenerile abivahendiks otsuste tegemisel. Iga mudel on mingi veaga. Kui betoonpaneel asub maapinnal, siis vaevalt usutav, et betooni all on 0 C. Siis oleks oht juba külmakerkeks!
Vastavalt normidele on lubatud kondensiteke teatud mitteohtlikes piirides. 7 grammi talve jooksul m2 kohta on täiesti aktsepteeritud tulemus. Kahe seina betoonikooriku vahel soojustust on kogu Musta ja Lasnamägi täis. Tõsi, väljas ei ole 250. Aga see ei muuda oluliselt niiskusreziimi. See ei ole mitte seespidine soojustamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline8
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline8 »

https://www.u-wert.net/berechnung/u-wer ... %C3%B5rand
Kui plaadi alla veel 100mm XPS visata, arvestada 4C maapinna temp ja sisemine EPS 175 taandada, saame täpselt temp nii kõrgele, et kondensaadi ohtu ei teki ka selle kalkulaatori järgi.
Samas, kas on tõesti majanduslikult mõtet soojustust maa sisse matta?
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Ka ilma XPS viskamata on töötav lahendus. Kas +4 betooni alla okt-märts on õige number - ei tea, võib-olla. Ka siis on ilma XPS-ta korras. Lülitades XPS kihi välja on +4 juures kondensi sees 52 g ja reservi veel 32 g. Aga muidugi , kui on suur hirm ja insnere ei saa usaldada, siis alati on võimalus EPS asemele midagi asisemat panna, näiteks vahtklaasi bituumeni sisse uputatuna. Selline asi kestab sajandi. Muidugi juhin veel tähelepanu , et kui ruumis on talv läbi 50 % , siis on ikka väga kehv olemine. Pigem käib võitlus 30 % kandis. Seega on programmi sisse puugitud juba hulk Tambovi konstante. Insener loeb need välja, see , kes ajab ainult numbririda taga süüvimata sisusse ei näe neid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline8
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline8 »

Kas antud lahendus on veel ka sobiv, kui põrandaplaadis on küttetorud?
Sellisel juhul on ju plaadi temp tunduvalt kõrgem.
Link arvutusele Selle järgi kondensaat puha punases.
Või on siin ka konstante, mis olukorra päästavad?
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline8 kirjutas:Kas antud lahendus on veel ka sobiv, kui põrandaplaadis on küttetorud?
Sellisel juhul on ju plaadi temp tunduvalt kõrgem.
Link arvutusele Selle järgi kondensaat puha punases.
Või on siin ka konstante, mis olukorra päästavad?
Tõsta hydro soojustuse peale? Siis muidugi jääb soojustus maapinnast tuleva niiskuse ja/või vee vastu kaitseta, selle vastu peab võitlema muude vahenditega (drenaaž?).
Arvutuste algandmetest: maa temp on arvestatud +4, aga kas talveperioodil kogu vundamendi perimeeter tunduvalt külmem poole?
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas:
Külaline kirjutas:Süsteemis (altpoolt) betoon+peno+betoon või betoon+hydro+peno+betoon kondensiohtu pole. Lugupidamisega. alar Piirfeld
Hydro jääb soojustusest külmema poole peale ja kondensiohtu pole?? Tundub, et on ikka küll.
Külaline kirjutas:Tere. Aga lisaks soojustusele on seespool veel betoon ka. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Külaline kirjutas:Ja kui keerata kihid (seestpoolt väljapoole: betoon, soojustus, hydro, betoon) vertikaalseks e. seinaks, kas see lahendus toimiks? Nii saaks ju betoonseinasid seestpoolt soojustada? :scratch:
Külaline kirjutas:Tere. Arvutusmudelid on insenerile abivahendiks otsuste tegemisel. Iga mudel on mingi veaga. Kui betoonpaneel asub maapinnal, siis vaevalt usutav, et betooni all on 0 C. Siis oleks oht juba külmakerkeks!
Vastavalt normidele on lubatud kondensiteke teatud mitteohtlikes piirides. 7 grammi talve jooksul m2 kohta on täiesti aktsepteeritud tulemus. Kahe seina betoonikooriku vahel soojustust on kogu Musta ja Lasnamägi täis. Tõsi, väljas ei ole 250. Aga see ei muuda oluliselt niiskusreziimi. See ei ole mitte seespidine soojustamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Mustamäel ei ole ka "hydrot", mis muudab ju oluliselt niiskusrežiimi?
Mustamäel tingimused muutuvad suurtes piirides (välistemp ja niiskus), põrand on praktiliselt samades tingimustes aastaringselt, mis ei anna võimalust kogunenud kondensil kuivada?
Palun parandage mind, kui ma eksin..
Külaline
külaline

Re: Vundamendi soojustus(jälle)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Ei saa aru , milles on probleem! Kui on soov niiskusreziim omale akadeemiliselt selgeks teha, siis selleks on vastavad käsiraamatud. Kui on soov omale põrand ehitada, siis lahendavad selle pädevad insenerid. Kui inseneride niiskusreziimi arvutust ja hinnanguid ei pea usaldusväärseks, siis vastav sõlm üle dimensioneerida ehk vahtklaas vahele ja korras.
P.S. Klima innen tähendab siseruumi temperatuuri. +33 on juba hullem kui SPA temperatuur. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Vasta